Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar, Urmas Reinola teatavaks- 05. oktoober 2006.a, Tallinn
Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-18887
Tsiviilasi
T.M hagi A.U vastu kinnistule juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09. veebruari 2006.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.M apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. september 2006.a
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant (hageja) T. M (IK xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Raini Nõu Vastustaja (kostja) A.U (reg k xxxxxxxx), seaduslikud esindajad Jüri Võigemast ja Rein Kivi, lepinguline esindaja adv Liina Naaber
RESOLUTSIOON
1.Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 09. veebruari 2006.a otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude määrata juurdepääs hageja kinnisasja lahustükile mootorsõidukitega.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja nõue osaliselt. Määrata x maakonnas x vallas x asuva T.M (IK xxxxxxxxxxx) kinnistu, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonnas registriosa nr xxx, lahustükile katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx tähtajatu juurdepääs B-kategooria sõidukiga üle x maakonnas x vallas x asuva A. U (reg k xxxxxxxx) x kinnistu nr xxxx avalikult kasutatava teega ristuva sissesõidutee kaudu.
3.Kanda Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonnas peetavasse registriossa nr xxxxxT.M kasuks märkus x maakonnas x vallas x asuva A.U kinnisasjal asuva ja valla teega ristuva
sissesõidutee ja sellest edasi T.M kinnisasja suunas jääva maa läbimiseks B-kategooria sõidukiga.
4.Mõista T.M-lt välja A.U kasuks hüvitis mootorsõidukiga juurdepääsu talumise eest summas 150.- (sada viiskümmend) krooni aastas.
5.Tühistada Pärnu Maakohtu 09. veebruari 2006.a otsus kohtukulude jaotamise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palus määrata oma kinnisasjale tähtajatu juurdepääsu üle kostja kinnisasja avalikult kasutatava teega ristuva tee kaudu jalgsi ja mootorsõidukitega. Samuti palus hageja kanda kohtuotsuse täitmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxx kolmandasse jakku vastav märkus.
2.Hagejale kuulub x maakonnas x vallas x x kinnistu (Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonna registriosa nr xxx). Kinnisasja lahustükile katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx pindalaga 1,7 hektarit puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs. Lahustükiga külgneb kostja kinnistu x (Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxx). 18.05.2005 esitas hageja kostjale taotluse oma kinnisasjale juurdepääsu võimaldamiseks üle kostja kinnisasja. 14.06.2005 vastuses ei näinud kostja võimalust hageja taotluse rahuldamiseks, kuna juurdepääs oleks kostja kinnisasjale liialt koormav ja rikuks privaatsust. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on hageja kinnistu lahustüki kõrvale ettenähtud tee, mille kaudu oleks võimalik ka juurdepääs kinnistule. Hageja pöördus ka Rapla Vallavalitsuse poole seisukoha saamiseks. Vastuses märkis Rapla Vallavalitsus, et hageja peaks otsima kostjaga kompromissi. Alternatiivina viitas vallavalitsus Rapla valla üldplaneeringule, mis määrab ära juurdepääsuteed elamumaadele.
3.Hageja esitatud lahendus juurdepääsu määramiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja on mõistlik ja otstarbekas, sest antud juhul koormatakse vaid ühte kinnisasja, muu lahenduse korral oleks koormatavaid kinnisasju ja nende omanikke rohkem. Hageja nõutaval viisil on võimalus kasutada olemasolevat juurdepääsuteed, mille kasutamine paljude aastate jooksul on väljakujunenud tava. Hageja lahenduse korral on juurdepääsutee lühem võrreldes muude lahendustega. Muu lahendus so uute teede rajamine Rapla valla üldplaneeringu järgi oleks väga kulukas. Hageja on nõus oma kulul jätkama kostja kinnisasjal olevat teed kuni oma kinnisasja piirini. Mõistlik tasu juurdepääsu kasutamise eest on 100 krooni aastas. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja kinnistu maa sihtotstarve on põllumaa. Vastavalt Rapla valla üldplaneeringule on tegemist detailplaneeringu kohustusliku alaga. Kostja kinnistul asuvate teede kaudu ei ole võimalik täiendava tee ehituseta juurdepääs hageja kinnistule. Hageja nõutavat juurdepääsuteed hakkaksid kasutama kõik isikud, kes soovivad juurdepääsu hageja kinnistu lahustükile. Seetõttu on vajalik liikluskorralduse kindlaksmääramine sh tee rajamine, millega võib kaasneda maa sihtotstarbe muutmine. Eksperthinnangu kohaselt on kostja kinnistul olemasolevate teede liiklusintensiivsuse suurendamisel vaja teha projekt ning ehitada projekteerimisnormidele vastav tänav, mis eeldab detailplaneeringu koostamist. Samuti ei ole võimalik lubada kostja kinnistu siseteedele täiendavate teede rajamisest tulenevat lisakoormust, kuna kostja kinnistul olev tee ei vasta nõuetele nii kandevõime kui ka parameetrite poolest. Lisaks sellele on suureneva 2(9)
liiklussageduse puhul vajalik arvestada ka müra piirnormidega ja suureneva vibratsiooniga. Kuna hagejale kuuluva kinnistu sihtotstarve on põllumajandusmaa, on võimalik, et hageja soovitud juurdepääsuteed hakkavad kasutama põllumajanduses kasutatavad mootorsõidukid, mis oleks vastuolus kostja huvidega. Kostjale teadaolevalt soovib hageja kinnistu lahustükki võõrandada elamute ehitamiseks. Siis tekib vajadus muuta maa sihtotstarvet, millele peab eelnema detailplaneering. Viimase käigus on võimalik lahendada ka kinnistule juurdepääsu küsimus. Juhul, kui hageja kinnistu sihtotstarve muudetakse elamumaaks ja kinnistule ehitatakse elamurajoon, on suur tõenäosus, et hageja soovitud rajatavat juurdepääsuteed hakatakse kasutama ehitusperioodi jooksul ehituse jaoks ja hiljem kasutavad seda kõik elamurajooni elanikud. Seepärast oleks hagejale Põlma kinnistule juurdepääsu võimaldamine üle kostja kinnistu ebamõistlik ning kostjale liigselt koormav. Samuti vähendaks see kostja kinnistu väärtust, kuna väheneb kinnistu privaatsus ja osaliselt on piiratud kinnistu kasutamine. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja määras x maakonnas x vallas x asuva T.M kinnistu (Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjasokonnas registriosa nr xxx), lahustükile katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, tähtajatu juurdepääsu jalgsi üle x maakonnas x vallas x asuva kinnistu nr xxxxx, so avalikult kasutatava teega ristuva sissesõidutee kaudu. Kohus määras teha Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonna registriossa nr xxxxx T.M kasuks märkus x maakonnas x vallas x asuva A.U kinnistul asuva ja valla teega ristuva sissesõidutee ja sellest edasi T. M kinnistu suunas jääva maa läbimiseks jalgsi. Kohus jättis rahuldamata mootorsõidukiga üle kostja kinnisasja juurdepääsu määramise ja sellekohase märkuse tegemise osas kinnisturaamatusse.
6.AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt on üle võõra kinnisasja juurdepääsu nõue õigustatud ainult vajaliku juurdepääsu puudumise korral koormavale kinnisasjale. Missugune juurdepääs kinnistule vajalikuks lugeda, oleneb maa sihtotstarbest ja sellest, milleks on maad seni kasutatud. Kinnistusregistriosa väljavõttest nähtub, et maa sihtotstarve hageja kinnistul on põllumajandusmaa. Poolte seletustest nähtub, et kinnistu on võsastunud, hooneid ega rajatisi kinnistul ei ole, maa on aastakümneid olnud harimata ja kasutuseta ning juurdepääsu ei ole sellele kinnistu osale varem vajatud. Hageja kinnitas, et ta kavatseb oma kinnistult teha küttepuid ja soovib puude äraveoks kasutada sõiduautot haagisega. Selleks on vajalik pääseda kinnistule sõiduautoga. Maa sihtotstarvet ja hageja kavatsusi arvestades ei saa hageja soovitud juurdepääsu kinnistule lugeda vajalikuks. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et tema poolt soovitud kujul koormab juurdepääs teisi kinnistuid kõige vähem ja et teistest suundadest lähenemisel oleks koormatavaid kinnisasju rohkem.
7.Kostja põhikirja ja kostja esindajate seletuste kohaselt on ühistus kaheksa liiget, kes on kõik kinnistute omanikud, ühistu ülesandeks on ühistule kuuluva maa ja muu vara ühine majandamine. Kinnistute asukoha asendiplaani (t lk 40) ja kostja katastriüksuse plaani (t lk 69) kohaselt on kostja kinnistu sissesõidutee algusest hageja kinnistu piirini 125m; sissesõidutee möödub kuuest iseseisvast kinnistust. Asendiplaanilt nähtub ja paikvaatluse käigus selgus, et sissesõidutee kostja kinnistule ei kulge hageja kinnistu piirini, vaid lõpeb valla teest 80-90 m kaugusel, edasi on samas suunas muruga kaetud ala kuni algab võsa, hageja kinnistu piir algab 15-20 m kaugusel võsastunud alas. Hageja soovib enam kui 40 m ulatuses rajada kostja kinnistule ise tee. Paikvaatluse käigus selgus, et sisesõidutee laius on 3,5 m, pärast tee lõppu on kivipiiretega ääristatud ala laius hageja kinnistu suunas 4,1 m; nii paikvaatluse kui ka kaardi alusel on näha, et sissesõidutee ääres on mõlemal pool elamud; kaardi alusel on tegemist iseseisvate kinnistutega. Kostja esindaja seletuste kohaselt kuulub ühistule ühiseks kasutamiseks jäetud maa, kus asub vaidlusalune juurdesõidutee. Hageja soov ja tegevus - sissesõidutee jätkamine ühistu maatükilt oma kinnistu piirini, rikuks ühistu liikmete so kaheksa kinnistu omaniku rahu ja privaatsust. Tee läbiks kinnistu hoonestamata osa, mille saaks ühistu moodustada iseseisvaks kinnistuks. Juurdepääs hageja kinnistule üle kostja
3(9)
kinnistu koormaks peale kostja kinnistu veel kaheksat kinnistut, millistel on ühine piir kostja kinnistuga.
8.Tunnistaja E. E – OÜ R Teed hooldusosakonna juhataja ütlustest ja kirjalikust arvamusest nähtub, et sissesõidutee ei võimalda täiendavat liikluskoormust nii laiuse kui katte poolest; märjal aastaajal on tee kandevõime nõrk; puudub tee hoolduseks vajalik maa.
9.Eeltoodud tõendite alusel oleks juurdepääs hageja kinnistule mootorsõidukitega kostja kinnisasjale ja ühistu liikmetele liialt koormav. Hageja kinnitas, et kostja kinnistut hakkaks läbima ainult tema ise sõiduautoga, kuid ei ole välistatud, et tee jätkamisel kostja kinnistult hageja kinnistule liikluskoormus oluliselt tõuseb. Kuulutuse väljatrüki kohaselt soovis hageja 2005.a oma kinnistu sama lahustükki müüa elamuehituseks. Seega ei saa hageja väiteid pidada usaldusväärseteks.
10.Tõendatud ei ole hageja väide olemasoleva tee kasutamise kohta paljude aastate jooksul ja väljakujunenud tavast. x maaüksuse plaan aastast 1925 ja asjaolu, et siis kuulus x maaüksuse koosseisu ka praegune kostja kinnistu, ei tõenda kinnistule ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsu.
11.Asja lahendamisel ei ole oluline, et Rapla Vallavalitsus aktsepteeris vastuses hageja pöördumisele juurdepääsu võimalust hageja kinnistule üle kostja kinnistu. Vallavalitsuse vastustes viidati ka juurdepääsudele üle riigimaa. Asjaolu, et vallavalitsus ei tea, kas ja millal üldplaneeringuga ette nähtud teed ehitatakse, ei saa määrata, et hageja peab saama autoga juurdepääsu üle kostja kinnistu.
12.Tunnistaja Rapla Vallavalitsuse maanõuniku Ü. S ütluste kohaselt möödub üks üldplaneeringu järgne tee lähedalt hageja kinnistust; praegu on võimalik hageja kinnistu lahustükile pääseda ka täielikult mööda riigimaad, kinnistu kõrvalt mööduva elektriliini teljest on hageja kinnistu lahustüki piirini 75m.
13.Paikvaatluse käigus selgus ja kaardilt nähtub, et hageja kinnistu lahustüki idapoolsest küljest möödub kõrgepingeliin, mille alune on lagedaks raiutud; liini juurest kulgeb siht hageja kinnistu lahustüki piirini; kaardi alusel on vahemaa 75m. Niisugusel juhul peaks piki elektriliini läbima küll enam kui kolme kinnistut ja läbipääs oleks võimalik vaid metsaveoks vajaliku tehnikaga, kuid juurdepääs vastaks hageja eesmärgile teha oma kinnistult puid ega oleks koormav ühegi läbitava kinnisasja omanikule, kuna nendel kinnisasjadel hooneid ega rajatisi ei ole. Hageja nõue pääseda kinnistule sõiduautoga ja soovi kasutada puude äraveoks ainult sõiduautot, ei ole mõistlik. Kinnistute asendiplaanilt ja tunnistaja Ülo Saare ütlustest nähtub, et hageja kinnistu lahustükile on võimalik juurdepääs ka Rapla linna poolsest küljest riigi maanteelt (x teelt; t lk 40) ja sel juhul saaks liikuda ainult läbi riigile kuuluva maa. Sellele võimalusele viitas ka Rapla Vallavalitsus oma 16.01.2006 vastuses kostja pöördumisele (t lk 75). Kohus leidis, et hageja jättis alusetult kõrvale need võimalused pääseda oma kinnistule puid tegema.
14.Hageja nimetatud eesmärgil üle kostja kinnisasja on küllaldane juurdepääs jalgsi, vajaliku tehnikaga pääseks kinnistule teistest suundadest. AÕS § 141 lg 3 kohaselt kehtib kohtuotsusega seatud kitsendus kolmandate isikute suhtes vaid siis, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Seepärast on põhjendatud vastava kande tegemise kinnistusraamatus.
15.Kohus pidas vaatamata hagi osalisele rahuldamisele õiglaseks jätta kostja kohtukulud hageja kanda, kuna kostja ei andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Kohtuliku arutamise käigus selgus, et kostja ei teinud hagejale takistusi oma kinnistule pääsemiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
16.T. M esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada osas, millega jäeti
4(9)
rahuldamata hagi mootorsõidukitega üle kostja kinnisasja juurdepääsu määramiseks ja sellekohase märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus kostjalt hageja kasuks kohtukulude väljamõistmiseks, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 7080 krooni esindajatasu ja jäeti hageja kohtukulud hageja kanda. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja muuta kohtukulude jaotust.
17.Otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes kohus järeldas, et hagejale kinnistu on olnud aastakümneid kasutuseta ning juurdepääsu ei ole sellele hageja kinnisasja osale keegi varem vajanud ning kuidas mõjutab hageja nõuet see, kuidas kinnisasja eelmine omanik vastavat maatükki kasutas. Kohus ei andnud hinnangut asjaolule, et hageja sai kinnisasja omanikuks alles 2005.
18.Kohus ei põhjendanud, miks ei ole hageja õigustatud omama oma kinnisasjale juurdepääsu üle kostja kinnisasja mootorsõidukiga puude äraveoks või miks ei ole selline juurdepääsu viis vajalik. Kohus ei põhjendanud, kuidas mõjutab mootorsõidukiga juurdepääsu võimaldamist maa sihtotstarve. On arusaamatu, mille alusel kohus tuvastas, et kõik kostja liikmed on kinnisasjade omanikud ning et kostja kinnisasjal olev sissesõidutee möödub kuuest iseseisvast kinnistust; kuidas kohus tuvastas, et hageja hakkab rajama teed, kuigi hageja avaldas valmisolekut jätkata kostja kinnisasjal olevat teed. Kohus ei põhjendanud, kuidas rikuks sissesõidutee jätkamine ühistu liikmete rahu ja privaatsust, olles tuvastanud, et siiani ei ole kostja liikmed hagejal kinnistu lahustükile mootorsõidukiga juurdepääsu keelanud. Põhjendamatu on kohtu väide, et tee läbiks kostja kinnistu hoonestamata osa, mille saaks moodustada iseseisvaks kinnistuks. Motiveerimata on kohtu järeldus, et mootorsõidukiga juurdepääs hageja kinnistule üle kostja kinnistu koormaks veel kaheksat kinnistut, millistel on ühine piir kostja kinnistuga. Selgusetu on kohtu seisukoht, et hageja lahustükile võiks pääseda ka mööda riigimaad, tuvastanud paikvaatlusega, et tegemist on metsaga kaetud alaga. Kohus ei põhjendatud, miks peaks hageja lähenema oma kinnistule piki elektriliini, läbides enam kui kolme hoonestamata kinnistut ja tegema seda vaid metsaveoks vajaliku tehnikaga. Hagejal sellist tehnikat ei ole. Kohtu järeldused on vastuolulised, kuna kohus tegi kindlaks, et ka kostja kinnistu on hoonestamata. Kohus ei andnud hinnangut asjaolule, et kõik teoreetilised juurdepääsud avalikult kasutatavalt teelt hageja lahustükini on pikemad kui üle kostja kinnisasja. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole mõistlik hageja nõue pääseda oma kinnisasjale sõiduautoga. Kohus järeldas, et hageja kinnistule on võimalik juurdepääs mootorsõidukiga teistest suundadest, kuigi teiste kinnisasjade omanike seisukohti ei ole ära kuulatud.
19.Hageja esitatud lahendus koormab vaid ühte kinnisasja, muu lahenduse korral oleks koormatavaid kinnisasju rohkem. Hageja lahenduse korral on võimalus kasutada olemasolevat juurdepääsuteed, teiste lahenduste korral tuleks hakata teed rajama. Olemasolevat teed on paljude aastate jooksul kasutatud. Väljapakutud juurdepääsutee on lühem võrreldes muu lahendusega. Muud lahendused oleksid rahaliselt väga kulukad. Otsusest ei nähtu, miks ei või hageja jätkata omal kulul kostja kinnisasjal oleva tee rajamist kuni hageja kinnisasja piirini. Kohus ei põhjendanud, miks on väär hageja väide, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel vältida olukorda, kus juurdepääs tagatakse jalgsi üle ühe kinnisasja ja mootorsõidukiga üle teise kinnisasja, mis ei ole seotud kinnisasjaga, mille kaudu toimub juurdepääs jalgsi, kuna taoline lahendus koormaks liigselt isikute õigusi. Kohus ei hinnanud hageja väidet, et kostja ei vaidlustanud hageja argumente, millega hageja põhjendas juurdepääsu nõuet. Kohus ei võtnud seisukohta selle suhtes, et Rapla Vallavalitsus pidas esmaseks juurdepääsu võimaluseks kostjale kuuluvat kinnisasja. Kohus ei vastanud hageja väitele, et kostja ei toonud esile asjaolusid, milliste järgi kahjustaks hageja nõude rahuldamine kostjale kuuluva kinnistu omanike huve. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole eksitav kostja väide, et mootorsõidukiga juurdepääsu määramiseks tuleb eelnevalt tegeleda teede spetsiifiliste küsimustega. Samas kostja liikmed kasutavad olemasolevat teed mootorsõidukitega sõitmiseks. Kohus ei vastanud hageja väitele, et planeeringute olemasolu ei mõjuta juurdepääsu nõude määramise nõude lahendamist. Rapla valla üldplaneeringust ei nähtu, et hagejale kuuluv lahustükk ja kostja kinnisasi asuksid detailplaneeringu kohustuslikul alal. Kostja
5(9)
seisukoht tee kasutamisest on vastuoluline – kostja ei esitanud veenvaid argumente, et tee ei oleks juurdepääsu võimaldamisel vajalikult kasutatav, samas tõi kostja esile, et teed on kasutatud mootorsõidukitega sõitmiseks. Vastuoluline on ka kostja esitatud eksperthinnang. Tõendamata on kostja väide, nagu tahaks hageja rajada teed üle elamukrundi. Väärad ja tõendamata on kostja väited, nagu ei oleks keegi käinud hageja lahustükil ja see on olnud 23 aastat kasutamata. Kohus leidis, et kostja ei ole seni teinud hagejale takistusi oma kinnistule pääsemiseks. Seega on hageja oma lahustükil käinud. Juurdepääsu määramist ei mõjuta asjaolu, et hageja proovis kunagi vastavat kinnisasja võõrandada. Kostja kinnisasja kaudu juurdepääsu võimaldamine ei ole kostjale liigselt koormav ka seetõttu, et kostja kinnisasi on koormatud tähtajatu isikliku kasutusõigusega elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses, samas ei ole kostja väitnud, et see takistaks tal igapäevaelu korraldamast. Kostja ei esitanud asjaolusid, miks juurdepääsu määramine üle muu kinnisasja oleks õigem ja otstarbekam, millisel õiguslikul alusel omaks juurdepääsu määramisel tähtsust Põlma kinnistu sihtotstarve ning milles avalduks juurdepääsu määramisel üle kostja kinnisasja tema kinnisasja väärtuse langus ja kinnistu privaatsuse vähenemine.
20.Kohus ei andnud hinnangut kostja põhikirjale, mille kohaselt on kostja tegevuse eesmärgiks mh kostjale kuuluval maa-alal tingimuste loomine teede ühiseks valdamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks; maaregistri kiirpäringu elektroonilisele väljatrükile mille kohaselt ei ole kostja kõnealusel maatükil ehitisealust maad; kostja katastriüksuse plaanile, vastavalt millele on olemasoleva ja jätkata soovitava juurdepääsutee tarvis olemas sektor, mille kaudu liikumine ei saa kostjal takistada oma lahustüki kasutamist; fotole, mille põhjal ei ole hageja lahustüki ääres olev ja soovitava juurdepääsuteega haakuv kostja maatüki osa kostja poolt aktiivselt kasutuses. Kohus ei põhjendanud, miks ta neid tõendeid ei arvestanud.
