Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1 (14)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

31.01.2017. a esitas hageja kohtule arvamuse kostja vastuse kohta.

Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega selle kohta, et tema ei ole mingeid kohustusi rikkunud ega vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kostja on oma vastuses märkinud, et tema isiklik arvamus oli see, et Itaalias autole laaditud uksed olid pakendatud ebapiisavalt. Hageja leiab, et kostja, märgates pakendi ebapiisavust, oleks pidanud selle kohta tegema märkuse rahvusvahelise kaubaveo saatedokumendile. Samuti oleks pidanud kostja märkima rahvusvahelise kaubaveo saatedokumendile, et tegemist oli suuremõõtmelise kaubaga. Veoki kardinhaagiste kõrgus on 2,7 m ja pikkus 12 meetrit ning ukse mõõdud olid 2,5 x 0,3 meetrit. Kostja on seisukohal, et temal autojuhina puudub igasugune võimalus teha tehasele ettekirjutusi. Hageja selgitab, et kostja ei peagi tegema tehasele ettekirjutusi. Kostja oleks pidanud esitama suulise pretensiooni kauba saatjale või tegema erimärkuse saatedokumendile, kui pretensioonile ei oleks saatja esindaja st kauba saaja reageerinud. Hagejale teadaolevalt on kaubavedude korral tavapärane, et probleemide korral esitab autojuht esialgu suulise märkuse kauba laadijale ehk siis saatjale ja võtab ühendust ka teda tööle suunanud logistikuga. Autojuhil on õigus keelduda suuremõõtmelise või ebapiisavalt pakendatud kauba vastuvõtmisest, sest transportimisel võib tekkida oht, et kaup veo ajal kahjustub. Logistik saab võtta ühendust kauba saatjaga ja tegevus oleks kooskõlastatud ning vastavad abinõud tarvitusele võetud – kas siis kaup pakendatud turvalisemalt saatja poolt või paigutatud autosse teisiti või juhendatud, kuidas kaup kinnitada koormasse või leitud muu lahendus. Hageja ei nõustu kostja arvamusega, et autojuht ei pea ega ole kunagi pidanud vastutama kauba pakendi eest. Hageja märgib, et kostja vastutab selle eest, et ta ei teinud erimärkusi rahvusvahelise kaubaveo saatelehele seoses ebapiisava pakendiga. Hagile lisatud pildilt nähtub, et kostja oli uksed koormasse ebaõigesti kinnitanud. Kostja oleks koormarihmad pidanud asetama ukse pakendil ettenähtud kohtadele. Pildilt on näha, et kostja on kinnitanud koorma nii, et rihmad asetuvad pakendil diagonaalselt ja horisontaalselt. Kostja oleks aga pidanud kinnitama kauba rihmadega 3-4 kohast pakendil olevate vertikaalsete liistude ja ka papi pealt, asetades koormarihma alla spetsiaalse plastikust kinnituse kolmnurgad, mis aitavad vältida kauba muljumist ja kahjustumist. Hageja on juhendanud kostjat ja selgitanud koorma kinnitamise nõudeid. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada tunnistaja, hageja logistiku Uxxxx Oxxxa, ütlustega kohtuistungil. Kostja on arvamusel, et fotot koormast ei saa võtta tõendina tema vastu, kuna see ei ole tehtud vahetult pärast intsidenti, vaid mitmed päevad hiljem Tallinnas. Hageja selgitab, et fotod on tehtud Tallinnas enne kauba mahalaadimist Sandoliin OÜ-s. Hageja on arvamusel, et lisatud foto on asjakohane tõend. Fotol on selgesti näha, et enne koorma mahalaadimist olid koorma kinnitused ebapiisavad. Kostja märkis, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks taotlenud kindlustusandjalt kahju hüvitamist. Hageja selgitab, et tal oli Ergo Insurance SE-ga sõlmitud leping, mille järgi oli hageja omavastutus 5000 eurot. Kuna kahjunõue esitati hagejale summas 4465 eurot, siis jäi kahjusumma omavastutuse piiresse ja kindlustusselts ei hüvitanud hagejale tekkinud kahju.

3 (14)

töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Töölepingu lisaks oleva ametijuhendi punktis 3.6 on sätestatud, et ettenägematute takistuste korral kohustub töötaja pöörduma juhtkonna poole vajalike selgituste või juhendite saamiseks. Töölepingu punktist 6.11 tulenes veel kostja kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast sõltuva, et töö ei kahjustaks kolmandate isikute vara. Autoveol veose laadimise ja kinnitamise nõuded on kehtestatud Teede- ja sideministri 28.09.2000. a määrusega nr 81 „Autoveol veose laadimise eeskiri“. Lisaks sätestab veose paigutamise ja kinnitamise nõuded ka liiklusseadus. Kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimused ja veol kasutatavate dokumentide nõuded on ette nähtud Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonis (CMR). Kuna kostja oli läbinud autojuhi ametikoolituse, siis pidi ta olema õigusaktides ettenähtud nõuetest teadlik. Vastavalt Teede- ja sideministri 06.11.2000. a määruse nr 87 „Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine“ § 2 lg-le 1 peab autojuht teadma autojuhtide õigusi ja kohustusi reguleerivaid õigusaktide sätteid, muuhulgas tööõiguse valdkonnaga seonduvat. Sama määruse § 4 lg 1 kohaselt peab veosteveo autojuht teadma muuhulgas veoste veo korraldust reguleerivat seadusandlust autojuhile vajalikus ulatuses, veoste veol nõutavate dokumentide tähendust ja täitmise korda, pakendite liigitust, kasutatavaid materjale, märgistamist, mõõtmeid ja kasutamise korda, veoste koormasse laadimise ja kinnitamise eeskirju ning erinevat liiki ja kuju veoste kinnitamise võtteid, enamkasutatavate kinnitusvahendite liigitust ja kasutamise eeskirju, suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo erinõudeid jne. Määruse § 4 lg 2 järgi peab veoseveo autojuht oskama paigutada veose laadimisel veose ühtlaselt ja tasakaalustatult ja muu hulgas valida ning kasutada sobilikke kinnitusvahendeid koorma nõuetekohaseks kinnitamiseks. Lisaks autojuhi ametikoolitusele viis Baltic Transport OÜ kostja tööleasumise päeval, s.o 03.12.2015. a läbi töötaja esmase juhendamise, kus tutvustati töökorraldusreegleid, ohutusjuhendeid, töökaitsejuhendit, mida tõendab töölepingu lisaks olev töökaitsealase juhendamise kaardiga. Hageja Osaühing Goldstern juhendas kostjat täiendavalt. Hageja logistik Uxxxx Oxxxx selgitas kostjale, kuidas koormat kinnitatakse. Kostjale anti koorma kinnitamiseks piisavalt vajalikke vahendeid – koormarihmasid ja kolmnurkasid, millega koormat kinnitada. Hageja leiab, et kuna kostja teadis ja pidi teadma töölepingust, ametijuhendist ning õigusaktidest tulenevaid autojuhi kohustusi, siis saab lugeda, et kostja rikkus vastavaid kohustusi tahtlikult, mistõttu ei vabane ta vastutusest rikkumisega tekitatud kahju eest.

Kostja seisukoht ja vastuväited

ebapiisavalt, oli vaid kostja isiklik arvamus. Kaup oli pakendatud ja see pakend oli terve. Sellest lähtuvalt ei olnud kostjal vajadust logistikule midagi teatada. Kostja arvates ei pea autojuht ega ole kunagi pidanud vastutama kauba pakendi eest. Uksed olid kinnitatud igati nõuetekohaselt. Hageja poolt esitatud fotot koormast ei saa võtta tõendina kostja vastu, kuna see ei ole tehtud pärast intsidenti vaid mitmed päevad hiljem Tallinnas. Kostja tõi veel välja, et tema ei ole sõlminud tööandjaga varalise vastutuse lepingut ning teda ei ole keegi hoiatanud võimaliku kahju hüvitamise eest niivõrd suurtes summades. Lisaks märkis kostja, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on taotlenud kindlustusandjalt kahju hüvitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  Txxx Mxxxxx (kostja) ja OÜ Baltic Transport sõlmisid 03.12.1015. a töölepingu nr 16/15 (tl 14-18), mille alusel asus Txxx Mxxxxx tähtajatult tööle autojuhina. Töölepingu p-s 2.2. oli kokku lepitud, et Txxx Mxxxxx täidab tööülesandeid renditööna Osaühingus Goldstern.

5 (14)

 2016. a maikuus sõitis Txxx Mxxxxx tööülesannete täitmise käigus autorongiga Scania marsruudil Eesti-Itaalia-Eesti.  Osaühingu Goldstern (hageja) ja Arco Transport AS-i vahel oli sõlmitud kaubaveoleping, mille alusel pidi Osaühing Goldstern võtma tellija koostööpartneri M.T.H S.r.l juurest Itaaliast peale kauba (uksed) ja vedama selle Eestisse ning andma selle üle Sandoliin OÜ-le. Osaühing Goldstern oli tellitud veose vedaja ja Txxx Mxxxxx renditöösuhte alusel veost vedanud veoki juht.  Arco Transport AS-i logistiku korraldusel võttis Txxx Mxxxxx 12.05.2016. a Itaalias M.T.H S.r.l juurest tellitud kauba peale ja transportis selle Eestisse ja andis üle Sandoliin OÜ-le.  Kauba mahalaadimisel 23.05.2016. a Sandoliin OÜ-s selgus, et kaup on transportimise käigus oluliselt kahjustada saanud. Kaup oli sõidu ajal ümber kukkunud, kriimustatud ja muljutud.  Sandoliin OÜ esitas 08.06.2016. a Arco Transport AS-ile reklamatsiooni, mille kohaselt keeldub tellija Astlanda Ehitus OÜ nende poolt tarnitud kauba sellisel kujul vastuvõtmisest ning nõuab kahjustatud toodete asendamist samaväärsete originaalidega, millega seotud kahju on kokku summas 4465 eurot.  08.06.2016. a esitas veo tellija Arco Transport AS vedajale Osaühingule Goldstern arve nr 1613368 vastavalt Sandoliin OÜ pretensioonile summas 4465 eurot.  08.06.2016. a sõlmisid Arco Transport AS ja Osaühing Goldstern tasaarvestuse kokkuleppe (tl 82), millega loeti Arco Transport AS nõue Osaühingu Goldstern vastu summas 4465 eurot tasaarvestatuks Osaühingu Goldstern nõudega Arco Transport AS-i vastu.

6 (14)

Hageja on kahjunõude alusena tuginenud kostjapoolsele töölepingust tulenevate kohustuste rikkumisele. VÕS § 1044 lg 4 välistab reeglina lepingu rikkumise korral kahjunõude esitamise kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel ning näeb ette, et üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel võib lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude esitada ka lepinguvälisel alusel. Töölepingu seadusest ega ka teistest töösuhteid reguleerivatest seadustest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel.

7 (14)

TLS § 15 lg 2 kohaselt peab töötaja täitma seadusest, kollektiiv- või töölepingust tulenevaid kohustusi. Vastavalt TLS § 15 lg 2 p-le 5 on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad muu hulgas teiste isikute vara. Samamoodi on töölepingu p-s 6.11. ette nähtud, et töötaja kohustub hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema kõik endast sõltuva, et töö ei kahjustaks kolmandate isikute vara. TLS § 15 lg 2 p 7 järgi on töötaja kohustatud teatama viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldama erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu. Töölepingu lisaks oleva ja kostja poolt allkirjastatud ametijuhendi (tl 19-21) p

8 (14)

