Araneo OÜ hagi Aknakoda OÜ vastu lepingu alusel üleantu tagastamise ja leppetrahvi nõudes.
Hagihind
12 086,24 eurot
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad •
•
•
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja Araneo OÜ (reg.kood 10273420, asukoht Saekoja tn 36a, Tartu 50107, e-post:[email protected]) Hageja lepinguline esindaja Ain Laansalu (ATL Legal OÜ, tel 56460606, e-post [email protected]) Kostja Aknakoda OÜ (reg.kood 12072944, asukoht Savi 3, Pärnu linn, Pärnumaa 80010, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co, asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn, e-post [email protected])
8. august 2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Araneo OÜ hagi Aknakoda OÜ vatu lepingu alusel üleantu tagastamise ja leppetrahvi nõudes.
2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Määrata hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 4401,23 eurot (neli tuhat nelisada üks eurot ja 23 eurosenti), sh õigusabikulud summas 4329 eurot ja bensiinikulu summas 72,23 eurot.
5.Välja mõista Araneo OÜ-lt menetluskulu summas 4401,23 eurot OÜ Aknakoda kasuks.
6.Välja mõista Araneo OÜ-lt viivis menetluskuludelt (4401,23 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Aknakoda OÜ kasuks.
Tsiviilasi nr 2-15-13143
Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Araneo OÜ (hageja) esitas hagi OÜ Aknakoda (kostja) vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja leppetrahvi nõudes (I kd, tlk 2-4). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.12.2014 ostu-müügilepingu nr XXXXX akende ostmiseks (I kd tlk 11-13). Kostja esitas hagejale kaks arvet (I kd tlk 14-15), millede alusel tasuti 02.01.2015 2000 eurot, 05.01.2015 3000 eurot ja 01.04.2015 5003,51 eurot, kokku 10 003,51 eurot (I kd tlk 16-18). Hageja eest tasus esitatud arvete alusel kolmas isik R.O., vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Hageja on nõudnud alates II osa tasumisest korduvalt kostjalt akende üleandmist. 3. juulil 2015 kostjale saadetud e-kirjas andis hageja viimase täiendava tähtaja ostu-müügilepingu täitmiseks (I kd tlk 19-20). Kuna kostja hagejale aknaid ei väljastanud, taganes Araneo OÜ
18.augustil 2015 ostu-müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 3 ja 5 alusel ja nõudis tasutud ostuhinna tagastamist (I kd tlk 21-23). Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et kostja on väljastanud aknad kolmandale isikule, R. O.le. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole täitnud müügilepingut nõuetekohaselt, sest kolmandale isikule ilma hageja nõusolekuta akende üleandmisega rikkus kostja müügilepingut. Hageja on seisukohal, et hageja poolt 25.03.2015 saadetud e-kirjast (I kd tlk 114) ei nähtu, et hageja oleks nõustunud akende väljastamisega R.O.le. Lisaks on hageja oma vastuses kostja 09.06.2015 kirjale (I kd tlk 123) 10.06.2015 väljendanud, et R. O.le aknaid välja anda ei tohi ja aknad peab üle andma hagejale (I kd tlk 124). Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista lepingu alusel akende eest tasutud 10 003,51 eurot VÕS § 189 alusel. Kuna kostja oli akende üleandmisega viivituses alates 1. aprillist 2015 kuni 18. augustini 2015 (lepingust taganemiseni), so 139 päeva, siis on leppetrahvi kohaldamine viivituses oldud aja eest põhjendatud. Asjas on tõendatud, et kostja on keeldunud akende väljaandmisest hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv summas 2085,73 eurot.
27.oktoobril 2015 esitatud seisukohas märgib hageja kostja poolt esitatud tasaarvestuste osas järgmist (I kd, tlk 119-121). R.O.l ei ole hageja vastu tekkinud alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tulenevaid nõudeid. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja R.O. vahel oli töövõtuleping (ehitusleping) elamu ehitamiseks, mille raames tasus R.O. nii hagejale kui hageja lepingupartneritele hageja eest ehituslepingujärgseid tasusid (tööde, materjalide jms eest). Ka kostjale tasus R.O. hageja ja R.O. vahelise ehituslepingu alusel. Mitte ühtegi varakäsutust ei ole R.O. teinud ilma hageja ja R.O. vahelisest lepingust tuleneva aluseta. Seega ei ole alust tasaarvestada hageja nõudega kostja poolt esitatud nõuet 1. Hageja viitab, et R.O. on rikkunud hageja ja R.O. vahel sõlmitud töövõtulepingut ning jätnud töövõtulepingust
Tsiviilasi nr 2-15-13143 tulenevad kohustused täitmata (tehtud tööde eest raha maksmata). Hageja kinnitab, et ei ole töövõtulepingut rikkunud ning seega puudub kolmandal isikul nõudeõigus hageja suhtes tulenevalt töövõtulepingust. Lisaks peab hageja vajalikuks viidata, et tasaarvestatava nõude (nõue 2) suurus ei ole tõendatud.
KOSTJA SEISUKOHT
6.Kostja esitas 13. oktoobril 2015 vastuse, milles ta hagi ei tunnista (I kd, tlk 107-111). Septembris 2014. a sõlmisid hageja ja kolmas isik, R.O. töövõtulepingu elamu ehitamiseks. Üheks töövõtulepingu järgseks tööks oli R.O. majale akende tellimine ning paigaldamine.Vaidlust ei ole selles, et hageja sõlmis kostjaga vastavate akende ostmiseks müügilepingu nr. XXXXX. Kuna aknad olid tellitud R.O. majale, siis tasus akende eest R.O.. Viimane makse on arve nr 15-364 tasumiseks tehtud 01.04.2015. Hageja andis 25.03.2015 nõusoleku akende väljastamiseks R.O.le. Vastuseks kostja poolt saadetud arvele nr 15-364 vastas hageja järgmist: „Arve käes. Aknaid palun mitte väljastada enne kui klient R.O. on akende eest teile tasunud.“ (I kd tlk 114). Hiljem teatas hageja, et ta ei anna kostjale nõusolekut akende väljastamiseks R.O.le, kuna viimasel olevat ehituslepingust tulenev võlgnevus hageja ees. Esimest korda nõudis hageja, et aknad temale üle antaks, oma 30.06.2015 e-kirjaga. Hageja nõudis selles e-kirjas, et aknad antaks talle üle 02.07.2015 (I kd tlk 115). Kostja on andnud aknad üle R.O.le vastavalt hageja poolt selleks antud nõusolekule.
7.Kostja on täitnud akende müügilepingu vastavalt kokkulepitule ning hagejal puudub alus lepingust taganemiseks. Kostja on lepingust tuleneva kohustuse täitnud nõuetekohaselt, kuna andis aknad R.O.le, st isikule, kelle majale aknad telliti, kellele hageja aknad lubas väljastada tingimusel, et R.O. akende eest tasub ja kes akende eest ka täielikult tasus. Kuna lepingust tulenev kohustus on täidetud R.O.le vastavalt hageja enda antud juhistele, siis puuduvad hagejal kostja vastu nõuded. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja ei saa nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel kostjalt raha, kuna hageja ei ole kostjale midagi üle andnud. Nähtuvalt maksekorraldustest, on akende eest tasunud R.O., mitte hageja.
8.Samuti on kostja seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue on alusetu. Nähtuvalt VÕS § 158 lgst 1 ja 3 on leppetrahvi eesmärgiks kahju hüvitamine läbi ette kindlaksmääratud summa tasumise. Olukorras, kus hagejale ei saa olla kahju tekkinud, kuna aknad on antud üle R.O.le, st isikule, kellele hageja pidi aknad üle andma ja kes on akende eest tasunud, ei saa hagejale olla kahju tekkinud. Samuti ei ole leppetrahvi suurus õige. Hageja väidab, et kostja oli viivituses akende üleandmisega perioodil 01.04.2015 kuni 18.08.2015. Hageja jätab arvesse võtmata, et ta nõudis akende üleandmist endale esimest korda alles 30.06.2015 e-kirjaga 2. juuliks 2015. Tulenevalt eeltoodust saaks hageja, juhul kui tal oleks selleks õigus, nõuda leppetrahvi alates 03.07.2015 kuni 18.08.2015 ehk 47 päeva eest. Ühe päeva viivis on lepingu kohaselt 0,15% 10003,51-st ehk 15,005265 EUR, mis teeb 47 päeva eest kokku 705,25 eurot.
9.Lisaks, on kostja seisukohal, et tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur. Riigikohus on öelnud, et leppetrahvi võib vähendada, kui selle väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega, sh juhul kui kahju ei ole tekkinud (vt 3-2-1-132-12 p 12, III lõik). Võttes arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas seda, et aknad olid mõeldud R.O. majale, mitte hagejale endale ja, et hagejale ei ole sellega kahju tekitatud, tuleks leppetrahvi suurust kohtu äranägemisel vähendada põhjendatud suuruseni, mis kostja hinnangul on null.
10.Kostjal on nõue hageja vastu summas 184 eurot. Seda juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostja ei ole täitnud enda lepingust tulenevat kohustust anda aknad üle. Lepingu punkti 2.6 alusel on kostjal õigus arvestada laokulude katteks viivist 2 eurot, välja viimata kauba/tk eest päevas, kui ostja ei tule tellitud kaubale järele 3 (kolme) tööpäeva jooksul peale akende valmimistähtaega. Akende valmistamise tähtaeg oli lepingu järgi 5. nädal 2015, kuid kuna täielik tasumine kauba eest pidi toimuma arve nr 15-364 alusel 30.03.2015 ning lepingu punkti 2.1 kohaselt pidi müüja andma kauba ostjale üle peale kauba maksumuse täielikku tasumist,
Tsiviilasi nr 2-15-13143 siis pidi hageja kauba ära viima hiljemalt 02.04.2015. Hageja ei viinud aknaid ära ning esmakordselt nõudis neid alles 30.06.2015 saadetud e-kirjas, nõudes akende väljaandmist 02.07.2015. Seega on kostjal nõue hageja vastu müügilepingu punktist 2.6 tulenevalt alates 03.04.2015 kuni 02.07.2015, mis teeb 91 päeva eest kokku 182 eurot. Kostja tasaarvestab käesoleva hagi vastusega hageja väidetava leppetrahvi nõude oma leppetrahvi nõude ulatuses hageja vastu, so summas 182 eurot. Tasaarvestuse tulemusel hageja nõue lõppeb kostja nõudega kattuvas ulatuses (VÕS § 197 lg 2).
11.24. novembril 2015 on kostja esitanud täiendava tasaarvestusavalduse (I kd, tlk 132-136). 24.11.2015 on kostja ja R.O. vahel sõlmitud nõude loovutamise leping (I kd, tlk 138-139) järgmiste nõuete osas. 1) Kuna R.O. tasus müügilepingu nr. XXXXX alusel 10 003,51 eurot kostjale hageja eest, on R.O.l tekkinud hageja vastu VÕS § 78 lg 4 kohaselt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tulenev nõue (VÕS § 1041 ja VÕS § 1023 lg 1), mis on nõude loovutamise tõttu läinud üle kostjale (nõue 1); 2) R.O. on sõlminud hagejaga töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks, mille R.O. ütles oluliste rikkumiste tõttu üles 2015. a märtsis. Ekspertiisiaktiga XXXXX on tuvastatud, et hageja on tekitanud R.O.le ehituslepingu ja ehituseaduse rikkumise tõttu kahju vähemalt summas 25 059,2 eurot (nõue 2).
12.Seega olukorras, kus maakohus peaks leidma, et hageja müügilepingust taganemine on kehtiv ning kostja peab hagejale lepingu alusel tasutu tagastama, palub kostja tasaarvestada vastav nõude tasaarvestatava nõudega 1. Kui kohus peaks leidma, et hageja nõuet ei ole võimalik tasaarvestada nõudega 1, palub kostja vastav nõue tasaarvestada nõudega 2.
8.AUGUSTI 2016 KOHTUISTUNG
13.Hageja jääb oma hagi juurde ning palub esitatud nõuded rahuldada. Hageja kinnitab, et vaidlust pole selles, et akende eest tasus R.O.. Samas vaidleb hageja vastu nõuete loovutamisele ja tasaarvestusavaldustele. Hageja on seisukohal, et R.O. ei ole tasunud kostjale arveid õigusliku aluseta. Kolmanda isiku ja hageja vahelisest sisesuhtest tulenes õiguslik alus kolmanda isiku poolt maksete tegemiseks erinevatele ettevõtetele sh kostjale. Seega on hageja nõude tasaarvestamine kostja tasaarvestatava nõudega 1 välistatud. Ehituslepingust tuleneva nõude tasaarvestamise osas on hageja samuti esitanud vastuväite. Hageja on seisukohal, et kostja peab esitama oma nõude maksmapanekuks iseseisva hagi. Lisaks viitab hageja, et tõendamata on hagejapoolne ehituslepingu rikkumine, samuti kolmandale isikule tekitatud kahju ja selle suurus. Lisaks viitab hageja, et kolmas isik on pöördunud varasemalt kohtusse, tuvastamaks kas hageja on kahju tekitanud (tsiviilasjas 2-159470), kuid selles tsiviilasjas lõpetati menetlus seoses hagist loobumisega.
14.Kostja jäi kohtuistungil kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Kostja esindaja viitas täiendavalt, et R.O. ei ole kunagi esitanud hagi hageja vastu kahju hüvitamiseks. Viidatud kohtumenetlus puudutas üksnes akende üleandmise kohustuse tuvastamist. Selles osas hagist loobuti ja ülejäänud osas võeti hagi tagasi. Loobumine toimus, kuna aknad anti R.O.le menetluse kestel üle. Kostja on seisukohal, et tasaarvestatava nõude 2 osas mingit menetluslikku takistust ei esine. Lisaks märgib kostja, et hageja ja kostja vaheline leping on täidetud akende üleandmisega isikule, kes akende eest maksis. R.O. ja hageja vahel oli lepinguline suhe, mille kohaselt oli lepitud kokku akende tarnimine. Järelikult sai kostja täita selle lepingu hageja eest. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta kohtusse on pöördunud ja milline on temale tekkinud kahju. Hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Tsiviilasi nr 2-15-13143
16.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse lepingu alusel üleantu tagastamise ja leppetrahvi nõudes. Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS §-dele 208 lg 1, 209 lg 1, 116 lg 1 ja 189.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et -
hageja ja kostja vahel on 30.12.2015 sõlmitud ostu-müügileping nr. XXXXX (I kd tlk 1113), mille kohaselt tellis hageja kostjalt aknad maksumusega 10 003,51 eurot,
-
R.O. on tasunud Aknakoda OÜ-le ostu-müügilepingu nr XXXXX alusel 10 003,51 eurot (I kd tlk 16-18) VÕS § 78 lg 1 tulenevalt,
-
OÜ Aknakoda on R.O.le aknad üle andnud.
18.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on rikkunud müügilepingut, andes aknad üle kolmandale isikule, mitte hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 79 lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Asjas on tuvastatud, et kostja on täitnud kohustuse selleks õigustamata isikule. Hageja on avaldanud, et tema ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks kolmandale isikule. Hageja on põhjendanud seda asjaoluga, et kuna alates märtsist 2015 olid hageja ja kolmanda isiku suhted tulenevalt ehituslepingust muutunud keeruliseks ja kolmas isik oli hagejale jätnud tehtud tööde eest maksmata, keelas hageja kostjal akende üleandmise kolmandale isikule. Hageja sõnul viitab sellele otsesõnu hageja poolt 25.03.2015 saadetud e-kiri kostjale. Tunnistaja M.L. on andnud kohtuistungil ütluseid (II kd, tlk 23), mille kohaselt oli 25.03.2015 saadetud kirja sisu keelava iseloomuga. M.L.i sõnade kohaselt, oli kiri saadetud sellisena sellel hetkel, kui oli hirm või oht, et R.O. üritab aknaid kätte saada. Tüli R.O.ga oli juba alanud ja R.O. oli tekitanud hirmu, et ta võib Araneo OÜ selja taga püüda aknaid kätte saada. See kiri oli selles hirmus saadetud, et takistada seda, et R.O. aknad kätte saab. Tunnistaja R.O. on andnud ütluseid (II kd, tlk 24), et hageja ja kolmanda isiku vahel katkes koostöö märtsis 2015. Aprillis 2015 helistati talle OÜ-st Aknakoda ning öeldi, et OÜ-st Araneo anti teave, et R.O. ja hageja vahel on koostöö lõppenud. Talle öeldi, et ta maksaks teise osa akende eest ära, siis saab aknad endale. R.O. maksis selle summa ära. Kui ta mais aknaid tahtis kätte saada, siis öeldi, et hageja oli saatnud kirja, et R.O.le ei või aknaid anda enne, kui raha on tasutud. R.O. ei mäleta kuna ta aknad kätte sai, kuid see oli kindlasti peale septembrit. Arvestades tunnistajate ütlusi ja kõrvutades neid 25.03.2015 e-kirjaga on tuvastatud asjaolu, et hageja ja kolmanda isiku suhted oli halvenenud ja hageja ei soovinud akende üleandmist kolmandale isikule. Kohtu arvates kinnitab selle väite elulist usutavust ka hageja poolt avaldatu, et kuna kolmas isik oli jätnud hagejale teostatud tööde eest maksmata, siis kasutati akende mitteandmist kolmandale isikule nö õiguskaitsevahendina. Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et õigusteoreetiliselt oleks kostjal VÕS § 208 lg-st 1 tulenev kohustus hagejale aknad üle anda, kuna hageja on täitnud oma kohustuse akende eest tasuda ning kostja ei ole hagejale aknaid üle andnud.
19.Samas on kostja seisukohal, et hageja käitumine nii lepingu täitmisel kui ka lepingust taganemisel ning lepingu alusel nõuete esitamisel on olnud vastuoluline (algul nõuab akende väljaandmist, siis taganeb lepingust, nõuab leppetrahvi jne.). Samuti on kostja hinnangul arusaadav, et hageja tegevuse eesmärgiks on R.O.le kahju tekitamine, aga mitte hageja rikutud õiguste maksmapanek. Seega on kostja hinnangul eelkirjeldatud hageja käitumine vastuolus TsÜS § 138 lg 1 kohase hea usu põhimõttega ning TsÜS § 86 lg 1 kohaselt tühine ega oma seetõttu õiguslikke tagajärgi.
Tsiviilasi nr 2-15-13143
20.30. aprilli 2013 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-43-13 p-is 14 leidis Riigikohus, et hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest.
21.TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
22.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-14 märkinud, et hea usu põhimõte, mis kehtib TsÜS § 138 kohaselt kogu tsiviilõiguse üldpõhimõttena, on võlaõiguses täpsustatud VÕS §-s
6.Nii täpsustab VÕS § 6 lg 2 kohtu võimalust tõkestada subjektiivsete õiguste teostamist olukorras, kus see võib kaasa tuua hea usu põhimõttega vastuolus oleva tagajärje. Hea usu põhimõtte kohaldamine ei tähenda lepingu või muu tehingu sisu hindamist, vaid kohtuliku diskretsiooni kasutamist konkreetsetel asjaoludel. Hageja nõudeõigus ei olnud hagi esitamise ajaks lõppenud, kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 ja VÕS § 6 alusel oli selle maksmapanek hagimenetluses lubamatu. Hagejale kuulus subjektiivne õigus, kuid selle omamine ei too kaasa oma õiguse piiramatu teostamise õigust.
23.Käesoleval juhul on hageja sõlminud kostjaga müügilepingu nr XXXXX selleks, et täita R.O. ja Araneo OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. R.O. selgitas kohtuistungil, et neil oli M.L.iga kokkulepe, et kuna objekti ehitatakse lahtise eelarvega, siis M.L. pidi valima R.O.le kolm parimat pakkumist ja R.O. pidi nendest parima välja valima ja kauba eest pidi R.O. otse maksma. Samuti märkis R.O., et M.L.iga oli kokkuleppe, et suuremad asja käivad läbi M.L.i firma, et ta saaks näidata käivet. Hageja ei ole nimetatud seisukohale vastu vaielnud. Ka tunnistaja M.L. kinnitas kohtuistungil, et akende eest tasumine toimus nii nagu paljude teistegi ehitusmaterjalide puhul. Aknakoda OÜ tegi arve Araneo OÜ-le ja Araneo OÜ omakorda R.O.le, kes arve tasus. Seega oli poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt Araneo OÜ oli justkui tehingu vahendaja ja sai tänu sellele oma äriühingule suuremat käivet näidata. Ehitusmaterjalide, sh. akende ostmise tegelik eesmärk oli aga R.O. maja ehitus. Riigikohus on selgitanud 06.12.2007 otsuse nr 3-2-1-100-07 p-is 16, et /.../ Hageja käitumine on olnud vastuoluline, mis on hea usu põhimõttega vastuolus. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (vt ka Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsust tsiviilasjas nr 32-1-41-07).“ Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja käitumine on pahauskne, kuna akende ostumüügileping on selle algse eesmärgi kohaselt täidetud. Aknad on paigaldatud R.O. majale ja kostja on saanud akende eest raha.
24.Lisaks eelnevale on hageja selgitanud, et R.O. ja hageja vaheline suhe on sisesuhe, mis ei mõjuta kostja kohustusi, õigusi ega vastutust. Hageja arvates on R.O. poolt tekitatud segadusest võitnud ainult R.O. – ta on saanud aknad, kuid on jätnud hagejale tasumata tööde eest, põhjustades hagejale märkimisväärse kahju, hageja on kaotanud akende üleandmisega R.O.le kõik õiguskaitse võimalused R.Oja suhtes ning R.O. käitumise tõttu on kostja olukorras, kus ta sunnitud tagastama raha õigustamata isikule välja antud akende eest ning kandma nii enda kui ka hageja menetluskulusid. Kohtu hinnangul tuleneb hageja eelnevast seisukohast, et hageja on käesoleva hagiavalduse
Tsiviilasi nr 2-15-13143 esitanud eesmärgiga saada kostjalt raha töövõtulepingust tuleneva R.O. poolt täitmata jäetud kohustuse täitmise katteks. Kohus on seisukohal, et selline õiguste teostamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kui hageja soovib, et R.O. tasuks talle ehituslepingu alusel tekkinud võlgnevuse, siis tuleks hagejal esitada kohtule sellekohane hagiavaldus. Vastasel juhul tekiks olukord, kus R.O. on tasunud akende eest Aknakoda OÜ-le, aknad on üle antud kolmandale isikule, kuid Aknakoda OÜ on sunnitud akende eest saadud raha välja andma Araneo OÜ-le, mille tulemusel tekiks Aknakoda OÜ-le kahju. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole Araneo OÜ-le asja üleandmise kohustuse täitmata jätmisega kahju tekitatud ning hagejal puudub hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud huvi nõude rahuldamiseks. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul hageja lepingu alusel üleantu tagastamise ja leppetrahvi nõude realiseerimine pahauskne, mistõttu tuleb hagi rahuldamata jätta.
25.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tassarvestusavalduste põhjendatust.
ei
käsitle
kohus
kostja
poolt
esitatud
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
26.TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
28.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.
29.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
30.Kostjat esindas OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaat Tarmo Repp, olles Kostja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu).
Tsiviilasi nr 2-15-13143 Kostja esitas 08.08.2016 kohtuistungil menetluskulude nimekirja ning täpsustas seda 11.08.2016. Kokku on kostja menetluskulud summas 5306,48 eurot (kohtuvälised kulud summas 90,23+ 5216,25 eurot).
31.Hageja märkis kohtuistungil, et eelmises menetluses esindas kostjat advokaat Oja. Antud menetluses on hagile lisatud paar asja, kuid uusi asjaolusid ei ole. Põhimõtteliselt suur osa tööst ei ole seotud antud tsiviilvaidlusega ja need kulud on juba korra esitatud. Ehituslepingust tulenev rikkumine on olnud teemaks eelmises vaidluses ja neid kulusid, mis seonduvad eelneva menetlusega, ei saa käesolevas tsiviilasjas hüvitada. Töötundide mahtu võiks vähendada vähemalt 10 tunni võrra. Teatud töötunnid on varasemas menetluses tasustatud.
32.Kohtu hinnangul on põhjendamatult suured ajakulud taotluste koostamisele ja kohtuistungiteks ettevalmistamisele. Samuti on kohtu arvates ülemäärane ajakulu kostja vastuse koostamisele, arvestades asjaolu, et nimetatud menetlusdokument on esitatud sisulises osas 3 leheküljel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on kostja menetluskulusid vähendada. Kohtu hinnangul on vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks 37 töötundi, seega 4329 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja kulud transpordile summas 35,42 eurot ja 36,81 eurot, kokku 72,23 eurot (bensiinikulud). Hageja ning seotud isikute tausta väljaselgitamise kulu, 18 eurot, osas on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud nimetatud kulu kandmist. Seega ei ole põhjendatud registritele tehtud päringute kulutuste väljamõistmine.
33.Eeltoodust tuleneb, et kohtu hinnangul on hageja kandnud menetluskulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 4401,23 eurot (õigusabikulud summas 4329 eurot ja bensiinikulud summas 72,23 eurot). Seega määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4401,23 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 4401,23 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.