21.Kohus ei arvestanud E. E arvamuse hindamisel hageja väiteid, et nimetatud arvamus ei oma asjas tähtsust, kuna see käsitleb kostja kinnisasja liikluskorraldust, mis ei oma juurdepääsu määramisel tähtsust. Samuti ei selgu arvamusest, et kuigi tee ei vasta nõuetele, kuidas kostja liikmed on saanud seda kasutada. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite, et arvamusest ei nähtu, milliseid uurimuslikke toiminguid tehti hinnangu andmisel ning pole jälgitav, milliste asjaolude analüüsimisel kujunes vastav arvamus.
22.Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kohus hagejalt kostja õigusabikulud välja täies ulatuses. Samuti ei mõistnud kohus võrdeliselt hagi rahuldatud osaga kostjalt välja hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Vastustaja A.U ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
24.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata. Hagi kuulub osaliselt rahuldamisele osas, millega hageja taotles juurdepääsu oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja ka mootorsõidukiga. Hageja taotletud määratlemata liiki mootorsõidukitega juurdepääsu asemel tuleb piirata juurdepääsu B-kategooria sõidukitega. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele hüvitis juurdepääsu talumise eest summas 150.- krooni aastas. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka kohtukulude jaotamise osas.
25.Tulenevalt AÕS § 156 lg-st 1 on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks: juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava
6(9)
juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus võrreldes selle kinnisasja omaniku õiguste kitsendamisega, mille kaudu juurdepääsu taotletakse. Vaidlust ei ole selles, et hageja kinnisasja lahustükile käesoleval ajal juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt puudub.
26.Kolleegium analüüsib esmalt küsimust, kas hageja pääsu oma kinnisasja lahustükile saab lisaks jalgsi läbikäigule pidada vajalikuks ka mootorsõidukiga. Seejärel tuleb anda hinnang sellele, kas mootorsõidukiga juurdepääs üle kostja kinnistu on maakorralduslikult võimalik ja kas hageja vajadus pääseda oma kinnistu lahustükile mootorsõidukiga kaalub üles sellest tulenevad kitsendused kostja õigustele.
27.AÕS §-s 156 sätestatud õigus nõuda oma kinnisasjale juurdepääsu üle võõra kinnisasja ei hõlma tingimata õigust läbida võõrast kinnistut sõidukiga. Sõidukiga juurdepääsuõiguse võimaldamise kaalumisel tuleb lähtuda asjaoludest, sh kinnisasja sihtotstarbest, kasutusvõimalustest ja tegelikust kasutusviisist, samuti hageja kavatsustest kinnisasjaga seoses. Samuti tuleb aga arvestada ka kostja ettenähtavaid kavatsusi kinnisasja kasutamise ümberkorraldamisel. Kolleegiumi arvates saab seejuures aluseks võtta üksnes juba toimivaid või ettenähtavaid kinnisasja kasutamise viise hageja poolt. Põhjendatuks ei saa aga pidada juurdepääsu võimaldamisest keeldumist üksnes seetõttu, et kinnisasja kasutamise otstarve või selle intensiivsus võivad tulevikus potentsiaalselt muutuda kostja jaoks senisega võrreldes koormavamaks, ilma, et juurdepääsu taotlemise ajal esineks asjaolusid, mille alusel võiks niisuguste muutuste toimumist pidada ettenähtaval ajal tõenäoliseks. Sellisel juhul, s.o asjaolude muutumise korral, võivad pooled esitada hagi juurdepääsutingimuste muutmiseks või juurdepääsu lõpetamiseks või piiramiseks (vt ka Riigikohtu otsused nr 3-2-1-33-04 ja 3-2-1-85-05).
28.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja kinnistu lahustükk, millele ta soovib sõidukiga juurdepääsu kostja kinnistu kaudu, 1,7 ha suurune maatükk sihtotstarbega põllumajandusmaa. Maatükil ei asu hooneid ega muid rajatisi ning maatükk on võsastunud. Hageja on kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud 07. jaanuaril 2005.a. Kohtumenetluse käigus on hageja avaldanud, et soovib teha kinnistult küttepuid ja vedada neid 3-4 korda aastas sõiduauto järelkäruga.
juurdepääs koormaks lisaks kostja kinnistule veel kaheksat kinnistut, millel on kostja kinnistuga ühine piir, rikkudes aiandusühistu liikmete rahu ja privaatsust;
-
sissesõidutee seisukord ei võimalda täiendavat liikluskoormust – tee kandevõime on nõrk ja puudub tee hoolduseks vajalik maa;
-
millegagi ei ole välistatud, et tee jätkamisel kostja kinnistult hageja kinnistule tõuseb oluliselt liikluskoormus – 2005. aastal on hageja soovinud oma kinnistu sama lahustükki müüa elamuehituseks;
-
tõendatud ei ole ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsutee kulgemine hageja poolt taotletud kohas;
-
metsaveotehnikaga on võimalik kinnistule pääseda piki kõrgepingeliiniga külgnevat sihti, mis vastaks ka hageja eesmärgile teha oma kinnistult puid.
