Jätta XXXX menetluskulud 91% ulatuses Xxxx kanda ja 9% ulatuses XXXX enda kanda. Jätta Xxxx menetluskulud Xxxx enda kanda.
1 (8)
6.Mõista xxxx XXXX kasuks menetluskulud summas 502,78 eurot (viissada kaks eurot ja seitsekümmend kaheksa senti), s.o riigilõiv 102,38 eurot ja lepingulise esindaja tasu 400,40 eurot.
7.Välja mõista xxxx XXXX kasuks viivis menetluskulude 502,78 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 23.12.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt registreeris Xxxx(kostja) oma tütre xxxx XXXX(hageja) juurde eelkooli. Vastavalt kostja poolt täidetud registreerimise ankeedile alustas laps õpinguid xxxx eelkoolis 15.08.2013 ning kostja võttis endale kohustuse tasuda õppemaksu. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks õppemaksu arve nr 2013089 summas 1039 eurot, mis muutus sissenõutavaks 28.10.2013 ja arve nr 2014029 summas 1134 eurot, mis muutus sissenõutavaks 05.03.2014. Kostja on tasunud osaliselt arve nr 2013089 summas 799 eurot, kuid 240 euro osas on arve tasumata. Arve nr 2014029 on täies mahus tasumata. 07.06.2014 esitas kostja avalduse tütre eelkoolist lahkumise kohta. Kuivõrd kostja on omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse, siis lisandub võlgnevusele kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatule summas 206,74 eurot. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1374 eurot, viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 206,74 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna võlgnevuselt 1374 eurot alates 23.12.2015 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kostja vastus 03.10.2016 esitatud vastuse kohaselt kostja tema vastu esitatud nõudeid ei tunnistanud. Kostja märkis, et kostja ei ole allkirjastanud hagejaga lepingut, mille alusel tasu nõutakse. Samuti ei ole kostja saanud arvet nr 2014029 summas 1134 eurot. Esimesest arvest tegi kostja osalise tasumise, kuid ei teinud teist makset, sest leidis, et nõue on alusetu. Kuna kostja ei nõustu põhinõudega, siis ei ole põhjendatud ka viivise nõue. 2 (8)
Menetluse käik 09.08.2016 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega (tlk 67 ja tl 67 pöördel). 31.08.2016 esitas kostja kaja, mida täpsustas 03.10.2016 (tlk 69, 77-79). 02.12.2016 määrusega rahuldas kohus kostja esitatud kaja ja taastas tsiviilasjas menetluse. 16.02.2017 toimus eelistung, milles kostja esitas kohtule maksekorralduse põhivõlgnevuse 1374 eurot tasumise kohta. 02.03.2017 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles hageja loobus põhivõlgnevuse nõudest ja palus kostjalt välja mõista viivise summas 314,90 eurot. 16.03.2017 esitas kostja vastuse hageja täpsustatud hagiavaldusele, milles märkis, et kuna puuduvad lepingud ja kokkulepped viiviste osas, siis ei saa kostja nõustuda nõutava summaga. Kohtu põhjendused
1.Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 mõttes, sest põhinõue ei ületa 2000 eurot ja põhinõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 4000 eurot. Kuigi tegemist on lihtmenetluse asjaga, ei tee kohus üldistest menetlusreeglitest erisusi, kuid kohus märgib edasikaebamise korra vastavalt TsMS § 442 lg 10 sätestatule.
2.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 02.03.2017 esitatud dokumendis loobus hageja põhivõlgnevuse 1374 eurot nõudest. Osalise loobumise põhjuseks oli kostja poolt põhivõlgnevuse tasumine. Kostja ei ole vastuväiteid hageja hagist osalisele loobumisele esitanud. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist osaline loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist osalise loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse põhivõlgnevuse 1374 eurot osas.
3.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3 (8)
Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.Hagiavalduse kohaselt registreeris kostja oma tütre Xxxxhageja juurde eelkooli. Kohtu hinnangul tõendab lapse registreerimist eelkooli registreerimise ankeet (tlk 23, tõlge lk 24). 06.06.2014 on kostja esitanud avalduse tütre eelkoolist lahkumise osas, nimetatud avaldus on kostja poolt allkirjastatud (tlk 28, tõlge lk 29). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et ta oma tütre eelkooli registreeris ning et tema tütar alustas eelkoolis käimist alates 15.08.2013. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja tütar käis hageja eelkoolis perioodil 15.08.2013 kuni 06.06.2014.
