Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Viimase istungi aeg
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 31.03.2025, Tallinn 2-23-5606 Baaboo Europe OÜ hagi W V vastu 110 480,83 euro ja viivise väljamõistmiseks 122 104,16 eurot nende Hageja Baaboo Europe OÜ (registrikood 14750360), lepinguline esindaja vandeadvokaat Y.G Kostja W V (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Q.D 27.01.2025
RESOLUTSIOON
1.Määrata tsiviilasja hinnaks 122 104,16 eurot.
2.Jätta rahuldamata Baaboo Europe OÜ hagi mõista W V-lt välja 110 480,83 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud Baaboo Europe OÜ kanda. Välja mõista Baaboo Europe OÜ-lt W V kasuks menetluskulud 5552,09 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Baaboo Europe OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.03.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Baaboo Europe OÜ (hageja) esitas 13.04.2023 Harju Maakohtule W V (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja 93 816,68 eurot. Hageja suurendas 26.05.2023 nõuet paludes mõista kostjalt välja 110 480,83 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2021. a veebruaris töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juurde tööle tugitiimi juhina. Tööleping lõppes 18.04.2022 kostja avalduse alusel. Aastatel 2021–2022 ostis kostja hageja nimel ja arvel kümneid sülearvuteid, kuvareid, kõrvaklappe, kinkekaarte jne, ja müüs need kolmandatele isikutele. Müügist saadud raha võttis kostja endale. Oma tegevusega on kostja tekitanud hagejale kahju 109 592,83 eurot. Hageja pöördus abi saamiseks advokaadi poole, kes koostas kostjale kohtueelselt saadetud nõudekirja. Hageja kandis kohtueelseid õigusabikulusid 888 eurot. Alusetud on kostja väited, et kohtueelsed õigusabikulud on ülepaisutatud ja põhjendamatud. Kostja peab hagejale kokku 110 480,83 hüvitama. Ebaõige on kostja väide, et osa tema ostetud kaupa on hageja kontoris ja tänaseni kasutuses ning et kostja ostnuks kinkekaardi jõulukingitusteks hageja töötajatele. Hageja nõuded ei ole aegunud. Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu aegub reeglina töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg-s 4 sätestatud 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Praegu on kostja rikkunud oma kohustusi tahtlikult, mistõttu tuleb hageja nõude aegumisele kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega. Aegumistähtaja algust tuleb hakata lugema alates hetkest, kui hageja on saanud kahju suurusest teada. Kostja on pannud toime vähemalt 65 erinevat tegu, millest iga tekitas hagejale kahju. Iga teoga tekitatud kahju hüvitamise nõue aegub eraldi. Kostja on paljudel juhtudel esitanud hageja raamatupidamisele võltsitud arved, mis raskendas kahju kindlakstegemist. Oluline on ka see, et kostja lubas 19.03.2022 e-kirjas asuda tulevikus – kui ta leiab töö – kahju hüvitama. Arvestades asjaolusid saab mõistlikuks ajaks kahju hüvitamiseks lugeda kuni kolm kuud. Seega ei saanud aegumistähtaja kulg alata enne 19.06.2022. Hageja pakkus 19.05.2022 nõudekirjas kostjale nõude tasumiseks kuuekuulist tähtaega. Seega asusid pooled läbirääkimisi pidama ja aegumine oli läbirääkimiste tõttu kuue kuu jooksul peatunud. Kuna kostja ei avaldanud ei nõustumist ega keeldumist, oli nõude aegumine peatunud vähemalt kuni 19.11.2022. Olukorras, kus kostja on lubanud asuda kahju hüvitama, kuid pole seda teinud, on aegumise kohaldamine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Aegumise kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega ka sellepärast, et kostja on tekitanud kahju tahtlikult, ta on varjanud kahju tekitamist, kostja ei ole suuremas osas hageja nõuet vaidlustanud. Kostja alternatiivne tasaarvestuse avaldus on tagajärjetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu nõue.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja selgitas, et tema ülesandeks oli hageja Eesti kontori ülesehitamine ja sisustamine ning kostjal oli kontori tarbeks õigus osta näiteks arvuteid ja muud tarviklikku. Seda on kostja teinud ja vastavat kontori sisustust ja vajalikke vahendeid ostnud. Ostetud asjad asuvad hageja kontoris ja neid kasutatakse tänaseni. Hageja väidetud kinkekaardid ostis kostja hageja Eesti kontori töötajatele jõulukingitusteks. 2
