lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-13143/34

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-13143/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1663
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aknakoda OÜ12072944(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-13143

Tsiviilasi

Araneo OÜ hagi Aknakoda OÜ vastu lepingu alusel üleantu tagastamise ja leppetrahvi nõudes

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

12 086 eurot 24 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. septembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Araneo OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Araneo OÜ (registrikood 10273420), lepinguline esindaja Ain Laansalu Vastustaja (kostja): Aknakoda OÜ (registrikood 12072944), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. septembri 2016 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Araneo OÜ kanda.
3.Välja mõista Araneo OÜ-lt Aknakoda OÜ kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 292 eurot 50 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 292 eurot 50 senti tuleb Araneo OÜ-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord: Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Araneo OÜ (hageja) esitas 4. septembril 2015 Tartu Maakohtule hagi Aknakoda OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja lepingu alusel üleantu 10 003 eurot 51 senti ja leppetrahv 2085 eurot 73 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 30. detsembril 2014 müügilepingu nr 16130 (leping), mille kohaselt ostis hageja kostjalt aknaid. Kostja esitas hagejale kaks arvet, mille alusel tasus hageja eest R. Oja (kolmas isik) 10 003 eurot 51 senti. Hageja on korduvalt nõudnud akende üleandmist. Kuna kostja hagejale aknaid üle ei andnud, taganes hageja 18. augustil 2015 lepingust ja nõudis ostuhinna tagastamist. Hageja oli seisukohal, et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Kolmandale isikule ilma hageja nõusolekuta akende üleandmisega rikkus kostja lepingut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 alusel tuleb kostjal tagastada lepingu alusel akende eest tasutud 10 003 eurot 51 senti. Kuna kostja oli akende üleandmisega viivituses ajavahemikul 1. aprillist 2015 kuni 18. augustini 2015, tuleb kostjal tasuda leppetrahvi 2085 eurot 73 senti. Vastuseks kostja tasaarvestuse avaldusele märkis hageja, et kolmandal isikul ei ole hageja vastu tekkinud alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tulenevaid nõudeid. Hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud töövõtuleping elamu ehitamiseks. Üheks töövõtulepingujärgseks tööks oli kolmanda isiku majale akende tellimine ja paigaldamine. Kuna aknad olid tellitud kolmanda isiku majale, siis tasus akende eest kolmas isik. Hageja andis 25. märtsil 2015 nõusoleku akende üleandmiseks kolmandale isikule. Kostja andis aknad kolmandale isikule üle, seega on ta lepingu täitnud ning hagejal puudus alus lepingus taganemiseks. Hageja ei saa VÕS § 189 alusel kostjalt raha nõuda, kuna hageja ei ole kostjale midagi üle andnud. Ka hageja leppetrahvinõue on alusetu. Leppetrahv on ebamõistlikult suur. Kostjal on hageja vastu nõue 184 eurot, mida tuleb tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Kostja esitas täiendava tasaarvestuse avalduse. Kolmas isik loovutas kostjale oma nõuded hageja vastu. Kuna kolmas isik tasus lepingu alusel 10 003 eurot 51 senti kostjale hageja eest, on kolmandal isikul tekkinud hageja vastu alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tulenev

nõue. Töövõtulepingu ja ehitusseaduse rikkumise tõttu on hageja tekitanud kolmandale isikule kahju 25 059 eurot 20 senti.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohtu jättis 22. septembri 2016 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4401 eurot 23 senti ja viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et kostja on täitnud kohustuse selleks õigustamata isikule. Hageja on avaldanud, et ta ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks kolmandale isikule. Arvestades tunnistajate ütlusi ja kõrvutades neid 25. märtsi 2015 e-kirjaga on tuvastatav, et hageja ja kolmanda isiku suhted olid halvenenud ja hageja ei soovinud akende üleandmist kolmandale isikule. Praegusel juhul on hageja sõlminud kostjaga müügilepingu selles, et täita kolmanda isiku ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Ehitusmaterjalide (sh akende) ostmise tegelik eesmärk oli aga kolmanda isiku maja ehitus. Kohtu hinnangul on hageja käitumine pahauskne, kuna akende müügileping on selle algse eesmärgi kohaselt täidetud. Aknad on paigaldatud kolmanda isiku majale ja kostja on saanud akende eest raha. Hageja seisukohast tuleneb, et ta esitas hagi eesmärgiga saada kostjalt raha töövõtulepingust tuleneva kolmanda isiku täitmata jäetud kohustuse täitmise katteks. Selline õiguste teostamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kui hageja soovib, et kolmas isik tasuks talle ehituslepingu alusel tekkinud võlgnevuse, tuleks hagejal esitada sellekohane hagiavaldus. Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei käsitlenud kohus kostja tasaarvestusavalduse põhjendatust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on kohtu väide, mille kohaselt on hageja käitumine nii lepingu täitmisel kui ka lepingust taganemisel ning lepingu alusel nõuete esitamisel olnud vastuoluline, vastuolus lepinguõiguse põhimõtetega. Lepingu puhul on võlausaldajal (praegusel juhul hagejal) õigustatud huvi lepingu täitmiseks. Ekslik on kohtu väide, mille kohaselt on hageja tegevuse eesmärgiks kolmandale isikule kahju tekitamine, mitte hageja rikutud õiguste maksmapanek. Asjaolu, et hageja ja kolmanda isiku vahel oli ehitusleping, ei ole praeguse vaidluse lahendamisel oluline. Kohtu puudulik argumentatsioon hageja nn hea usu põhimõtte vastase käitumise kohta moonutab tsiviilõiguse põhimõtteid. Kohus on tuvastanud, et nõusolekut akende üleandmiseks kolmandale isikule ei ole hageja andnud, seega on kolmas isik saanud aknad ilma õigusliku aluseta. Müügilepingu sisuks oli kostja valmistatavate akende müük hagejale ning kostja pidi täitma müügilepingust tuleneva kohustuse, s.o andma aknad hagejale üle. Kostja menetluskulud on ebamõistlikult suured.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
22.septembri 2016 otsus muutmata.

Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise või muutmise aluseks.

7.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel 30. detsembril 2014 sõlmitud ostumüügileping nr 16130 (I kd tl 11-13), mille kohaselt hageja tellis kostjalt aknad maksumusega 10 003 eurot 51 senti. Akende eest tasus kostjale kolmas isik (Raul Oja) ning kostja andis aknad üle kolmandale isikule. Hageja taganes 18. augustil 2015 ostu-müügilepingust ja nõudis kostjalt tasutud ostuhinna tagastamist (I kd tl 21-23).
8.Maakohus on õigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel hea usu põhimõtet ning hageja vastupidine väide on alusetu. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 23 ja 24, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid täies mahus korrata. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, s.o VÕS § 6 lg 2 annab kohtule võimaluse tõkestada subjektiivsete õiguste teostamist olukorras, kus see võib kaasa tuua hea usu põhimõttega vastuolus oleva tagajärje. Hea usu põhimõtte kohaldamine ei tähenda lepingu või muu tehingu sisu hindamist, vaid kohtuliku diskretsiooni kasutamist konkreetsetel asjaoludel.
9.Antud juhul hageja nõudeõigus pooltevahelisest ostu-müügilepingust ei olnud hagi esitamise ajaks lõppenud, kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 ja VÕS § 6 alusel oli selle maksmapanek hagimenetluses lubamatu. Hagejale kuulus subjektiivne õigus (lepingust taganemise tagajärjel nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist), kuid selle omamine ei too kaasa oma õiguse piiramatu teostamise õigust. Maakohus on õigesti vaidluse lahendamisel jätnud hindamata akende ostu-müügilepingu sisu, vaid kasutanud konkreetsetel asjaoludel kohtulikku diskretsiooni. Maakohus on muuhulgas arvestanud õigustatult asjaoludega, et käesoleval juhul on hageja sõlminud kostjaga akende ostumüügilepingu täitmaks kolmanda isiku ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ning, et akende eest tasus kostjale kolmas isik (mitte hageja). Nimetatud asjaolud iseenesest ei mõjuta pooltevahelise lepingu kehtivust, kuid hea usu põhimõttest lähtuvalt välistavad nad koosmõjus teiste maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega tehingust tuleneva nõude maksmapaneku.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi esitamise eesmärgiks oli saada kostjalt raha hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kolmanda isiku poolt väidetavalt täitmata jäänud kohustuse täitmise katteks, s.o kuigi hageja esitas formaalselt ostu-müügilepingut tuleneva nõude, oli tema huviks nõude täitmise kaudu täita hoopis kolmanda isikuga sõlmitud töövõtulepingust tulenevat nõuet. Õige on maakohtu järeldus, et hageja käitumine on olnud vastuoluline ning hea usu põhimõttega vastuolus, mille tulemusena on ta kaotanud tehingust tuleneva nõudeõiguse. Tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast.
11.Hageja väite kohaselt on kostja menetluskulud ebamõistlikult suured.

Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse sekkub kõrgema astme kohus vaid siis, kui on rikutud diskretsioonipiire. Maakohus on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 32. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud diskretsioonipiire ning seetõttu puudub alus määrata menetluskulude suurus erinevalt maakohtu poolt määratust.

12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja palub mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 292 eurot 50 senti (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (110 eurot käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kostja menetluskulud summas 292 eurot 50 senti on vajalikud ja põhjendatud apellatsioonimenetluses esitatud dokumente ja menetluse asjaolusid arvestades. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud 292 eurot 50 senti (käibemaksuta). Arvestades kostja taotlust, tuleb VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja