1.Jätta Rando Pajula määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. jaanuari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-15903 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Rando Pajula (avaldaja) esitas 18. oktoobril 2024 Viru Maakohtule hagi kohtutäitur Tatjana Afanasieva (puudutatud isik, kohtutäitur) vastu laimu ja mainekahju tekitamise ning õigusvastase tegevuse eest hüvitise väljamõistmiseks.
2.Viru Maakohtu 23. oktoobri 2024. a määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg (14 päeva määruse kättesaamisest) puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) nõude täpsustamiseks; 2) selge, põhistatud hagiavalduse esitamiseks; 3) dokumentaalsete tõendite esitamiseks; 4) riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks; 5) hageja andmete täpsustamiseks.
3.Hageja esitas 18. novembril 2024 menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud kui määruskaebus. Menetlusdokumendis teatab hageja, et soovib esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.
4.Viru Maakohtu 20. novembri 2024. a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) põhistatud kaebuse esitamiseks; 2) riigilõivu 15 eurot tasumiseks, 5 päeva määruse kättesaamisest.
5.Avaldaja esitas 25. novembril 2024 avalduse (kaebuse) kohtutäituri tegevuse peale. Koos kaebusega esitas avaldaja ka nõuded kogusummas 6200 eurot kahju hüvitamiseks. Avaldaja viitas, et täitur on tekitanud talle kahju. Täitur on algatanud täitemenetluse nr 197/2024/1736 ja viinud selle läbi Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a kohtuotsuse alusel asjas nr 2-23-118952, kuigi avaldaja oli teatanud täiturile, et nimetatud otsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg pole veel möödunud. Avaldaja on maakohtu otsuse edasi kaevanud ning nimetatud apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu poolt menetlusse võetud. Kohtutäituri tegevus on õigusvastane ja kohtutäitur peab tekkinud kahju hüvitama.
6.Viru Maakohus võttis 26. novembri 2024. a määrusega avalduse kaebuse kohtutäituri 8. oktoobri 2024. a otsuse peale täiteasjas nr 197/2024/1736 osas menetlusse ja keeldus 6200 euro suuruse kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest.
7.Kohtutäituri seisukoha kohaselt oli täitemenetlus läbi viidud jõustunud kohtulahendi alusel. Võlgnik ei ole vaidlustanud täitemenetluse algatamist kaebusega kohtutäiturile, seega palub kohtutäitur võlgniku kaebuse selles osas jätta läbi vaatamata. Täitemenetluses nr 197/2024/1736 läbiviidud järjekindlad ning seadusega ettenähtud täitetoimingud viisid sissenõudja nõude täitmiseni, samas ei toimunud ülemäärast raha kinnipidamist (ei olnud enammaksmist). Samuti viidi võimalikult lühikese aja jooksul läbi toimingud vara aresti alt vabastamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Võlgnikule olid esitatud selgitused ning aktid iga läbiviidava toimingu kohta viivitamatult peale toimingu tegemist. Võlgniku pöördumistele vastas kohtutäitur pöördumiste esitamise päeval (kuigi kohtutäituril on vastamiseks 30 päeva). Kuna võlgnik on oma taotluses nii kohtutäiturile (17. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotlus/kaebus) kui ka kohtule (25. novembri 2024. a kaebuse täiendus) näitab üles vaid soovi kohtutäiturilt hüvitist saada, kuid kohus on keeldunud juba hagiavalduse kokku 6200 eurot kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmisest, ning muid nõudeid võlgnik ei esita, siis kohtutäituri hinnangul kaebust ei ole (puudub kaebuse esitamise muu eesmärk), mistõttu palus kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata. Võlgniku soovi saada kohtutäiturilt rahalist kasu hindab kohtutäitur vastutuse ebaõiglaseks üleviimiseks kohtutäiturile võlgniku enda rahaliste kohustuste täitmata jätmise eest.
MAAKOHTU LAHEND
8.Viru Maakohus jättis 8. jaanuari 2025. a määrusega kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi vaatamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 476 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja 18. oktoobril 2024 esitatud kaebuses ja 25.