Hageja kohtueelsed õigusabikulud nõudekirja koostamise eest on ebamõistlikult kõrged ja põhjendamatud. Hageja on ise endale kahju põhjustanud, kui palkas advokaadi kohtuvälise nõudekirja koostamiseks. Hageja ise võinuks kostjale nõudekirja saata. Kostja ei ole hageja kohtueelset nõudekirja kätte saanud. Põhjendatud ei ole mõista välja kulud kirja eest, mida ei ole kostjale kätte toimetatud. Hageja nõue on aegunud. Praegu on tegemist tööandja kahju hüvitamise nõudega töötaja vastu. Tööandja nõude aegumist reguleerib TLS § 74 lg 4. Hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada kaupade eest tasumisel ja seda igakuiselt. Kuna hageja sõnul oli tegemist kaupadega, mida hageja tavapäraselt ei osta ega vaja, pidi kaupade ostmine olema teada nii hageja juhtkonnale kui ka raamatupidajale, kellel on juurdepääs hageja pangakontole ja ülevaade hageja raha liikumisest ja ostudest. Alternatiivselt sai hageja kahjust ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust teada või pidi teada saama hiljemalt 18.03.2022, kui kostja saatis hagejale ülevaatliku selgituse kahjust. Samal päeval toimusid ka mitmed vestlused hageja juhtkonna ja kostja vahel, kus kostja samuti selgitas enda tehtut tuues välja kahju tekkimise asjaolud. Alates 18.03.2022 hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema. Hageja esitas hagi pärast aegumistähtaja lõppemist. Ebaõige on hageja seisukoht, et kahju on tekitatud 65 erineva teoga ja aegumist tuleb iga teo osas eraldi vaadelda. Praegu ei kohaldu TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg. Nõude aegumine ei ole läbirääkimiste tõttu kuueks kuuks peatunud. Pooled ei ole läbirääkimisi pidanud. Aegumise vastuväite esitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kui kohus peaks mingis ulatuses hagi rahuldama, palub kostja hageja nõudega tasaarvestada kostja töötasu nõue 2440,33 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Kohtu põhjendused
3.Hageja esitas pärast hagi menetlusse võtmist 26.05.2023 uue nõude, mille kohus võttis 13.06.2022 määrusega menetlusse. Kohus peab vajalikuks määrata tsiviilasja hind (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 1).
Hageja on esitanud järgmised nõuded:
mõista kostjalt välja alusetute ostudega tekitatud kahju 109 592,83 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 888 eurot. Nõude hinnaks on 110 480,83 eurot (109 592,83 eurot + 888 eurot; TsMS § 134 lg 1 esimene lause, § 124 lg 1); mõista kostjalt põhinõudelt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg (TsMS § 123). Kohus arvestab viivist põhinõudelt 110 480,83 eurot hagi esitamise aja seisuga (13.04.2023). Põhinõudelt viivise väljamõistmise nõude hind on 11 623,33 eurot (TsMS § 133 lg 2, § 367).
3.2.Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagi sisalduvad nõuded (TsMS § 134 lg 1 esimene lause) ja hageja nõuete hinnaks on 122 104,16 eurot (110 480,83 eurot + 11 623,33 eurot).
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 17.02.2021 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juurde tööle tugitiimi juhina (dtl 186–192, tõlge dtl 193–198). Kostja ütles 18.03.2022 avaldusega töölepingu üles alates 18.04.2022 (dtl 125, tõlge dtl 126).
3
6.Hagis esitatud asjaolude järgi ostis kostja aastatel 2021–2022 hageja nimel ja arvel kümneid sülearvuteid, kuvareid, kõrvaklappe, arvutimäge ja muid esemeid, ning müüs need kolmandatele isikutele. Müügist saadud raha võttis kostja endale. Oma tegevusega põhjustas kostja hagejale kahju 109 592,83 eurot. Kostja tegevuse tõttu pöördus hageja advokaadi poole kandes kohtueelseid õigusabikulusid 888 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja kahjuhüvitis. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejale kahju tekitanud. Vaidluse all on ka hageja nõude aegumine. Kostja on menetluse kestel esitanud tasaarvestuse avalduse ja pooled on eri meelt kostja tasaarvestuse kehtivuse osas.