Kostja puhul on tegemist kutselise autojuhiga, kes oli läbinud vastava ametikoolituse ja saanud kutsetunnistuse (tl 34). Teede- ja sideministri 06.11.2000. a määruse nr 87 „Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekava ja koolitunnistuse vormi kehtestamine“ § 2 p 1 kohaselt peab autojuht teadma autojuhtide õigusi ja kohustusi reguleerivaid õigusaktide sätteid, muuhulgas tööõiguse valdkonnaga seonduvat. Eeltoodut arvestades saab lugeda, et kostja vastava kutsetunnistuse saanud autojuhina pidi olema teadlik CMR § 8 lg-st tulenevast vedaja kohustusest kontrollida kauba vastuvõtmisel kauba pakendit ja § 9 lg-st 2 tulenevast kohustusest kanda saatedokumendile (rahvusvahelise kaubaveo saatelehele, nimetatud ka CMR) erimärkused kauba pakendi väliste või teadaolevate defektide kohta. Samuti pidi kostja teadma, et saatedokumendile vastavate erimärkuste kandmata jätmine vabastab saatja vastutusest kaubapakendi defektidest põhjustatud kahju eest. Nagu eespool juba märgitud kinnitavad kostja enda seletused, et kauba pealelaadimisel märkas ta probleemi seoses kauba pakendiga. Kostja on hagejale antud seletuskirjas välja toonud, et arvestades kauba suurt kaalu ja mõõtmeid oli see tema hinnangul pakendatud ebapiisavalt, s.o „vähest materjali kasutades – mõned õhukesed lauad naeltega kinnitatud“. Olenemata sellest, et kostjal tekkis kahtlus kauba nõuetekohase pakendamise osas, ei kandnud ta selle kohta erimärkusi saatedokumendile, millega välistas hilisema saatja vastutuse kaubapakendiga seotud kahju eest. Kostja on oma vastuses (tl 99) tunnistanud, et tema kohustuseks autojuhina oli muu hulgas koorma kinnitamine. Kostja vastava kutsetunnistuse saanud autojuhina pidi olema teadlik ja täitma ka õigusaktides ettenähtud veose laadimise ja kinnitamise nõudeid. Teede- ja sideministri 28.09.2000. a määrusega nr 81 on kehtestatud „Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri“. Eeskirja § 6 lg 1 kohaselt peavad veose kinnitusvahendid olema korras ja piisavalt tugevad, hoidmaks veost paigal ja koos. Eeskirja § 6 lg 2 järgi võib veose kinnitamiseks kasutada sidumisvöösid, trosse, kette, tugiposte jt vahendeid. Vastavalt eeskirja § 10 lg-le 1 peab veos olema seotud selliselt, et see tagaks veose ohutuse. Eeskirja § 17 lg 1 kohaselt peab veos sõidukile olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud selliselt, et ta ei ohustaks inimesi, ei kahjustaks keskkonda, ei takistaks liiklust ega tekitaks muud varalist kahju. Samamoodi sätestab liiklusseaduse § 34 lg 6, et veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Eeskirja § 17 lg 2 järgi peab veose kinnitus ja katmine tagama, et veos ei ole kukkumisohus. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja poolt laaditud ja kinnitatud kaup (uksed) vajusid sõidu ajal ühele küljele kaldu. Kostja ise on hagejale antud seletuskirjas (tl 33) seletanud, et mõningase sõidu järel nägi ta peeglist, et parempoolne tent on välja kummitanud. Kostja peatus parklas ja kontrollides avastas, et laaditud uste/raami ülemised lauad olid purunenud või naeltest lahti tulnud ning kõik see oli hakanud vajuma ühele küljele. Kostja üritas neid endisesse asendisse tagasi tõmmata, kuid need olid selleks liiga rasked. Kostja kutsus kohale kraana ja vintsiga auto ning kaup tõsteti endisesse asendisse ja toestati. Hageja on esitanud kauba ebapiisava kinnitamise kohta tõendina foto (tl 35) koormasse kinnitatud veosest. Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud foto on tehtud enne kauba mahalaadimist Eestis saaja Sandoliin OÜ juures. Fotolt on näha, et koormas olev suuremõõtmeline kaup (uksed) on koormarihmadega kinnitatud keskelt ühe rihmaga horisontaalselt ja ühest äärest ühe rihmaga vertikaalselt ning kahe rihmaga diagonaalselt. Hageja leiab, et arvestades kauba suurust oli selline kinnitamine ilmselgelt ebapiisav. Hageja arvates oleks kostja pidanud kauba kinnitama 3-4 kohast pakendil olevate vertikaalsete

9 (14)

liistude ja ka papi pealt, asetades koormarihmade alla spetsiaalsed plastikust kinnituse kolmnurgad, et kauba pakend ei saaks kahjustada. Kostja vande alla antud seletuste (tl 113) kohaselt oligi ta kinnitanud kauba selle pealelaadimisel nii nagu hageja väidab, et see pidi kinnitatud olema, s.o kolmest kohast vertikaalselt. Kostja väitel aga ei olnud võimalik laudade peale nurki panna, kuid ta pani need keskele. Kostja leiab, et kaup oli kinnitatud igati nõuetekohaselt ja kauba vajumine võis olla põhjustatud selle ebapiisavast pakendamisest, mis sõidu ajal osaliselt purunes. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud foto ei tõenda kauba ebapiisavat kinnitamist, kuna see ei olnud tehtud intsidendi ajal, vaid alles hiljem enne kauba mahalaadimist, kui kaup oli jubapärast esialgse kinnituse lagunemist- uuesti kinnitatud. Kohus nõustub küll kostja väidetega selle kohta, et hageja poolt esitatud foto ei tõenda kauba kinnitamise viisi selle pealelaadimise ajal, kuna see oli tehtud hiljem, kui kaup oli vahepeal uuesti paigutatud ja kinnitatud. Samas on ebausutavad ja tõendamata kostja seletused selle kohta, et kauba pealelaadimisel kinnitati kaup teistsugusel ja nõuetekohasel viisil. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja poolt kinnitatud kaup kaldus koormas ühele küljele kaldu, mille tõttu sai see kahjustada. Sellest saab järeldada, et kaup ei olnud kinnitatud piisavalt ega nõuetekohaselt, et oleks olnud tagatud veose ohutus. Puutuvalt kostja ütlustesse selle kohta, kuidas ta kaupa kinnitas märgib kohus, et kostja ütlused on selles osas vastuolulised. Nimelt andis kostja tõendite uurimise käigus ütlusi, et ta kinnitas kauba vähemalt kolmest kohast ilma nurkadeta, kuna nurki ei olnud võimalik panna ( tl.113 kostja vastab kohtule). Vande all ütlusi andes vastas kostja hagejale, et ta pani nurgad, pani nurgad reikade vahepeale (tl.115 hagejale vastab). Sellises olukorras ei saa kostja ütlusi selle asjaolu kohta lugeda usaldusväärseks. Kohus on seisukohal, et võttes aluseks kostja ütlusi ja nende omavahelist erinevust, fotolt tl.35 nähtuvat ja kostja kirjeldust pakendi kohta, s.h.ütlust, et pakendi ülemine latt oli purunenud (nähtub ka tl.35 fotolt), võib järeldada, et rihm oli paigutatud üle pakendi ülaservas oleva lati, mis rihma surve all purunes. Selline kinnitus ei saa vastata nõuetele. Rihm ei jookse sellise kinnituse puhul soontega karkassil, mis on pakendi kõige tugevam koht (tunnistaja Oxxxx ütlused kohtuistungil). Seega saab lugeda, et kostja rikkus Teede- ja sideministri 28.09.2000. a määrusega nr 81 kehtestatud „Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskirja“. Eeltoodu alusel saab lugeda, et kostja autojuhina rikkus töösuhtest tulenevaid kohustusi, sh kohustust teavitada võimalikust kahju tekkimise ohust tööandjat, kohustust teha kauba pakendi ebapiisavuse kohta erimärkus saatedokumendile ja kohustust kinnitada veetav kaup nõuetekohaselt, tagamaks veose ohutus. Kostja kohustuste rikkumine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Juhul, kui kostja oleks täitnud tööandja teavitamiskohustust, siis oleks tal olnud võimalik saada juhiseid võimaliku kahju ärahoidmiseks. Kui kostja oleks kandnud kaubapakendi ebapiisavuse kohta erimärkused saatedokumendile, siis sellega oleks välistatud hilisem vedaja (hageja) vastutus kaubapakendi ebapiisavusest põhjustatud kahju eest. Kui kostja oleks kinnitanud kauba koormasse nõuetekohaselt, siis sellega oleks saanud kauba kahjustumist ja sellega seotud hagejale tekkinud kahju vältida.

