Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (3)

müügi teenust, mille eest kostja on jätnud tasumata. Hageja on väljastanud kostjale igakuuliselt arveid soojusenergia tarbimise kohta koos eelneva võlgnevuse summa äranäitamisega. Perioodi 01.11.2004 – 31.05.2006 eest on kostja võlg soojusenergia tarbimise eest 8618,05 krooni. Hageja leiab, et kostja on tekitanud AS-le Eraküte kahju, kuna kulutused kostja poolt tarbitud soojusenergia tootmiseks on tehtud. Hageja palub kostjalt välja mõista 8618,05 krooni soojavõla katteks, riigilõiv 700 krooni ja muud kohtukulud jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 25. augustiks 2006.a. Hagimaterjalid on 26. juulil 2006.a kostja venna Axxx Mxxxxxx poolt vastu võetud. TsMS § 322 lg 1 järgi loetakse hagimaterjalid kostjale üleantuks. Kostja andis talle pakutud ärakuulamisel 18.08.2006.a ütlusi, et tunnistab haginõuet ja soovib hagejaga sõlmida maksegraafiku. Kostja esitas kohtule maksekorralduse, mille kohaselt on ta samal päeval tasunud võlgnevusest 2000 krooni. Kostja avaldas, et kirjalikult määratud tähtajaks ta vastata ei soovi, kuna jääb antud ütluste juurde. Kohus teavitas hagejat kostja seisukohtadest. 21.08.2006.a kohtule esitatud taotluses palub hageja vähendada haginõuet, kuna kostja on 18.08.2006.a tasunud võlgnevusest 2000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 6618,05 krooni ning jätta kostja kanda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 krooni. Hageja esindaja on seisukohal, et maksegraafikut kostjaga hageja ei sõlmi, sest kostja on andnud varasemalt korduvaid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, kuid ei ole neist kinni pidanud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – VÕS § 208 lg 1, 3, VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 100. Kostja on kasutanud korterit omanikuna ja kasutanud kütet ja sooja vett, mida talle on müünud hageja. Kostja ei ole ostetu ja äratarbitu eest tasunud. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Võlaõigusseaduse § 208 lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Käesoleval juhul on hageja müünud kostjale tarbimiseks soojusenergiat, kostja on soojusenergiat tarbinud, kuid ei ole selle eest tasunud. Seega on kostja jätnud täitmata VÕS § 208 lg 1 temale pandud kohustuse. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada. Asja kompromissiga lahendamise aspektist TsMS § 4 lg.4 mõttes piirdub kohus hagejale ettepaneku tegemisega. Hageja on vastanud kokkuleppe sõlmimise ettepanekule keeldumisega ja seda ka põhjendanud. Kompromissi sõlmimiseks on vajalik mõlema poole nõusolek. Samadel põhjustel- et kostjal on juba korduvalt olnud võimalus teha makseid osade kaupa, kuid ta ei ole seda võimalust kasutanud- ei määra kohus ka kohtuotsuses võla tasumist osade kaupa. Küll määrab kohus otsuse täitmise tähtaja, milleks saab 31.detsember 2006. Seisuga 18.08.2006 oli kostja võlgnevus 6618.05 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2 (3)

Kohus rahuldab hagi, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal (arvestades ka, et kostja on nõude osaliselt rahuldanud pärast hagiavalduse esitamist). Hageja on oma menetluskulude rahalise suuruse esitanud hagiavalduse tekstis ja lisanud tõendi. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud menetluskulude nõude - 700 krooni- suuruses, mis ületab Riigilõivuseaduses (lisas) sätestatud määra. Õige riigilõivusumma on 650 krooni ja see tuleb kostjalt välja mõista. Enamtasutud riigilõivusumma osas toimimise sätestab TsMS § 150 lg.1 p.1, lg.3, lg.5 Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173 lg 1; § 174; § 322 lg 1; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436.

Kohtunik: / allkiri / Koopia õige .Kohtunik :

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.