lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-823/53

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-823/53
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2929
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 71 lg 1, 3Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineHKMS § 124 lg 4Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 46 lg 4KaebetähtaegRVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-823/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.05.20193-19-823/14Riigikohtu halduskolleegium25.11.20193-19-823/49Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.12.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (10)

lahend.ee
2-24-15903/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.03.20253-23-530/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja15.08.20233-23-597/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja20.03.20233-22-1647/47Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.11.20223-19-480/44Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.11.20213-21-301/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-19-823

Haldusasi

kaebus Harju Maakohtu tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Keijo Lindeberg Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Aleksandr Logussov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-823.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-19-823 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus kinnitas 05.10.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-10772 AS YIT Ehitus (hageja) ning XX ja R.K (kostjad) vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt AS YIT Ehitus kohustus deponeerima hiljemalt 05.10.2007 kohtu tagatisarvele 890 000 krooni, mis edastatakse R.K arveldusarvele pärast määruse jõustumist; ning kostjad kohustusid 3 kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja 890 000 krooni laekumist R.K arveldusarvele vabastama vaidlusalused ruumid asukohaga xxx, Tallinn ning andma nimetatud ruumid üle hagejale. Sama määrusega lõpetas maakohus tsiviilasja menetluse AS YIT Ehitus hagis XXi, R.K, K.A.K, H.A.K ja R.DK vastu eluruumide kasutusõiguse lõppenuks tunnistamiseks ja kostjate

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 235 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg
RÕS § 19 lg 1Advokaadi keeldumine riigi õigusabi osutamisest
RÕS § 20 lg 31Riigi õigusabi osutaja vahetamine
RVastS § 15 lg 1Õigusemõistmisel tekitatud kahju
3-20-1684/8
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
14.01.2021
3-20-1118/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.11.2020
3-20-324/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.04.2020
3-19-2250/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.01.2020

3-19-823 kohutamiseks xxx asuvate ruumide vabastamiseks ning vabastamisest keeldumise korral eluruumidest väljatõstmise nõudes.

2.XX esitas 02.05.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Eesti Vabariigilt välja mõista omandi kaotuse eest hüvitise 56 816 eurot. Kaebuse kohaselt rikkus Harju Maakohus 2007. a-l tsiviilasjas nr 2-06-10772 kohtuliku kompromissi kinnitamise käigus menetlusnorme ning kandis hüvitise 56 816 eurot teise isiku (R.K) pangakontole. Selle tulemusel jäi kaebaja koos kolme alaealise lapsega ilma kodu loovutamise hüvitisest. Kaebaja osutas Harju Maakohtu eksimustele tsiviilasjas nr 2-12-44594. Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 22.05.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (p 1) ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (p 2). Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.05.2019 määrusega XXi määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 22.05.2019 määruse muutmata. Riigikohus rahuldas 25.11.2019 määrusega osaliselt XXi määruskaebuse, tühistas halduskohtu 22.05.2019 määruse resolutsiooni p 1 ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 3 ning saatis asja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohus oli seisukohal, et kaebaja nõuab õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1) ning kaebust ei saanud HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
4.Tallinna Halduskohus võttis 02.07.2020 määrusega XXi kaebuse menetlusse, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest ning rahuldas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.
5.Justiitsministeerium oli 27.07.2020 vastuses seisukohal, et kaebus ei ole tähtaegne ning palus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada või alternatiivselt jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on ületanud RVastS § 17 lg-st 3 tulenevaid tähtaegu. Lisaks puuduvad RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud eeldused hüvitada õigusemõistmisel tekitatud kahju . Tsiviilasjas nr 2-06-10772 tehtud määrus jõustus 15.10.2007 ehk rohkem kui 12 aastat tagasi. Kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Ka selle taotlemisel ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks. Eluliselt usutav ei ole kaebaja väide, et ta sai 15.10.2007 määrusega tutvuda alles 2019. a-l. Igal juhul on möödunud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 10-aastane kaebetähtaeg. Praegusel juhul hakkas 10-aastane tähtaeg kulgema kohtulahendi jõustumisest 15.10.2007.
6.XX ei nõustunud 09.09.2020 vastuses vastustaja seisukohaga, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kui kohus asub seisukohale, et kaebus on esitatud hilinenult, palub kaebaja kaebetähtaja ennistada. Kaebetähtaja ennistamine on põhjendatud kaebaja isikuga seotud asjaolude tõttu. Lisaks puuduvad kaebajal igasugused õigusalased teadmised.
7.Harju Maakohus edastas 08.10.2020 koos vastusega kohtunõudele koopia tsiviilasjas nr 206-10772 maakohtule 04.10.2007 esitatud menetlusdokumendist „Kohtulik kompromiss ja poolte ühine taotlus menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-06-10722“. Samuti edastas maakohus koopia tsiviilasja nr 2-06-10722 toimikus olevast teadete lehest, millelt nähtub, et kostja XX on 05.10.2007 kohtumääruse kätte saanud 05.10.2007.
8.XX esitas 12.10.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja menetlusest kõrvaldamiseks. Taotlusest nähtuvalt on esindaja rikkunud menetlusnorme, keeldudes dokumente kohtule edastamast.
9.Justiitsministeerium palus 14.10.2020 vastuses jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud selgelt väljendatud tähtaja möödalaskmise põhjuseid.

2(7)

3-19-823 Nüüdseks on tõendatud, et kaebaja sai 05.10.2007 määruse kätte 05.10.2007. Asjaolu, et kaebajal puuduvad õigusalased teadmised, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks.

10.Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2020 määrusega taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja menetlusest kõrvaldamiseks rahuldamata (p 1); taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (p 2); ning lõpetas haldusasja nr 3-19-823 menetluse HKMS § 124 lg-te 1 ning 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel (p 3). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg-s 31 sätestatud alused advokaadi kõrvaldamiseks riigi õigusabi osutamisest puuduvad. Haldusasjas esitatud materjalist (18.08.2020 menetlusdokumendis esitatud e-kirjavahetus kaebaja ja esindaja vahel) nähtuvalt on kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg suhelnud aktiivselt kaebajaga. Esindaja on e-kirjavahetuses kaebajaga muu hulgas märkinud, et saadab temale vaidluse perspektiivikuse analüüsi ning vastaspoole vastuse. Lisaks on esindaja tutvunud tsiviilasjas nr 2-06-10772 allkirjastatud kompromissilepingu tekstiga ning küsinud kaebajalt kinnitust kompromissilepingul oleva kaebaja allkirja kohta, samuti esitanud seisukoha kaebetähtaja küsimuses koos tähtaja ennistamise taotlusega. Esindaja ei ole end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Esindaja on täitnud kaebaja esindamisel kohtu poolt antud korraldused mahus, mis on olnud piisav ja vajalik haldusasjas edasiste menetlustoimingute tegemiseks. Harju Maakohus on kinnitanud (08.10.2020 vastus päringule nr 11-2/20-70), et tsiviilasjas nr 2-06-10772 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt teavitas kohus, et kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 05.10.2007 alates kella 15-st. XX on 05.10.2007 kohtumääruse kätte saanud 05.10.2007, kostja R.K 11.10.2007 ja hageja esindaja R. Soosalu 08.10.2007. Halduskohtule on esitatud tõendina 04.10.2007 poolte ühine kohtuliku kompromissi ja menetluse lõpetamise taotluse koopia ja tsiviilasja nr 2-06-10772 toimiku teadete lehe koopia, millest nähtuvad 05.10.2007 kohtumääruse kättesaamise kuupäevad ja seda kinnitavad menetlusosaliste allkirjad. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus Harju Maakohtu 05.10.2007 määrus nr 2-06-10772 15.10.2007. Seda kohtumäärust edasi ei kaevatud. Kaebaja väide, mille kohaselt sai ta alles 2019. a-l haldusasjas nr 3-19-823 teada, et kohus kandis kodu loovutamise hüvitise teisele isikule, ei ole eluliselt usutav, sest 05.10.2007 määruse kompromissi kinnitamise kohta tsiviilasjas nr 2-06-10772 sai kaebaja kätte juba 05.10.2007, mida ta on ise oma allkirjaga kinnitanud tsiviilasja toimiku teadete lehel. Kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta ei oleks saanud tähtaegselt vaidlustada Harju Maakohtu 05.10.2007 määrust tsiviilasjas nr 2-06-10772. Kaebaja väited kohtumääruse peitmise ja sellest riigisaladuse tegemise kohta on paljasõnalised ja alusetud, samuti eluliselt mitteusutavad. Kõnealuses tsiviilasjas kandis kohus rahasumma ühe kostja kontole tulenevalt poolte kokkuleppest (kaebaja seda asjaolu maakohtus ei vaidlustanud). Lisaks on 02.11.2012 algatatud Harju Maakohtus tsiviilasi nr 2-12-44594 (R.K hagi XXi vastu ja XXi vastuhagi R.K vastu ühisvara jagamise kohta), kus vaidlusaluseks summaks on samuti 56 816 eurot (nimetatud tsiviilasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus on vaidlustatud kassatsiooni korras Riigikohtus). Haldusasjast ei nähtu objektiivseid põhjuseid, mis oleksid takistanud XXil 05.10.2007 määrust tsiviilasjas nr 2-06-10772 tähtaegselt vaidlustada juhul, kui ta leidis, et see tema õigusi rikub. Kohtu jaoks ei ole usutav, et XX ei saanud kompromissi tekstiga tutvudes ja seda allkirjastades aru, kas kompromissi kinnitamise määrusega saaksid tema õigused rikutud. Kompromissi tingimused on arusaadavalt kirja pandud ning kompromissi sisu on kohtumäärusesse sisse kirjutatud, millest on selgelt näha, kelle kontole hüvitise summa kokkuleppe/kompromissi korras kantakse. 3(7)

