lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-03-862/6

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 05.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-03-862/6
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
621
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 439Hagi lahendamise piiridTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-03-862/8Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.12.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-03-862

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2006, Tallinn

Tsiviilasi

K AS hagi Rahvusvaheline teaduslik-kommertsühendus

(RTKÜ)

S ja AS E vastu tehingute kehtivuse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. juuni 2006. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K AS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant K AS, esindaja Andres Kurg, vastustajad RTKÜ S ja AS E

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2006. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik 1.03.08.1993 sõlmisid E AS ja RTKÜ S eellepingu nr 28, mille objektiks oli Tallinnas, x asuvad hooned ja rajatised. Eellepingus võeti kohustus sõlmida ostu-müügileping ning

kooskõlastati, et objekti ostjaks võib olla kas RTKÜ S või tema poolt nimetatud juriidiline isik. 18.12.1993 sõlmisid kostjad ostu-müügilepingu N 18/12/93 . Lepingu järgi tekib ostjal omandiõigus alates objekti maksumuse tasumisest müüja poolt nimetatud arvele. 08.06.1994 sõlmisid kostjad ja hageja lepingu N 18/12/93 lõpuprotokolli, milles kinnitasid, et pooled on lepingu N 18/12/93 täielikult täitnud, ei oma teineteisele pretensioone ning et objekti omandiõigus antakse E AS poolt üle AS-le K.

2.Hageja leiab, et ta on objekti omanik, kuid tal puudub omandiõigust tõendav dokument. Hageja palus kohtul tunnistada kehtivaks E AS, RTKÜ S ja AS K vahelised tehingud, millega AS K omandas Tallinnas x asuvad hooned ja rajatised.
3.Kostja RTKÜ S ei vaielnud hagile vastu.
4.Kostja E AS esindaja E. M asukoht ei ole vaatamata jõupingutustele kohtule teada ja kohus luges kutse kätte antuks TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 järgi. Esimese astme kohtu otsus
5.Kohus rahuldas hagi. Kohus tunnustas E AS ja RTKÜ S vahel sõlmitud eellepingu ja ostumüügilepingu kehtivust ning E AS, RTKÜ S ja K vahel 08.06.1994 sõlmitud lõpuprotokolli kehtivust.
6.Kohus ei lahendanud omandiõiguse küsimust, vaid üksnes lähtudes hageja nõudest hindas tehingute kehtivust.
7.Hageja kohtuotsuse resolutsiooni sõnastusega ei nõustunud, kuna ta palus tunnustada E AS, RTKÜ S ja K vahel sõlmitud lõpuprotokolli kehtivust, kohus kirjutas aga K asemel K. Hageja leidis, et tegemist on kirjaveaga ning taotles selle parandamist kohtuotsuses.
8.Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata, kuna leidis, et tegemist ei ole kirjaveaga. Lõpuprotokoll on eesti keeles ning selles on korduvalt märgitud AS K. Kohus ei saa muuta lepingu teksti. Seda enam, et hageja on väitnud, et AS K pole kunagi olemas olnud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9.AS K esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada kohtuotsuse resolutsiooni p 4 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega asendada resolutsioonipunktis kasutatud sõna „Estonia“ sõnaga „Eesti“. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
10.Tsiviilkolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
11.TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja tõi hagi alusena välja asjaolu, et tema oli 08.06.1994 sõlmitud lepingu N 18/12/93 lõpuprotokolli üheks pooleks ja palus kohtul tunnistada kehtivaks E AS, RTKÜ S ja AS K vahelised tehingud, millega AS K omandas Tallinnas, x asuvad hooned ja rajatised. Seda nõuet kohus ei menetlenud. Selle asemel lahendas kohus nõude E AS, RTKÜ S ja AS K vahelise tehingu kehtivusest, millist nõuet hageja ei ole esitanud.
12.TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja hageja nõuded. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus seega kõigepealt välja selgitama, milleks hageja kohtusse pöördus, millise oma õiguse rikkumise kõrvaldamist või õiguse tunnustamist ta soovib.

2(3)

Kohtunikud

G. Kivinurm

U. Loonurm

U. Reinola

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.