10 (14)

töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lgd 1 ja 2). Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 3 on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ja VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eespool tegi kohus kindlaks, et kostja kaubaveo autojuhina rikkus töösuhtest tulenevaid kohustusi, sh ei teavitanud võimalikust kauba kahjustumise ohust tööandjat, ei teinud kauba pakendi ebapiisavuse kohta erimärkust saatedokumendile ning ei kinnitanud kaupa nõuetekohaselt ja piisavalt, et tagada veose ohutus. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvestades ei saa järeldada kostja rikkumistest tahtlust. Kostja seletustest nähtub, et ta uskus ja oli veendunud, et ohtu kauba kahjustumisele ei ole. Asjas leidis tuvastamist, et kostja ei järginud töökohustuste täitmisel piisavalt hoolt, mistõttu saab lugeda, et kohustuste rikkumine põhjustati hooletusega VÕS § 104 lg 3 mõistes. TLS § 74 lg 2 kohaselt, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Töötaja hoolsuse määra hindamisel tuleb lähtuda TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 1 näeb ette, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 kohaselt määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et kostja asus hageja alluvusse autojuhina tööle 03.12.1015. a. Kostja vande alla antud seletuste (tl 115) kohaselt oli tema esimene töötamine autojuhina üldse 2015. aastal ning veoautojuhina on praktikat praeguseks ajaks ca kaks aastat. Nimetatust nähtub, et kahjujuhtumi ajaks, mis oli 2016. a mais, oli kostja veoautojuhina töötanud suhteliselt lühikest aega, hageja alluvuses rahvusvahelise kaubaveo juhina vaid ca pool aastat. See asjaolu ei vabasta küll kostjat vastutusest, kuna kutsetunnistuse saanud autojuhina pidi ta olema kaubaveo nõuetest teadlik, samas omab see tähendust kostja süü ulatuse hindamisel. Arvestades töötamise aega, võib järeldada, et tema kogemused rahvusvahelisest kaubaveost ei saanud olla suured. Kostja on ka oma vastuses välja toonud, et hageja alluvusse tööle asudes, ei antud temale täiendavalt suulisi korraldusi ega suuniseid kauba vastuvõtmiseks ja pealelaadimiseks. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana ära hageja logistiku Uxxxx Oxxxx (tl 113-114), kelle sõnul juhendas ta kostjat tööle asumisel ca pool tundi. Tunnistaja sõnul teadis ta, et kostjal on olemas kogemused varasemast töökohast, mistõttu ei pidanud põhjalikumat juhendamist vajalikuks. Esitatud asjaoludest nähtub, et kostja, märgates, et pealelaetav kaup on ebapiisavalt pakendatud, ei pidanud vajalikuks sellest teavitada tööandja logistikut ega teha erimärkust saatedokumendile. Kostja ütlustest võib järeldada, et ta ei osanud kauba kahjustumise ohtu adekvaatselt hinnata ega sellele reageerida. Ehkki kostja ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta teab CMR-i reegleid, ei ole tööandjapoolset sellekohast juhendamist tõendatud (tl.22) ja töötajale võimalikku kaasnevat vastutust selgitatud. Arvestades kostja rahvusvahelise autojuhina töötamise aega ja vähest kogemust,

11 (14)

