Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-16-128977

Määrus saata hagejale teadmiseks ning kostjale täitmiseks.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Toimetada kostjale N. L.ile kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 järgi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA VARASEM ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi N. L.i vastu 1 191, 47 euro võlgnevuse, sh 595, 76 euro põhivõlgnevuse ja 595, 71 euro viivisenõudes. Peale võlgnevuse summas 1 191, 47 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 01.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud, sh tasutus riigilõiv 200 eurot, õigusabikulud 950 eurot ja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 15.06.2013 sõlmitud liitumisleping, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale kokkulepitud teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja jättis teenuste eest tasumata. Lepingu kohaselt kohustus ostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0, 15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 nõude põhisummas 595, 76 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2/5

2-16-128977 Nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx Ida-Viru maakond. Rahvastikuregistri andmetel kostjal elukoht puudub, kostja andmed on kantud arhiivi. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, hagimaterjalid tagastati kohtule märkega „ei ela sellel aadressil“. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostjal töökoht puudub. 13.03.2017 kohtumäärusega ja tuginedes TsMS § 317 lg-le 1, 3 ja 5 luges kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (13.03.2017) ja andis kostjale tähtaja vastata kohtule hiljemalt 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingu osaks oleva teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8 kohaselt kohustus kostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0, 15% iga maksmisega viivitatud päeva eest (tl 47). See teeb 54, 75% aastas (0, 15%*365). Hageja arvestas perioodi 15.10.2013 – 28.02.2017 eest viivist kokku 595, 71 eurot. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüptingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, siis ei või

3/5

2-16-128977 tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Alates 01.07.2014 kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0, 022% päevas. Hageja arvestas viivist 0, 15% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras järgmiselt: 1) arve nr 2007850879 eest 12, 67 eurot; 2) arve nr 2008058239 eest 10, 29 eurot; 3) arve nr 2008266525 eest 10, 25 eurot; 4) arve nr 2008510265 eest 117, 28 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 746, 25 eurot, sh põhiosa 595, 76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 0,022% päevas, so 150, 49 eurot arvete nr 2007850879, nr 2008058239, nr 2008266525 ja nr 2008510265 eest ning viivise põhiosalt alates 01.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 62,63% ulatuses (746, 25 / 1 191, 47), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 62, 63% kostja kanda ja 37, 37% hageja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 200 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagimenetluses 155 eurot) ja õigusabikulud 950 eurot käibemaksuta ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse koostamisele kulunud aega ei ole märgitud (tl 21). TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 200, 42 eurot, sh tasutud riigilõiv 125, 26 eurot (200*62,63%) ja lepingulise esindaja kulu 75, 16 eurot (120*62,63%) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (200, 42 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4/5

2-16-128977

KOHTUOTSUSE AVALIK KÄTTETOIMETAMINE

Kuna hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, tuleb ka käesoleva kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord toimetada kostjale kätte avalikult. Avaldada vastav teade väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1). Kohus toimetab kohtuotsuse resolutsiooni ja edasikaebamise korra kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ja loeb selle kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.