7.Esmalt käsitleb kohus, kas kostja on hagejale kahju tekitanud. Hageja kui tööandja esitas kostja kui töötaja vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 14; RKTKo 21.06.2017, 3-2-1-56-17, p 25):
töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);
tööandjale on tekkinud või tekib kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-151-15, p 13);
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-151-15, p 15).
8.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ostis aastatel 2021–2022 hageja nimel ja arvel ning hageja nõusolekuta erinevaid esemeid, ning müüs need kolmandatele isikutele; müügist saadud raha jättis kostja endale.
9.Hageja on esitanud hageja nimele väljastatud arved kinkekaartide, elektroonika ja muude esemete ostmise kohta summas kokku 109 592,83 eurot (dtl 8–60, dtl 81–97). Asjaolu, et kostja ostis kaupa kinnitab X AS kiri, mille kohaselt X AS-lt ostetud kauba kontaktisikuks oli kostja (dtl 98-99). AS A teatas 31.03.2023 kirjas hagejale, et kostja tegi oste poest Q (dtl 211–214, tõlge dtl 215–219). Kostja tunnistas 18.03.2022 seletuskirjas, et ta ostis kaupluse Q kinkekaarte väärtusega 7000 eurot ja müüs need edasi, et saada raha (dtl 201, tõlge dtl 202). Kostja tunnistas hagejale 19.03.2022 saadetud e-kirjas, et ta ostis X kinkekaarte ja müüs neid edasi. Samas kirjas kinnitas kostja ka seda, et ta müüs suurema osa hageja nimel ostetud esemetest (dtl 127–128, tõlge dlt 129).
10.Kostja on selgitanud, et osa ostetud esemeid asub hageja kontoris. Näiteks 19.03.2022 kirjas selgitas kostja, et kontoris on 10 sülearvutit, 7–10 kuvarit, palju hiire ja klaviatuure, mõned kaablid (dtl 127-128, tõlge dlt 129). Kostja väitel asuvad kontoris ka paljud kauplusest G ostetud asjad. Kohus leiab, et kostja väide ei ole usaldusväärne. Hageja esitatud andmebaasi Teatmik väljavõte tõendab, et aastatel 2011–2012 oli hagejal kaks kuni 11 töötajat (dtl 249–254). Kostja poolt vaidlustatud arvetelt nähtub, et kostja ostis 19 monitori, 26 arvutihiirt, 30 paari 4
mängurikõrvaklappe, köögikombaini, jäätisemasina jne. Usutav ei ole, et hagejal erineval ajal töötanud kaks kuni 11 inimest võisid kasutada nii palju elektroonikat või asuda valmistama töö ajal toitu erineva köögitehnika abil. Lisaks vaidlustas hageja kostja väite, et kontoris on endiselt osa kostja ostetud esemeid. Kostja ei ole oma väidet tõendanud.
11.Kostja on väitnud, et ta ostis Kaubamaja e-kinkekaardid summas 740 eurot hageja töötajatele jõulukingituseks. Kohus toob välja, et kostja selgitus on vastuolus tema 19.03.2022 kirjaga, kus kostja tunnistas, et ta ostis X kinkekaarte ja müüs neid edasi (dtl 127-128, tõlge dtl 129). Hageja vaidlustas kostja väite kinkekaartide töötajatele jõulukingituseks ostmise kohta ja kostja ei ole oma väidet tõendanud.