3-19-823 Olenemata Harju Maakohtu 05.10.2007 määruse nr 2-06-10772 vaidlustamisest oli praeguse hüvitamiskaebuse halduskohtule esitamise ajaks, s.o 02.05.2019, möödunud halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtajad tulenevalt RVastS § 17 lg-st 3 ning HKMS § 46 lg-st 4. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et Harju Maakohtu 05.10.2007 määrus nr 2-06-10772, millega kaebajale väidetavalt kahju on tekitatud, on kaebajale teatavaks tehtud 05.10.2007. Seega on kaebus halduskohtule esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole teatanud kohtule objektiivseid põhjuseid, mis oleksid käsitatavad mõjuvate põhjustena kaebetähtaja ennistamisel. Kaebaja puudulikud õigusalased teadmised ei ole takistanud tal iseseisvalt kohtutega suhelda. Lisaks ei ole kaebaja õigused olnud kaitseta ka teistes vaidlusaluse summaga seotud kohtumenetlustes. Kohtute infosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 2-12-44594 olnud kaebaja lepinguliseks esindajaks Reimo Mets, samuti riigi õigusabi korras vandeadvokaadid Robert Sprengk ja Aleksei Vassiljev. Ka praeguse kohtuasja on algatanud ja kaebuse kohtule esitanud ning kohtuga suhelnud kaebaja isiklikult. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise korda, sh tähtaegu. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused, mis võisid takistada kaebuse tähtaegset esitamist kohtule, millest tulenevalt ei kuulu kaebuse esitamise tähtaeg ennistamisele. Kohus lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 124 lg-te 1 ja 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11.XX palub 16.12.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.12.2020 määrus. Kaebaja sai halduskohtu 04.12.2020 määruse kätte 15.12.2020. Riigi õigusabi korras määratud advokaat ei teavitanud kaebajat 14 päeva jooksul määrusest. Maakohus rikkus tsiviilasjas nr 2-06-10772 menetlusnorme ning kandis kaebaja ema kodu loovutamise eest hüvitise 56 816 eurot teisele isikule. Kaebaja jäi hüvitisest ilma. Kaebaja nõuab õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja sai Harju Maakohtu lahendiga tsiviilasjas nr 2-06-10772 tutvuda mais 2019, kui halduskohus leidis üles maakohtu poolt peidetud asja nr 2-06-10772.
12.Kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg esitas 28.12.2020 Tallinna Ringkonnakohtule teatise, mille kohaselt on tema hinnangul esindusõigus lõppenud. Esindaja on selgitanud kliendile asja perspektiivikust (RÕS § 19 lg 1 teine lause), klient ei soovi esindamist ringkonnakohtus toimuvas menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Määruskaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks määruskaebusele vastuse küsimist ning arvestab vastustaja halduskohtus esitatud seisukohaga.
14.Ringkonnakohus märgib, et ehkki RÕS-i ja HKMS § 235 lg 1 kohaselt ei ole advokaadi riigi õigusabi osutamiselt kõrvaldamata jätmise määrus eraldi määruskaebusega vaidlustatav, 4(7)