30.Ringkonnakohus maakohtu põhjenduste ja seisukohtadega materiaalõiguse kohaldamisel ei nõustu. Kolleegium leiab, et arvestades maatüki olukorda ja hageja kavatsusi kinnistu suhtes on vajalik võimaldada hagejale juurdepääs maatükile ka sõiduautoga. Jalgsi läbikäiguõigus kinnisasjale ei võimalda kinnisasja soovitud viisil kasutada. Hageja soovi teha kinnistult küttepuid ja kasutada nende vedamiseks sõiduauto järelhaagist saab pidada põhjendatuks. Kõigest 1,7 ha suuruse maatüki puhul, millelt asja materjalidest nähtuvalt on võimalik saada küll küttepuid, mitte
7(9)
aga palke vm suuremõõtmelist metsamaterjali, on mõistlik transport sõiduautoga ning mitte spetsiaalse raske metsaveotehnikaga.
31.Juurdepääs hageja kinnistule üle kostja kinnisasja on maakorralduslikult võimalik. Maakohtu otsuses kindlakstehtu põhjal lõpeb kostja kinnisasjal kulgev sissesõidutee hageja maatüki suunal 80-90 m kaugusel avalikust teest, edasi järgneb muruga kaetud ala kuni algab võsa ning hageja kinnistu piir algab 15-20 m kaugusel võsastunud alas. Seega tuleks hagejal endal rajada kostja kinnistule tee ca 40 m ulatuses. Kolleegium leiab, et juurdepääsutee maakorralduslikku võimalikkust ei mõjuta ka kostja poolt kavandatav kinnisasja jagamine elamumaa kruntideks. Niisugusel juhul läbiks juurdepääsutee lisaks kostja kinnistule täiendavalt üht elamukrunti, kulgedes mööda selle krundi serva.
32.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga selles, nagu eeldaks vaidlusaluste maatükkide paiknemine detailplaneeringu kohustuslikus alas igal juhul detailplaneeringu läbiviimist juurdepääsu määramiseks. Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lg 2 p-le 4 on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras. Kolleegium märgib, et AÕS § 156 alusel kinnisasjale juurdepääsu määramisel ei ole tegemist olemasoleva või kavandatava tänava määramisega avalikult kasutatavaks teeks teeseaduse tähenduses. Eratee (s.o füüsilise või juriidilise isiku kinnisasjal paikneva tee, vt teeseaduse § 52) avalikuks kasutamiseks määramise kord on sätestatud teeseaduse § 4 lg-s 3. Seevastu AÕS § 156 alusel määratav juurdepääs ei muuda tee staatust eratee või avalikult kasutatava teena.
33.Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs avalikult teelt oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu. Maakohtu poolt läbi viidud paikkonna vaatluse protokollist (t lk 94-95) ja asendiplaanilt (t lk 93) nähtuvalt on hageja kinnistule kaks alternatiivset juurdepääsuvõimalust, mis ei läbi kostja kinnistut. Neist esimene kulgeks piki elektrikõrgepingeliini, mis möödub hageja kinnistu idapoolsest küljest ca 75 m kauguselt, läbides enam kui kolme kinnistut. Teine võimalik juurdepääs oleks Rapla linna poolsest küljest riigi maanteelt, millisel juhul läbida tuleks üksnes riigile kuuluvat maad ja seda ca 350 m ulatuses. Kummagi alternatiivi puhul aga puudub olemasolev tee – esimesel juhul tuleks kulgeda mööda kõrgepingeliini alust maad ning teisel juhul läbi metsa. Sõiduautoga juurdepääsu ei võimalda kumbki alternatiiv, nagu on märkinud ka maakohus. Kolleegiumi arvates oleks kostja õiguste kitsendamise ulatusega võrreldes taotletud otstarbega juurdepääsu puhul ebaproportsionaalne eeldada uue tee rajamist üle riigi maa või muude maatükkide kaudu.