12.Kostja selgitas, et hageja nõuab kostjalt 19.03.2022 seisuga pooleli olnud O ́i 17.08.2021 arve nr 4187510 ja 05.11.2021 arve nr 4190586 alusel 5686,90 eurot (dtl 45-46). Kostja avaldas, et kuna need tellimused ootasid 19.03.2022 makse teostamist hageja poolt, oli tal võimalik vastavate ostude eest mitte tasuda ja pooleliolevad tellimused tühistada, kuid hageja seda teinud ei ole. Hageja on 27.01.2025 kohtuistungil kinnitanud, et ta tühistas pooleliolevad tehingud ja neid ei ole kohtule esitatud kahjunõudes (27.01.2025 istungi protokoll, ajamärk 00:31:06 (dtl 299–306). Kostja viidatud arvetel on välja toodud tasumisele kuuluv summa. Arvete alusel ei ole võimalik väita, et nendel märgitud summa ei oleks tasutud. Arvete rida „Jääb tasuda: 0,00“ kinnitab, et arved on makstud. Kohtu hinnangul ei nõua hageja kostjalt kahjuhüvitist hageja poolt tühistamata jäetud arvete eest.
13.Hageja on tõendanud, et kostja ostis hageja arvel erinevaid esemeid, ja müüs need edasi. Müügist saadud raha jättis kostja endale. Kohtu hinnangul on kostja rikkunud TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustust. Töötaja peab käituma tööandja huve arvestades ja ta peab vältima tööandja kahjustamist. Praegu on kostja hagejat kahjustanud. Hoolas töötaja ei kasuta tööandja vara isikliku varalise eelise saamiseks. Praegu ei ole kostja töötajalt oodatava hoolsuse määra järginud (TLS § 16 lg-d 1 ja 2). Kostja töölepingu § 6 p 1 esimene lause näeb ette, et töötaja on kohustatud olema oma tööülesannete täitmisel hoolikas ja pidama kinni kehtivatest seadustest (dtl 186–192, tõlge dtl 193–198). Kohus leiab, et kostja on rikkunud ka viidatud töölepingu sätet. Seega on kostja rikkunud töölepingu § 6 p 1 esimest lauset ja TLS § 15 lg-t 1.
14.Hageja on tõendanud, et kostja on ostnud hageja arvel erinevaid esemeid summas kokku 109 592,83 eurot. Kostja on ostetud esemed ja kinkekaardid edasi müünud ja jätnud raha endale. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja esitatud arved ei tõenda kahju suurust. Kohtule esitatud arvetel on märgitud, et need on makstud (nt dtl 81–97). Isegi kui arvetel puudub märge arve tasumise kohta, piisab arvetest selleks, et lugeda, et hagejal on tekkinud kohustus arveid tasuda. Kohtu ette ei ole toodud ajaolusid, mis seaksid kahtluse alla hageja kohustuse arveid tasuda.
15.Kostja on rikkumises süüdi. Kohtu hinnangul rikkus kostja töölepingust ja seadusest tulenevat kohustust tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Asja materjalide järgi puudub alus kahelda selles, et kostja sai aru, et ta rikub töölepingut ja seadust, kui ta ostab hageja nimel esemeid, müüb neid edasi ja jätab müügist saadud raha endale. Kostja sai aru ka sellest, et oma tegevusega tekitab ta hagejale kahju ning ta soovis kahjulikku tagajärge tekitada. Peale hageja nimel kaupade ostmise ja nende võõrandamise varalise kasu saamise eesmärgil kinnitab kostja tahtlust ka see, et ta oli võltsinud osa arveid. Näiteks 18.03.2022 seletuskirjas, kus kostja tunnistas, et ta ostis kaupluse Q kinkekaarte väärtusega 7000 eurot ja müüs need edasi, et saada raha, avaldas kostja ka seda, et selleks, et asja ei märgataks, muutis ta saadud kinkekaartide arveid muude kaupade, nt sülearvuti, ostuks (dtl 201, tõlge dtl 202). Hageja on tõendanud, et kostja oli võltsinud ka mõned kaupluse Q arved. Hageja on tõendanud, et kostja esitas raamatupidamisele arve A22-1024663, mille kohaselt oli ostetud neli HP sülearvutit (dtl 164). Hiljem selgus, et tegelikult oli ostetud neli mängukonsooli (dtl 165). Kostja esitas raamatupidamisele arve A225
1024264, mille kohaselt oli ostetud Dell monitor (dtl 166), kuid originaalarve kohaselt oli ostetud teler (dtl 167). Arvete võltsimine kinnitab, et kostja oli teadlik, et ta käitub õigusvastaselt, ta nägi ette ja soovis kahjuliku tagajärge saabumist.
16.Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud töölepingu § 6 p 1 esimese lause ja TLS § 15 lg 1 kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kuivõrd kostja tekitas kahju tahtlikult, pole vaja kahju ettenähtavust kontrollida (VÕS § 127 lg 3). Hagejal tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 2). Kuivõrd kostja on töölepingut ja seadust tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest (TLS § 74 lg 1).
17.Kostja on esitanud aegumise vastuväite ja järgnevalt kontrollib kohus hageja nõude aegumist. Tööandja kahju hüvitamise nõude aegumist reguleerib TLS § 72 lg 4, mis sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Hageja on aga seisukohal, et olukorras, kus kostja on hagejale kahju tahtlikult tekitanud, tuleb nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 146 lg-t 4, mis sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
18.Õiguskirjanduses on avaldatud erinevaid seisukohti tööandja kahjunõude aegumise kohta juhul, kui töötaja on kahju tahtlikult tekitanud. TsÜS § 146 lg 4 kommentaaris selgitatakse, et säte peaks olema kohaldatav ka nt töölepingust tulenevate nõuete aegumisele, st pikendama oluliselt seaduses sätestatud lühikesi tähtaegasid (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 146 komm. 3.4.3. a). Selgitustes töölepingu seaduse juurde märgitakse, et TLS § 74 lg 4 on erisäte TsÜS §-dele 146 ja 147 (E. Käärats jt. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Viimati muudetu 21.03.2024, § 74 komm. 5). Viimati mainitud allikas avaldatud seisukoht on leidnud kinnitust ka kohtupraktikas. Näiteks Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et TLS 74 lg 4 reguleerib töölepingu tahtliku rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist ja TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisele ei kuulu (TlnRnKo 06.07.2023, 2-17-13899/165, p 67).
19.Kohus leiab, et tööandja kahju hüvitamise nõue aegub TLS § 74 lg 4 alusel ka siis, kui töötaja on kahju tahtlikult tekitanud. Aegumist reguleeriv säte asub TLS §-s 74, mis näeb ette töötaja kohustuse lepingu rikkumisega tööandjale tekitatud kahju hüvitada. Seejuures on töötaja vastutuse ulatus pandud sõltuvusse süü vormist, nt TLS § 74 lg 1 reguleerib töötaja vastutust tahtliku rikkumise korral ja sama sätte lg 2 reguleerib töötaja vastutust juhul, kui töötaja rikub lepingut hooletusest. Sätte ülesehitusest nähtub, et seadusandja sooviks oli kehtestada üldine aegumistähtaeg sõltumata töötaja süü vormist. TLS § 74 lg-s 4 sätestatud subjektiivne aegumistähtaeg (üks aasta) on lühem, kui tehingust tulenev kolmeaastane tähtaeg (TsÜS § 146 lg 1). Samas on tööandja nõude aegumise tähtaja kulgemise alguse pannud sõltuvusse tööandja teadmisest või teadma pidamisest kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Seega kuigi tööandja nõude aegumistähtaeg on üldisest tähtajast lühem, ei riiva see ülemäära tööandja õigusi, kuna nõude aegumine algab alles siis, kui tööandja saab teada või peaks teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Tööandjal on piisavalt aega (üks aasta) selleks, et kahjuga seotud asjaolud ning kahju suurus välja selgitada ning nõude esitamise üle otsustada. Seadusandja soovi kehtestada TLS § 74 lg 4 kujul erisätte TsÜS §-de 146 ja 147 suhtes kinnitab ka töölepingu seaduse seletuskiri (Töölepingu seadus 299 SE, lk 54, kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd05fc754e99c4/). 6
20.Kohus leiab, et praegu ei ole võimalik lähtuda hageja viidatud Riigikohtu üldkogu 03.03.2021 otsusest kriminaalasjas nr 1-17-2359, kus üldkogu otsustas, et äriühingu kahju hüvitamise nõudele tahtlikult kahju tekitanud juhatuse liikme vastu kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg (RKÜK 03.03.2021, 1-17-2359, p-d 63-68). Tööandja kahju hüvitamise nõude aegumise regulatsioon erineb äriühingu kahju hüvitamise nõude aegumisest. Üldkogu üheks argumendiks pikema aegumistähtaja kohaldamiseks oli see, et äriühingu juhatuse liikmel on ametis oleku ajal laialdased võimalused oma kuritarvitusi varjata ja juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine võidakse seetõttu avastada alles siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud ja/või äriühing on muutunud maksejõuetuks. Kuna TsÜS § 37 lg 4 järgi arvestatakse aegumistähtaega rikkumise