5.Kostja on esitanud vastuväite, et tema ei ole sõlminud hagejaga lepingut ega ühtegi kokkulepet viiviste osas. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingu pooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul kostja registreerimislehe täitmisega hagejaga kokku leppinud, et kostja tütar asub õppima Xxxxkooli eelkoolis alates 15.08.2013. Õppemaksu maksjaks on registreerimislehel märgitud Xxxx. Kohtu hinnangul saab Xxxxeelkoolis käima asumist lugeda nõustumuseks VÕS § 9 lg 1 ning VÕS § 20 lg 1 alusel. 06.06.2014 on kostja esitanud avalduse tütre eelkoolist lahkumise osas, nimetatud avaldus on kostja poolt allkirjastatud. Seega oli poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping. Vaidlus puudub selles, et teenust saadi. Teenuse eest tuli poolte kokkuleppe kohaselt tasuda. Kuna käesolevaks ajaks on põhivõlgnevus tasutud ja hageja on põhivõlgnevuse osas nõudest loobunud, siis kohus ei pea vajalikuks eraldi põhivõlgnevuse asjaolusid tuvastada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras. Kohus selgitab, et seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse arvestamist. Viivis väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust (vt selles osas ka Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2016; § 113, lk 555). 4 (8)
Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue osaliselt põhjendatud. Kostja ei ole võlgnevust hageja ees õigeaegselt likvideerinud, seega oli kostja tasumisega viivituses. Kostja väited selle kohta, et tasumisega pidi tegelema lapse ema, ei oma käesoleval juhul kohtu hinnangul tähtsust. Registreerimislehe kohaselt on maksjaks märgitud kostja, seega oli hageja õigustatud nõudma arve tasumist kostjalt. Kostja on märkinud, et tegi esimesest arvest (s.o arve nr 2013089) osalise tasumise, kuid ei teinud teist makset, sest leidis, et nõue on alusetu. Seega puudub vaidlus selles osas, et esimese arve on kostja kätte saanud ja teadlik maksekohustusest. Kuna makse on teostatud aga viivitusega, siis on hageja õigustatud kostjalt nõudma viivist. Kostja on märkinud, et ei ole saanud arvet nr 2014029 summas 1134 eurot. Hageja on edastanud kostjale arved kostja poolt märgitud kontaktandmetel. Registreerimislehel on märgitud postiaadressiks, kuhu saata koolist saadetud kirjad Xxxx, Tallinn. Arve kohta esitatud andmete koha peal ei ole teistsugust postiaadressi märgitud. Esitatud arvetel on märgitud saajaks Xxxxja aadressiks Xxxx, Tallinn (tlk 26, 27). Seega on hageja edastanud kostjale arved kostja enda poolt märgitud kontaktandmetel. 16.02.2017 toimunud kohtuistungil esitas kostja kohtule maksekorralduse, millest nähtuvalt on 24.08.2016 tasutud arvete nr 2013089 ja nr arve nr 2014029 võlgnevused kokku summas 1374 eurot (tlk 172). Seega on tasutud kogu arvetel märgitud võlgnevus 24.08.2016. Arve nr 2013089 tasumise tähtaeg oli 28.10.2013 ja arve nr 2014029 tasumise tähtaeg oli 05.03.2014. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise järgmiselt: arve nr 2013089 alusel alates 29.10.2013-22.12.2015 võlgnevuse summalt 240 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) ja arve nr 2014029 alusel alates 06.03.2014-02.03.2017 võlgnevuse summalt 1134 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras). Hageja on märkinud, et arve nr 2013089 alusel on viivise võlgnevus 41,88 eurot ja arve nr 2014029 alusel on viivise võlgnevus summas 273,03 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista viivise summas 314,90 eurot. Arve nr 2013089 alusel esitatud viivise nõue on põhjendatud – kostja oli arve tasumisega 240 eurot osas viivituses alates 29.10.2013. Kohus mõistab arve nr 2013089 alusel esitatud viivise kostjalt välja summas 41,88 eurot. Arve nr 2014029 alusel palub hageja viivise välja mõista ajavahemiku 06.03.201402.03.2017 eest. Hageja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kostjalt viivise tasumist pärast 24.08.2016, kui kostja tasus kogu põhivõlgnevuse 24.08.2016. Viivist võib nõuda kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Kostja tasus põhivõla 24.08.2016, seega on hageja viivise nõue alates 25.08.2016 põhjendamata ja kohus jätab selles osas viivise nõude rahuldamata. Viivis arve nr 2014029 alusel ajavahemikul 06.03.2014-24.08.2016 on 226,89 eurot. Kohus mõistab arve nr 2014029 alusel esitatud viivise kostjalt välja summas 226,89 eurot.
