Tsiviilasi nr 2-06-16070 Koopia
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Paluoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2006.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-16070
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Axxxxx Lxxxxx vastu 138 425,53 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikoodxxxxxxxxx, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006); Hageja esindaja: Helmeri Indela (e-post: [email protected]) Kostja: Axxxxx Lxxxxx (xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.10.2006.a.
Hagi rahuldada. Välja mõista Axxxxx Lxxxxxxxxx Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks 138 425 (ükssada kolmkümmend kaheksa tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ja 53 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 70 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma; 8789,92 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 535,61 krooni viivis; 14 000 krooni leppetrahv; 44 000 krooni kahjuhüvitis ja 1100 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus 1 (3)
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Balti Investeeringute Grupi Pank AS on 29.06.2006.a. esitanud kohtule hagiavalduse Axxxxx Lxxxxx vastu 138 425,53 krooni nõudes. 29.09.2006.a. kuulas kohus kostja ära suuliselt (tl.42). Kostja Axxxxx Lxxxxx tunnistab, et on saanud hagejalt krediiti 70 000 krooni. Kostja sõnul pole ta saanud võlga maksta, kuna politseitrahvide alusel on kohtutäitur arestinud pangaarve ja arvelt võeti raha maha. Kostja ei tea anda täpseid ütlusi, millele krediidisumma on kulunud. Kostja hinnangul võiks kogusumma, mida hageja nõuab olla väiksem. Kostja avaldab, et pöördub hageja poole võla tasumise osas kokkuleppe sõlmimiseks. 09.10.2006.a. määratud kohtuistungil osales hageja esindaja. Kostja on kohtukutse 29.09.2006.a. isiklikult vastu võtnud, kuid kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping 18.01.2006.a. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis kostjale krediiti 70 000 krooni. Kostja rikkus lepingut jättes osamaksed tasumata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 158 lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Pooled on lepingus kokku leppinud ka intressi tasumises ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises. VÕS § 115 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse võlgniku poolt kohustuse rikkumisel, nõuda koos kohustuse täitmisega võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju muuhulgas saamata jäänud tulu ning lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja pole esitanud mõistlikke vastuväiteid ega põhjendusi krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigustamiseks ega taotlusi kohustuse täitmise tagamise vahendite kasutamise piiramiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses. Kohus rahuldab nõude tagaseljaotsusega vastavalt hageja taotlusele ja tagamaks kostjale võimaluse menetluse taastamiseks
2 (3)
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, siis tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik / allkiri /
Koopia õige .Kohtunik :
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.