34.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ohustaks kinnistule juurdepääs hageja soovitud viisil kostja ja tema liikmete rahu ja privaatsust. Kinnistul puudub hoonestus või muud rajatised, mis võiksid tingida hageja sagedase viibimise oma maatükil. Küttepuude tegemine 1,7 ha suuruselt maatükilt ei saa olla sedavõrd mahukas ja sagedane tegevus, et võiks märkimisväärselt kahjustada kostja ja tema liikmete privaatsust. Kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid, millest nähtuks oht, et hagejale sõiduautoga juurdepääsu võimaldamisel kasvaks hageja kinnistut külastada soovivate isikute arv.
35.Kolleegiumi arvates ei ole ka tõendatud, nagu ohustaks hageja poolt kostja kinnistu sõiduautoga läbimine kinnistul paikneva tee olukorda. Asja materjalidest nähtuvalt kasutavad ka kostja liikmed ise kõnealust teed sõiduautodega liiklemiseks. Kostja sõiduauto lisandumine ei saa liikluskoormust teel märkimisväärselt suurendada arvestades muuhulgas seda, et hagejal ei ole ettenähtavat põhjust viibida oma kinnisasjal igapäevaselt, ning et asjaolud ei võimalda ette näha ka kinnistut külastada soovivate kolmandate isikute hulga kasvu.
36.Ringkonnakohus kordab eelpool märgitut, et hageja kinnisasja tegeliku kasutusviisi või muude asjaolude muutumisel on kostjal võimalik nõuda juurdepääsutingimuste muutmist, juurdepääsu 8(9)
piiramist või selle lõpetamist. Asjaoludena, mis võiksid tingida juurdepääsutingimuste muutmise, tulevad kõne alla muuhulgas hageja kinnisasjale hoonestuse rajamine, samuti hageja kinnisasja kasutuselevõtt põllumaana. Samas leiab kolleegium, et niisugused muudatused hageja kinnisasjal oleksid kindlaksmääratavat juurdepääsu viisi – sõiduautoga juurdepääs – arvestades raskesti teostatavad või võimatud. Samuti annaks juurdepääsu lõpetamiseks aluse valla üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatava tee rajamine tulevikus.
37.Eeltoodu põhjal asub kolleegium seisukohale, et põhjendatud on võimaldada AÕS § 156 alusel hagejale juurdepääs oma kinnistu lahustükile üle kostja kinnistu B-kategooria sõidukiga. Vastavalt liiklusseaduse lisale 1 on B-kategooria sõiduk (a) auto, mille registrimass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; ning (b) Bkategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ei ületa auto tühimassi ja autorongi registrimass ei ületa 3500 kg. Juurdepääs kuulub vastavalt hageja taotlusele kandmisele kinnistusraamatusse märkusena AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 alusel.
38.Vastavalt AÕS § 156 lg-le 1 määratakse juurdepääsu puhul kindlaks ka tasu koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest. Hageja on avaldanud, et peab mõistlikuks maksta juurdepääsu kasutamise eest 100 krooni aastas. Kolleegium leiab, et põhjendatud iga-aastane tasu määr juurdepääsu talumise eest on kõiki asjaolusid arvestades 150 krooni aastas. Kostja ei ole menetluse käigus avaldanud soovi tasu maksmise kohustuse kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks, kuid niisuguse märkuse kandmine kinnisasja kinnistusregistriossa on võimalik kostja poolt kinnistusosakonnale esitatava avalduse alusel ning see ei eelda sellekohase hagi esitamist (vt ka Riigikohtu seisukoht otsuses nr 3-2-1-33-04).
39.Apellant vaidlustas ka kohtukulude jaotamise maakohtu poolt, millega kohus mõistis hagejalt (apellandilt) välja kostja kantud õigusabikulud ning jättis hageja kohtukulud tema enda kanda. Pooled taotlesid ka apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude, sh õigusabikulude väljamõistmist vastaspoolelt. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
40.Kolleegium leiab, et maakohtul puudus alus jätta hagi osalise rahuldamise korral kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Tulenevalt kuni 01. jaanuarini 2006.a kehtinud TsMS § 60 lõikest 1 oli kohtul hagi osalise rahuldamise korral võimalus mõista hagejale kohtukulud välja kas võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, leiab ringkonnakohus, et TsMS § 60 lg 1, 8 ja 11 alusel tuleb kummagi poole mõlemas kohtuastmes kantud kohtukulud jätta nende endi kanda.
M. Klaar
U. Reinola
K. Kullerkupp
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.