2
novembril 2024 esitatud kaebuse resolutsiooni punktid 3–5 ei ole hagita menetluses läbivaatamisele kuuluvad nõuded. Avaldaja ei ole nendelt ka riigilõivu tasunud ning kohus on keeldunud neid nõudeid oma 26. novembri 2024. a määrusega menetlusse võtmast. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärk võimalik saavutada. Menetlusse võetud nõue ehk kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitati 25. novembril 2024. Täitemenetluse lõpetamise otsuse koostas kohtutäitur 12. septembril 2024. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul avaldaja kohtutäiturile korrektset kaebust esitanud ei ole. Seega nõustus maakohus kohtutäituriga, et avaldaja esitatud nõude näol ei ole tegemist korrektse kaebusega. Sellest tulenevalt ei ole avaldusega selle eesmärki võimalik saavutada ja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS 172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, leides, et tema õigusi on rikutud. Avaldajal jäi teadmatusest ja kogemuse puudumise tõttu kaebuse taotluses sõnastamata “täitemenetluse algatamise vaidlustamine kohtutäiturile”. Täitmisteates on kirjutatud, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale võib esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul ja hiljem pöörduda kohtusse, mida ka avaldaja tähtaegselt tegi. Nii kaebuse kui ka käesoleva tsiviilasja eesmärgiks on saada selgust selles, et millisel alusel on kohtutäitur avaldaja suhtes toiminguid teinud. Kohtutäitur ei tohi tegutseda enne kohtuotsuse jõustumist ja kohtuotsus ei saa jõustuda enne edasikaebamise tähtaja möödumist. Täiendatud kaebuse tekstis on avaldaja toonud välja kohtutäituri büroole esitatud küsimuse seoses tähtaegadega ja nendest mitte kinnipidamisega, millele vastates on kohtutäituri büroo esitanud valeväite, nagu avaldajal poleks edasikaebeõigust, kuigi on ja apellatsioonkaebus on ka menetlusse võetud. Ka Harju Maakohtule tehtud päringule ei antud adekvaatset vastust. Ei saa nõustuda ka kohtumääruse põhjendusega, et avaldaja pole esitanud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korrektset kaebust kohtutäiturile. Avaldaja edastas tähtajaliselt 17. septembril kohtutäiturile e-kirja teel kaebuse tema tegevuse kohta. Arusaamatuks jääb, kuidas sai täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus jõustuda enne edasikaebamise tähtaja möödumist. Kelle otsusega see kinnitati? Kes andis kohtutäiturile käsu alustada sundtäitmise menetlus, kuigi edasikaebamise tähtaeg ei olnud veel möödas? Arusaamatu on, miks alustas kohtutäitur sundtäitmise menetluse toimingutega enne edasikaebamise tähtaja möödumist, kuigi avaldaja juhtis sellele asjaolule tähelepanu varasemalt.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Võlgniku määruskaebus ei sisalda ka viidet õigusnormile, mida oleks maakohus rikkunud. Täitemenetluse nr 197/2024/1736 raames on võlgnik esitanud kohtutäiturile 17. septembril 2024 kahju hüvitamise taotluse, mis oli läbi vaadatud 1. oktoobril 2024. Kohtutäituri 8. oktoobri 2024. a otsusega oli kahju hüvitamise taotlus jäetud rahuldamata. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1 võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse 3
maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri 8. oktoobri 2024. a otsus loetakse võlgnikule kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest arvates (alus: TsMS § 3141 lg 2). Otsus oli saadetud võlgnikule 8. oktoobril 2024 ning loetakse kättetoimetatuks 12. oktoobril 2024. Viru Maakohus on 26. novembril 2024 võtnud menetlusse avaldaja 25. novembril 2024 esitatud avalduse (kaebuse) kohtutäituri tegevuse peale. Seega ei ole võlgnik vaidlustanud kohtutäituri 8. oktoobri 2024 otsust kohtus. Muid kaebusi ei ole võlgnik kohtutäiturile täitemenetluse raames esitanud. Vastavalt TMS § 217 lg-le 6, kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Lisaks TMS § 218 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659), arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud lõppastmes õigesti kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi vaatamata, kuid ringkonnakohus selgitab vastuseks avaldaja väidetele lisaks järgmist. Praegusel juhul on kohtutäitur täitnud täitemenetluses Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a kohtulahendit asjas nr 2-23-118952 (Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Rando Pajula vastu leppetrahvi väljamõistmiseks) (dtl 25). Riigikohtu varasemas praktikas on leitud, et jõustumismärge kohtuotsusel loob küll kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda jõustumata otsust jõustunuks. Kui kohtutäitur täitis jõustumismärkele tuginedes heauskselt lahendit, kuid hiljem tuvastatakse, et lahend siiski ei olnud jõustunud, ei saa kohtutäiturit lugeda oma ametikohustusi rikkunuks ega teha teda vastutavaks täitetoimingutega tekitatud kahju eest. Kohtutäitur ei ole heauskne eelkõige siis, kui tal peab asjaolude kohaselt tekkima kahtlus otsuse jõustumismärke õigsuse osas (näiteks dokumendi võltsituse kahtlus, kohtutäiturile dokumendi esitamine, mille kohaselt otsus ei ole jõustunud vms) (vt RKTKm 16.12.2004, 3-2-1-152-04, p-d 15, 19). Avaldaja on tuginenud sellele, et Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a kohtuotsus ei olnud täitemenetluse ajaks jõustunud ning ajal, mil täitur alustas täitemenetlust, kulges veel nimetatud otsusele apellatsioonkaebusele esitamise tähtaeg ning avaldaja ka esitas apellatsioonkaebuse ning apellatsioonkaebus võeti ka menetlusse. Ringkonnakohtule nähtub kohtute infosüsteemist (KIS) järgnev. Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a otsuses asjas nr 2-23-118952 on märgitud edasikaebamise korra all järgnev: „Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel“. (vt ka dtl 25). Nimetatu ei tähendanud seda, et kohtuotsusele ei saaks apellatsioonkaebust esitada, vaid kuna tegemist oli lihtmenetluse asjaga, siis sätestab TsMS § 637 lg 21, et TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsuses märgitud 4
edasikaebamise korra sõnastus võis olla mõnevõrra eksitav. KIS-st nähtub, et kantseleiametnik K. Maripuu on kinnitanud 3. juuli 2024. a allkirjaga järgmist: „Kinnitan lahendi jõustumist 01.07.2024“. KIS-s nähtub ka ringkonnakohtu lahendi tegemise seisuga märge, et Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a lahend on jõustunud ja seda vaatamata sellele, et avaldaja on esitanud nimetatud otsuse peale 7. augustil 2024 apellatsioonkaebuse, see on 27. septembril 2024 menetlusse võetud (dtl 31) ning Tallinna Ringkonnakohus on teinud asjas 7. märtsil 2025 otsuse, millega on jätnud apellatsioonkaebuse rahuldamata, apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda ning Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a otsuse tsiviilasjas nr 2-23-118952 resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Nimetatud otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud (tähtpäev saabub 7. aprillil 2025). Seega on õige avaldaja seisukoht, et Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a otsus polnud täitemenetluse läbiviimise ajal ega ka praeguseks sisuliselt jõustunud, kuigi KISst nähtub vastupidine märge. Avaldaja on kohtutäiturile saadetud e-kirjas 24. juulil 2024 viidanud, et tal on võimalik lahendile edasi kaevata kuni 8. juulini 2024 ning miks talle praegu nõudekirju saadetakse. Asjas ei nähtu, et avaldaja oleks saatnud täiturile ka nt kohtult saadud kinnituse, et lahend pole tegelikult jõustunud. Avaldaja e-kirja peale täituri büroost vastati, et kohtuotsus on jõustunud 1. juulil 2024, sest kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust (dtl 69, 183). Avaldaja on vastanud, et ei vaja kohtutäituri tasulisi teenuseid (dtl 206). Lähtudes sellest, et asjas ei nähtu, et avaldaja oleks saatnud täiturile dokumendi (nt kohtult saadud kinnituse), et lahend pole tegelikult jõustunud ning arvestades seda, et ka kuni praeguseni nähtub KIS-st ekslikult, et lahend on jõustunud 1. juulil 2024, kuigi nimetatud otsuse kohta on tehtud juba Tallinna Ringkonnakohtu poolt lahend, ei saa ringkonnakohtu hinnangul täiturile ette heita, et ta vaatamata avaldaja e-kirjale täitemenetlust jõustumismärkega kohtulahendi täitmiseks jätkas.
14.Samas, arvestades asjaolusid, nähtub, et avaldajale võib olla kahju tekitanud kohus. Eelkõige võib kahjuks pidada praeguse seisuga täitemenetluse kulusid, mis avaldajale tekkisid lahendi täitmisel, mis polnud veel jõustunud. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd lahendile jõustumismärke panemine ei ole õigusemõistmise lahutamatuks osaks, pole see käsitatav õigusemõistmisena RVastS § 15 lg 1 tähenduses. Seega pole ringkonnakohtu hinnangul tegemist teoga, millega tekitatud kahju hüvitamine tuleks lahendada RVastS § 15 lg 1 alusel. Kohaldada tuleb sellisel juhul kahju hüvitamise puhul riigivastutuse seaduse 3. peatüki üldsätteid (vt RKHKo 22.12.2022, 3-20-1033/41, p 24, 25). Kui kahju võib olla tekitanud kohus, saab kahju hüvitamist nõuda kas Justiitsministeeriumilt või halduskohtult (vt RKHKm 25.11.2019, 3-19-823/14, p 8).
15.Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.