3-19-823 tuleb sellele küsimusele siiski anda seisukoht lõpplahendi peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Juhul, kui riigi õigusabi osutaja jäi alusetult kõrvaldamata ja uue advokaadi vastu vahetamata, võis see kahjustada riigi õigusabi saaja huve ja mõjutada asja lahendamist. XX on 18.08.2020 ja 12.10.2020 halduskohtule esitatud taotlustes seisukohal, et riigi õigusabi korras määratud esindaja on rikkunud menetlusnorme, keeldudes menetlusdokumentide kohtule edastamisest. RÕS § 20 lg 31 järgi kõrvaldab kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Seega, kui isikule on määratud riigi õigusabi korras advokaat, ei ole isikul õigust tema volitusi niisama tagasi võtta, vaid selleks peavad esinema konkreetsed põhjused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul eeldused advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks täidetud. Kaebaja on koos 18.08.2020 avaldusega esitanud halduskohtule e-kirjavahetuse kaebaja ja esindaja vahel. Kirjavahetusest nähtub, et esindaja on järgmisel päeval pärast halduskohtu 02.07.2020 riigi õigusabi andmise määruse tegemist kontakteerunud kaebajaga ning andnud ülevaate edasistest tegevustest ja menetlustähtaegadest. 07.08.2020 on esindaja edastanud kaebajale tsiviilasjas nr 2-06-10772 allkirjastatud kompromissilepingu allkirjadega lehe ning palunud kinnitust selle kohta, kas lepingul olev allkiri on kaebaja oma. 10.08.2020 seisukohas on esindaja kinnitanud, et kaebaja jääb esitatud kaebuse juurde ning 09.09.2020 on esitanud kohtule seisukoha kaebetähtaja küsimuse osas. Esindaja on kaebajaga suhelnud, talle menetluskäiku selgitanud, samuti on esindaja vastanud tähtaegselt kohtunõuetele ega ole ringkonnakohtu hinnangul näidanud end asjatundmatu või hooletuna. Kaebaja ei ole selgitanud, milliste konkreetsete menetlusdokumentide esitamisest kohtule on esindaja keeldunud. Eelneva tõttu on halduskohus õigesti jätnud kaebaja taotluse advokaadi menetlusest kõrvaldamiseks rahuldamata. Advokaadi esindusõigus praeguses asjas ei ole lõppenud. Kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (RÕS § 19 lg 1 esimene lause). RÕS § 19 lg 1 teise lause kohaselt võib riigi õigusabi andmine seisneda ka kirjalike selgituste andmises riigi õigusabi saajale, et tema õiguste kaitse kohtuasjas ei ole võimalik. Esindusõiguse lõppemise aluseks ei saa praegusel juhul olla RÕS § 19 lg 1 teises lauses sätestatu.

15.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ka osas, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 124 lg-te 1 ja 2 ning § 152 lg 1 p 2 alusel.
16.RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest.
17.Kaebaja väitel on Harju Maakohtu kohtunik 05.10.2007 määruse tegemisel tsiviilasjas nr 2-06-10772 menetlusnorme rikkudes kandnud hüvitise teise isiku (R.K) pangakontole, tekitades sellega kaebajale kahju summas 56 816 eurot.

