Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal R K on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 23.09.2016 esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses jätkumisega hagimenetluses 22.02.2017 Viru Maakohtule hagi R K vastu võlgnevuse nõudes. Seoses puuduste kõrvaldamisega esitas hageja 15.03.2017 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 22.09.2014 liitumislepingu nr. 30118349, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostjale esitati igakuiselt arveid liitumislepingu alusel kasutatud teenuste eest. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavalduse aluseks olevad arved: Arve nr. Summa Maksetähtpäev 43930444 40,52 18.10.2014 44200398 150,38 18.11.2014 44490694 23,68 18.12.2014 eurot (hageja on maha arvestanud viivise summas 3,83 eurot) 44788969 53,17 18.01.2015 45076149 70,61 18.02.2015 Kokku on kostjal tasumata arveid summas 338,36 eurot. Lepingul kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulu, mis on märgitud arvel nr 45076149 ja mille tasumise kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesti AS kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, s.h kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulud sisaldavad endas järgmiseid toiminguid:

- SMS-teavituste edastamine arve mittetasumise kohta teenusnumbrile; - sideteenuste osaline piiramine; - meeldetuletuskirjade edastamine; - viivise arvestuse pidamine; - tähtajaliste kohustuste üle arvestuse pidamine, tähtajalise kohustuse ülesütlemiseks; - võlanõude edastamine paberkandjal; - lepingu ülesütlemiseks vajalike toimingute teostamine; - sideteenuse osutamise piiramine täielikult; - sissenõudmismenetluse algatamine inkassoettevõttes; - arvestuse pidamine osalistest maksetest tulenevatest saldomuudatustest ning informatsiooni vahetamine võla sissenõudmist teostava inkassofirmaga; - informatsiooni edastamine ja kaasajastamine avalikes andmebaasides nõuete kohta, krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%). Seega antud juhul on arvutuskäik järgmine: eelmise perioodi võlgnevus 271,58 eurot x 26% = 70,61 eurot. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka leppetrahvi. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingutest kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu(d) 29.12.2014. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Vastavalt Tele2 Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.02.2015 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 22.02.2017 seadusjärgse viivisemääraga 0,022% tasumata põhisummalt 338,36 eurolt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kokku summas 54,64 eurot (tlk 83). Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. 22.12.2015 hageja saatis kostjale võlateatise, milles palus kostjat tasuda hiljemalt 29.12.2015 võlgnevuse. Kuna kostja teatisele ei reageerinud, siis edastas hageja kostjale 08.01.2016 hagihoiatuse ning andis kostjale võlgnevuse likvideerimiseks uue tähtaja 15.01.2016. Kostja hagihoiatusele ei reageerinud ning ei hakanud võlgnevust likvideerima. 06.04.2016 saatis hageja kostjale korduva meeldetuletuse ning palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 13.04.2016. Võlgnik antud tähtajaks võlgnevust ei likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Vastavalt hinnakirjale, kui võlgnevuse summa on kuni 500 eurot, siis I tasuline kiri on 15 eurot, II tasuline kiri 5 eurot, III tasuline kiri on 5 eurot. Võlgnikule oli saadetud 3 tasulist kirja kogusummas 25 eurot. Samuti hagejal olid ka muud kulud seoses võlgnevuse sissenõudmisega, sh nõude ja andmete töötlemise ning kontrollimise kulud ja kontaktandmete otsingu ja päringukulud (sh rahvastikuregistri päringud). Seega hagejal tekkisid kokku sissenõudmiskulusid summas 30,00 eurot. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel. Tele2 Eesti AS loovutas 10.12.2015 kostja vastase nõude põhisummas 338,36 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt R K välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 338,36 eurot, kahju hüvitamise 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 54,64 eurot ja lisanduv viivis alates 23.02.2017 kuni põhinõude summas 338,36 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 23.03.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult 23.03.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 06.04.2017. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja poolt 22.09.2014 sõlmitud liitumislepingust nr 30118349 ning kostjale 01.10.2014 –01.02.2015 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Vaatamata eeltoodule leiab kohus juhindudes TsMS § 407 lõikest 6, et hagi on õiguslikult põhjendatud rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu nõudes summas 70,61 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-le Tele2 Eesti osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka võlgnevuse sissenõudmise kulu, mis tuleneb hagiavalduse kohaselt Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ning Tele2 Eesti AS arveldusteenuste hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad.

Kohus leiab, et nimetatud tingimus on tüüptingimus, mis tuleb lugeda tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel, kuna sellega nõutakse tarbijalt ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud kahjuhüvitist võlgnevuse sissenõudmiskulude eest, mis ei sõltu mitte tegelikest kulutustest, vaid võlgnevuse suurusest. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Võlgnevuse sissenõudmiskulude nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida AS Tele2 Eesti on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega võlgnevuse sissenõudmiskulude nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 267,75 eurot (338,36 – 70,61). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 338,36 eurolt seadusjärgses määras alates 19.02.2015 kuni 22.02.2017 summas 54,64 eurot. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi põhinõude 267,75 euro osas, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist just sellelt põhinõudelt. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele seadusjärgne viivis perioodil 19.02.2015 – 25.04.2017(k.a) 797 päeva eest summas 46,90 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee ). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni, mille kohus rahuldab. Kohus rahuldab ka hageja kahju hüvitamise nõude meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 30 eurot. Eeltoodud asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 267,75 eurot põhivõlgnevust, 46,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivist ning TsMS § 367 alusel edaspidine viivis kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 423 eurot. Kohus rahuldab need nõuded otsusega sisuliselt 344,65 euro, s.o ligikaudu 81% ulatuses. Eeltoodut

arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 81% ulatuses kostja ja 19% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 425 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. Väljakujunenud kohtupraktikaga kooskõlas on arvestada mitte advokaadist esindaja puhul tunnitasuks 100 eurot/tund. Lähtudes eeltoodust hindab kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile 200 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 240 eurot (300 eurost 81 %). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.