toimepanemisest, mitte sellest teadasaamisest, siis on kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatud just olukorras, kus juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogilises mõttes (RKÜK 03.03.2021, 1-17-2359, p 66). Tööandja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaega ei arvestata alates rikkumise toimepanemisest, nagu see on äriühingu nõude puhul kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu (äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 3, TsÜS § 37 lg 4), vaid alates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Seega erineb praegune juhtum hageja viidatud Riigikohtu üldkogu poolt käsitletud olukorrast. Kuivõrd tööandja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaega arvestatakse alates ajast, millal tema sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust, ei vaja ta kaitset pikema tähtaja kujul ka siis, kui tööandjale on kahju tekkinud töötaja tahtliku rikkumise tagajärjel.
21.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et TLS § 74 lg 4 on erisäte mh TsÜS 147 suhtes. Seetõttu ei ole praegu olulised hageja väited selle kohta, mis on mõistlik tähtaeg kahju hüvitamiseks ja et aegumistähtaeg hakkas kulgema mõistliku tähtaja möödumisel (hageja 20.12.2023 menetlusdokumendi p 3.7 (dtl 120–129); hageja 01.10.2024 menetlusdokumendi p 3.2 (dtl 180– 185).
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et praegu aegub hageja nõue TLS § 74 lg 4 järgi. Järgnevalt kontrollib kohus millal hageja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust.
23.Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna kostja ostis hageja raha eest kaupu, mida hageja ise kunagi ei osta ega vaja oma tegevuse jaoks, pidi hageja saama kahjust ja selle hüvitama kohustatud isikust teadlikuks kaupade eest tasumisel hageja raha eest ja seda igakuiselt. Hageja selgitas, et kostjale oli usaldatud hageja Eesti kontori ülesehitamine ja sisustamine; kostjal oli voli osta kontori tarbeks näiteks arvuteid ja muud tarvilikku ning seda ta ka tegi (hageja 02.09.2024 menetlusdokumendi p 2.3 (dtl 157-159). Kohus leiab, et arvestades kostja ülesandeid tekkis hagejal arusaam kahju tekitamisest siis, kui talle sai selgeks, et kostja ostis esemeid, mida pole kontori sisustamiseks vaja. Seega ei pidanud hageja kahjust ja selle hüvitama kohustatud isikust teada saama kostja valitud kaupade eest tasumisel.
24.Kohtule on esitatud kostja poolt hagejale 18.09.2022 saadetud seletuskiri, kus kostja kinnitas, et ta ostis kaupluse Q kinkekaarte väärtusega 7000 eurot ja müüs need edasi, et saada raha. Samas kirjas avaldas kostja ka seda, et selleks, et asja ei märgataks, muutis ta saadud kinkekaartide arveid muude kaupade, nt sülearvuti, ostuks (dtl 199, dtl 201, tõlge dlt 200, dtl 202). Kohtule on esitatud kostja 19.03.2022 kiri hagejale, kus kostja kinnitas, et ta ostis X kinkekaarte ja müüs neid edasi. Kirjas kinnitas kostja ka seda, et ta müüs suurema osa hageja nimel ostetud esemetest (dtl 127-128, tõlge dtl 129-130). Viimati mainitud kirjas tõi kostja välja ka kaupluse Q ja O arved, mille alusel väljastatud kaupa oli kostja edasi müünud. Kirjas viidatud arvetele tugineb hageja kohtule esitatud hagis. Kohus leiab, et hageja sai hiljemalt 19.03.2022 7
teada, et kostja on oma tegevusega hagejale kahju põhjustanud. Seega hakkas TLS § 74 lg-s 4 sätestatud nõude üheaastane aegumistähtaeg alates 19.03.2022 kulgema. Kohus ei nõustu hagejaga, et iga kostja poolt teostatud kauba ost on eraldi kahju põhjustanud tegu ja iga teoga tekitatud kahju aegub eraldi. Tööandja kahjust teadmise hindamisel aegumise seisukohalt ei ole oluline, et ta teaks kõiki kahjuga seonduvaid asjaolusid, mh kahju suuruse ja tekkimise asjaolusid. Oluline on see, et tööandjal oleks piisavalt teavet, et ta saaks koostada piisava edulootusega hagi. Kohtu hinnangul oli hagejal juba 19.03.2022 piisavalt teavet, et esitada kohtule nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks. Kohtule on esitatud hageja 19.05.2022 nõudekiri, millest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt tekitatud kahju 83 227,84 eurot hüvitamist (dtl 203-204, tõlge dtl 205-206). Viidatud summa moodustab ca 76% hagiga nõutavast kahjusummast. Seega oli hagejale juba 2022. a kevadel teada kostja poolt tekitatud kahju suurusjärk.
25.Hageja selgitas, et nõude aegumine oli peatunud. Hageja pakkus 19.05.2022 nõudekirjas kostjale nõude tasumiseks kuuekuulist tähtaega. TsÜS § 167 lg 2 sätestab, et õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Õiguskirjanduses selgitatakse, et peatumine algab ajast, mil võlgnik sai täiendava tähtaja määramisest teada ja kestab täiendava tähtaja möödumiseni (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 167 komm.
3.2.b). Kostja on väitnud, et ta ei ole hageja 19.05.2022 nõudekirja kätte saanud. Hageja ei ole tõendanud kostjale nõudekirja kättetoimetamist. Seega ei ole nõude aegumine 19.05.2022 nõudekirjas märgitud ajaks peatunud.
26.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 19.03.2022. Järelikult lõppes TLS § 74 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg 18.03.2023 kell 24.00. Hageja esitas hagi kohtusse 13.04.2023 ehk pärast nõude aegumist. Kuna hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kuna hageja põhinõue (mõista kostjalt välja kahjuhüvitis alusetute ostude eest) on aegunud, tuleb lugeda aegunuks ka hageja nõue mõista kostjalt välja kahjuhüvitis kohtueelsete õigusabikulude katteks. Põhikohustusest tuleneva nõude aegumise tõttu on aegunud ka hageja nõue mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni (TsÜS § 144). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
27.Kohus leiab, et kostja tuginemine aegumisele ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja oli juba 2022. a kevadel teadlik kostja poolt tekitatud kahjust ja kahju suurusjärgust. Kostja on küll võltsinud mõned arved, kuid võltsitud arveid ei olnud niivõrd palju, et hageja ei suudaks kahju tekitamist, kahju suurust ja kahju põhjustanud isikut tuvastada. Kostja ei ole 2022. a kevadest alates vastuoluliselt käitunud ega põhjustanud olukorra, mis takistanuks hagejal tähtaegselt kohtusse hagi esitamast. Ka see, et kostja ei ole lubatud arveid hankinud ega asunud kahju hüvitama, ei anna alust heita kostjale ette heade kommete vastast käitumist.
28.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu pole vaja kostja tasaarvestust käsitleda.
29.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
30.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 27.01.2025. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud maakohtus kokku 5552,09 eurot ja need koosnevad lepingulise esindaja kulust. Kostjale on õigusteenust osutatud tunnihinna 125 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 37 h ja 40 minutit. Kostja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitas kostja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. 8
31.Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 5552,09 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta).
32.Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti kostja esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
33.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale käesolevas menetluses osutatud õigusabiteenust kokku 37 tundi ja 40 minutit. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
34.Kostja on TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse kohtule esitanud ning kohtu hinnangul on põhjendatud kostja menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga. Arvestades, et kuni 31.12.2023 kehtis käibemaksumäär 20% ja alates 01.01.2024 kehtib käibemaksumäär 22%, määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5552,09 eurot (koos käibemaksuga).
35.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.