5(7)

3-19-823

18.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus 05.10.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-10772 kinnitanud hageja AS YIT Ehitus ning kostjate XXi ja R.K vahel sõlmitud kompromissi. Poolte vahel sõlmitud kompromissi kohaselt (Harju Maakohtu 08.10.2020 vastuse lisa 1) kohustus AS YIT Ehitus deponeerima kohtu tagatisarvele 890 000 krooni, mis edastatakse kostja R.K arveldusarvele pärast sama määruse jõustumist; ning kostjad kohustusid 3 kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja nimetatud summa R.K arveldusarvele laekumist vabastama ruumid asukohaga xxx ja andma ruumid üle hagejale. Harju Maakohtu 05.10.2007 määrus jõustus edasikaebamata 15.10.2007.
19.Kaebaja väide, et ta sai Harju Maakohtu 05.10.2007 määrusega nr 2-06-10772 tutvuda alles 2019. a-l, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega ning on ka eluliselt ebausutav. Harju Maakohus on praeguses asjas 08.10.2020 esitanud vastuse halduskohtu 06.10.2020 kohtunõudele, milles on kinnitanud, et tsiviilasjas nr 2-06-10772 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt teavitas maakohus menetlusosalisi, et maakohtu määrus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 05.10.2007 alates kell 15.00. Maakohus on koos vastusega edastanud halduskohtule ka koopia tsiviilasja nr 2-06-10772 toimikus olevast teadete lehest, millelt nähtub, et kostja XX on oma allkirjaga kinnitanud maakohtu 05.10.2007 määruse kättesaamist selle tegemise päeval 05.10.2007 (Harju Maakohtu 08.10.2020 vastuse lisa 2). XXi allkirjaga viidatud teadete lehel on tõendatud tema poolt Harju Maakohtu 05.10.2007 määruse kättesaamine 05.10.2007.
20.XX esitas hüvitamiskaebuse Tallinna Halduskohtule 02.05.2019, seega pärast nii 3-aastast tähtaega kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest kui ka pärast 10-aastast tähtaega kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest (RVastS § 17 lg 3). Seetõttu on kaebus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes mittetähtaegne.
21.XX on 09.09.2020 seisukohas taotlenud juhul, kui halduskohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne, kaebetähtaja ennistamist kaebaja isikuga seotud asjaolude tõttu. Kaebaja palus arvestada sellega, et tal puuduvad igasugused õigusalased teadmised.
22.HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kaebetähtaja ulatuslik ületamine rikub õiguskindluse põhimõtet. Sellest tuleneb, et mida enam on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole tähtaja ennistamise taotluses välja toonud.
23.Kaebaja ei ole selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks niivõrd ulatuslikku kaebetähtaja ületamist, esile toonud. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et kaebajal puuduvad õigusalased teadmised. Kohtupraktika järgi võib teatud tingimustel tulla tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitingimustes. Samas on Riigikohus rõhutanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse 6(7)

3-19-823 keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Selles, kas haldusakt või toiming rikub isiku õigusi ja huve, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud piisavalt hoolas kaebuse esitamise tähtaja väljaselgitamisel. Oma õigusalastes teadmistes kaheldes oleks kaebaja pidanud otsima mõistliku aja jooksul professionaalset õigusabi või pöörduma koheselt kohtu poole ja taotlema riigi õigusabi määramist. Eelneva tõttu tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.

24.Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas halduskohus õigesti HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes haldusasja menetluse.
25.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada veel järgnevat. Kaebaja leiab, et tsiviilasja nr 206-10772 lahendanud kohtunik on toime pannud kuriteo ning kaebajale tuleb välja mõista hüvitis. Kahju hüvitamise nõude esitamine RVastS § 15 lg 1 alusel eeldab, et asjas on tuvastatud kohtuniku kuritegu. Praegusel juhul puuduvad tõendid selle kohta, et Harju Maakohtu kohtunik oleks tsiviilasja nr 2-06-10722 menetlemisel toime pannud kuriteo. Kedagi ei saa käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus (põhiseaduse § 22 lg 1). Halduskohus ei saa tuvastada kuriteo toimepanemist.
26.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.12.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium