Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.04.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-127882
Tsiviilasi
Osaühing Xxxx(likvideerimisel) hagi OÜ Xxxxvastu leppetrahvi 100 euro, viivise 5,13 euro ja alates 23.01.2017 viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
113,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Xxxx(likvideerimisel, xxxx, xxxx), esindaja Anastasia Xxxx (e-post [email protected]) Kostja OÜ Xxxx(xxxx, Xxxx), seaduslik esindaja Xxxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 28.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võla saamiseks. Pärnu Maakohtu 30.12.2016 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, kuna kostja esitas vastuväite makseettepanekule, ja anti hageja nõue kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.01.2017 hagis palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi 100 eurot, viivise 5,13 eurot ja alates 23.01.2017 viivise seadusjärgses määras. Hagi kohaselt tellis kostja hagejalt 27.04.2016 veo marsruudil Eesti-Venemaa. Vedu ei toimunud, sest kostja ei andnud sõidukit pealelaadimiseks. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi veotellimuse-lepingu p 10 alusel. Lepingu olemasolu kinnitab Skype vestlus, kus kostja aktsepteerib veotellimust ja nimetab sõiduki numbri. 19.05.2016 saatis hageja kostjale arve nr 167, maksetähtajaga 02.06.2016. Kostja arvet ei maksnud. Hagejal on õigus nõuda viivist seaduse alusel. Kostja on viivitanud arve tasumisega perioodil 03.06.2016 – 22.01.2016, so 233 päeva ja 22.01.2017 seisuga on viivis 5,13 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Vedu kõnesoleval marsruudil ei ole toimunud, lepingut ei ole allkirjastatud. Arve on alusetu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja sõnul on pooled sõlminud veolepingu, kuid kuna vedu ei toimunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja eitab poolte vahel veolepingu olemasolu. Maakohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et pooltel oli sõlmitud 27.04.2016 veoleping selles toodud tingimustel (t.lk 31). Veolepingu olemasolu peab tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tõendama pool, kes sellele tugineb - antud juhul hageja. Kohtu hinnangul ei ole hageja asjas esitanud tõendeid, mille põhjal saaks tuvastada poolte tahte veolepingu sõlmimiseks. Sarnaselt kõigi teiste lepingutega peab veolepingu olemasoluks tuvastama poolte vastavasisuliste tahteavalduste olemasolu. Vastavate tahteavalduste olemasolu 27.04.2016 veolepingu sõlmimiseks ei ole tuvastatav ühestki menetluses esitatud tõendist. Ka on kostja poolt leping allkirjastamata. Isegi kui lugeda Skype vestluse põhjal tuvastatuks, et kostja on tellinud hagejalt veo (t.lk 63, 66, tõlge lk 68, 76), ei nähtu, et pooled oleksid vestluses leppinud kokku leppetrahvis. Võlaõigusseaduse § 158 lg 1 kohaselt, leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega eeldab leppetrahvi kohaldamine poolte vastastikuste tahteavalduste vahetamist, so kokkuleppe saavutamist. Ka õiguskirjanduses on kinnitatud, et leppetrahv peab olema lepingus kokku lepitud. Kui pooled ei ole leppetrahvis kokku leppinud, ei saa leppetrahvi kohustuste rikkumise korral nõuda (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne 2016). Seda selgitas kohus hagejale 17.02.2017 e-kirjas, paludes hagejal kohtu ette tuua, kas ja millal pooled allkirjastasid lepingu, millest tulenes kostjale kohustus lepingu rikkumisel tasuda leppetrahvi (t.lk 61). Hageja esitas kohtule Skype vestluse, kuid selles ei ole pooled saavutanud kokkulepet leppetrahvi
kohaldamises juhuks kui kostja veokit ei saada (t.lk 63, 66, tõlge lk 68, 76). Arve väljastamine leppetrahvi tasumiseks ja kiri arve edastamise kohta ei kinnita, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe leppetrahvi kohaldamises (t.lk 54-55, tõlge lk 59). Kirjavahetustest nähtub, et kostja eitab lepingu sõlmimist ega nõustu esitatud pretensiooniga. Ka 02.11.2015 veoleping (t.lk 75) ei kinnita, et pooled on saavutanud kokkuleppe 27.04.2016 leppetrahvi kohaldamiseks. Kuna hageja leppetrahvi nõudel puudub alus, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostjal puudus menetluses lepinguline esindaja. Kuna kostjal menetluskulud maakohtus puuduvad, jäävad need ka rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.