hindab kohus, et osaliselt võis olla kostja teadmatus tuleneda tööandjapoolsest ebapiisavast juhendamisest. Puudub vaidlus ka selle üle, et kostja, märgates, et kaup on koormas vajunud, pidas auto kinni ja korraldas kauba uuesti koormasse seadmise. Kuigi kostja korraldas ümberlaadimise tööandjaga kooskõlastamata, võib sellest välja lugeda kostja soovi edasist kahju vältida ja viia kaup sihtkohta. Asjaoludest nähtub ka, et kostja on omal kulul kandnud kauba ümerlaadimisega seotud kulud summas 600 eurot, mida tööandja keeldus temale hüvitamast. Kõiki neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et kostja süüd kohustuste rikkumisel ei saa hinnata väga suureks. Kohus leiab, et mõistlikult eeldatavalt oli ka hagejal endal võimalusi kaubaveoga seotud kahju vältimiseks kahju kindlustamise näol. Hageja on esitanud kohtule tõendina kindlustuspoliisi (tl 74), millest nähtub, et hageja oli ERGO Insurance SE-ga sõlminud autovedaja vastutuskindlustuse, muu hulgas veose kahjustumise puhuks, hüvitise ülempiiriga 100 000 eurot. Kahju omavastutuse määraks on 5000 eurot kahjujuhtumi kohta. Kohtu hinnangul pidi hageja sellise omavastutuse määraga kindlustuslepingu sõlmimisel möönma, et veose kahjustumise puhul jääb kahju 5000 euro ulatuses tema kui vedaja kanda. Hageja on esitanud kohtule tõendina ka kostja keskmise töötasu arvestuse lehe (tl 97), millest nähtub, et kostja keskmine töötasu alates 2016. a juulist kuni 2016. aasta detsembrini oli 431 eurot kuus, mis vastab tol ajal kehtestatud töötasu alammäärale (430 eurot). Kohus hindab, et arvestades kostja töötasu suurust, ei saanud hageja arvestada sellega, et rahvusvahelise kaubaveo käigus kauba kahjustumisega tekkiva kahju hüvitab täies ulatuses autojuht oma vahendite arvelt. Kahju vältimiseks oli hagejal võimalik kauba kahjustumine kindlustada väiksema omavastutuse määraga. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades, sh kostja töötamise aega ja kogemusi rahvusvahelise kaubaveo autojuhina, hagejapoolset vähest juhendamist, töötaja töötasu suurust ja samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahju kindlustamiseks, vastutab kostja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest hageja ees üksnes osaliselt. Arvestades kahju suurust (4465 eurot), kostja keskmise töötasu suurust (431 eurot), samuti kostja süü ulatust ja hageja võimalust olulises osas kahju tekkimist vältida, leiab kohus, et mõistlik hüvitis, mida kostja peab hagejale tekitatud kahju eest maksma on 1/5 kogukahjust, s.o 893 eurot, mis suurusjärgus on enamvähem vastavuses kostja kahe kuu keskmise töötasu suurusega. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 893 eurot. Hageja kahju hüvitamise nõue suuremas ulatuses jääb rahuldamata.

12 (14)

Vastavalt TsMS §-ile 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise arvestamiseks tuleb kohtul teha kindlaks, kuna hageja kahjunõue muutus sissenõutavaks. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole selle kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Antud asjas leidis tuvastamist, et hagejale tekkis kahju seoses kostja poolt kohustuste rikkumisega kauba vastuvõtmisel ja laadimisel 12.05.2016. a. Sellel hetkel ei olnud aga kahju suurus veel kindlaks tehtud. Poolte vahel oli kostja poolt kahju hüvitamise üle vaidlus ning kostja kahju hüvitamise kohustuse lahendab kohus käesoleva otsusega. Seda arvestades leiab kohus, et hageja saab kostjalt väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt nõuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS §-ist 367 on võimalik viivis välja mõista protsendina põhinõudelt (kahjuhüvitiselt) kuni kostja poolt nõude täitmiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (s.o 8 % + EKP intress) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

13 (14)

Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Merike Valgmäe, kes ei ole advokaat, kuid TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi olla kohtus lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on Merike Valgmäe Õigusbüroo OÜ, mille kaudu hageja esindaja õigusabi osutas, esitanud hagejale arveid kokku summas 650 eurot. Selgituste kohaselt on esindaja ajakulu olnud õigusabile kokku 13 tundi, sh hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine - 6 tundi; hageja arvamuse koostamine hagi vastuse kohta ja kohtuküsimustele vastamine – 4 tundi; osalemine kohtuistungil – 3 tundi. Õigusabi eest taotleb hageja esindaja tasu 50 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades asja keerukust, menetluse käiku, hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja eeldatavat ajakulu neile, on märgitud ajakulu taotletavas ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kohtuistungil osalemise eest märgitud ajakulu vastab kohtuistungi kestusele. Kohtu hinnangul saab asjaolusid arvestades lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 50 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus hageja lepingulise esindaja tasu summas 650 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1050 eurot, sh 400 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 650 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.