6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 268,77 eurot. 23.12.2015 hagis on hageja esitanud kostja vastu viivise nõude ka TsMS § 367 alusel ja hageja palus kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna võlgnevuselt 1374 eurot alates 23.12.2015 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. 02.03.2017 kohtule esitatud menetlusdokumendis ei ole hageja TsMS § 367 alusel viivise nõuet enam esitanud, hageja on palunud viivise välja 5 (8)
mõista kuni 02.03.2017. Kuivõrd hageja ei ole TsMS § 367 alusel esitatud viivise osas loobumist esitanud, siis jätab kohus selle viivise nõude rahuldamata. Menetluskulud
7.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on eelnevaga võtnud vastu hageja osalise loobumise hagist. Hageja on loobunud osaliselt hagist seetõttu, et põhivõlgnevus tasuti pärast hagi esitamist. Seega arvestades, et käesolevas asjas on hagihind 1799,51 eurot ja hageja nõue oli põhjendatud 1642,77 eurot ulatuses (sh 1374 eurot põhinõue TsMS § 168 lg-t 5 arvestades), siis jätab kohus hageja menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ning 9% ulatuses hageja enda kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda.
8.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 665 eurot, s.o lepingulise esindaja kulud summas 440 eurot ning riigilõiv summas 225 eurot.
9.Hageja kohtukuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50,04 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 174,96 eurot (tl 32, 43 maksekorraldused). Hagihind käesolevas asjas on 1799,51 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 225 eurot. Hageja loobus osaliselt hagist. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud sätet saab kohaldada ka käesoleval juhul hagist osalise loobumise puhul (hageja on suures osas oma nõudest loobunud). Seetõttu saab hageja taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Seega selles osas (s.o 1⁄2 riigilõivu osa) jätab kohus hageja taotluse riigilõivu väljamõistmiseks rahuldamata. Riigilõiv menetluskuluna on seega põhjendatud 112,50 euro ulatuses. 112,50 eurost 91% on 102,38 eurot. Seega jääb 102,38 eurot kostja kanda.
10.Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusteenust järgmiselt: - hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi, kokku 200 eurot ehk 100 eurot tund. - seisukoha esitamine kostja kajale ja vastusele – 1,5 tundi, kokku 120 eurot ehk 80 eurot tund. - istungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine – 1 tund, kokku 80 eurot ehk 80 eurot tund. - hagi ja viiviste täpsustuse koostamine ja esitamine – 0,5 tundi, kokku 40 eurot ehk 80 eurot tund. 6 (8)
Kohus on seisukohal, et eelnimetatud kulud on põhjendatud. 23.12.2015 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (hagi sisuline osa tl 17-20, hagi lisad tl 23-38). Kohus arvestab hagiavalduse sisulist mahtu ja tõendite mahtu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagiavalduse koostamine kokku 2 tundi on põhjendatud kulu. 31.08.2016 esitas kostja kohtule kaja ja 03.10.2016 kaja täpsustava dokumendi ja vastuse hagile (tl 69, 77-79). 23.11.2016 esitas hageja kohtule seisukoha kostja kaja osas (tl 117, 118, 140, 141) ja 19.12.2016 esitas hageja kohtule seisukoha kostja vastuse osas (tl 157-159). Kohus arvestab kostja poolt kohtule esitatud kaja sisulist mahtu ja kostja vastuse mahtu ning hageja seisukoha mahtu kostja kaja ja kostja vastuse osas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja kajale ja vastusele seisukoha esitamine kokku 1,5 tundi on põhjendatud kulu. 16.02.2017 toiminud kohtuistung kestis 30 minutit (tl 173, 174). Kohtuistungiks ettevalmistumine on esindaja kohustus. Kohtuvaidluse sisu ja keerukusastet arvestades on istungi ettevalmistumiseks kulunud aeg 30 minutit põhjendatud. Seega on istungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine kokku 1 tund põhjendatud kulu. 16.02.2017 toiminud kohtuistungil määras kohus hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks. 02.03.2017 esitas hageja kohtule täpsustatud hagi (tl 176, 177). Kohus arvestab täpsustatud hagi sisulist mahtu ja asub seisukohale, et 0,5 tundi on põhjendatud kulu hagi ja viiviste täpsustuse koostamiseks ja esitamiseks. 440 eurost 91% on 400,40 eurot. Seega jääb 400,40 eurot kostja kanda.
11.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu tehtud toimingute osas on vahemikus 80-100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 80-100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80-100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik.
12.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud 7 (8)
summas 502,78 eurot, s.o riigilõiv summas 102,38 eurot ning esindaja kulud 400,40 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (502,78 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.