Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

Toimetada V B kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal V B on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 19.07.2016 esitas OÜ Aktiva Finants Harju Maakohtule seoses maksekäsu kiirmenetluse jätkumisega hagimenetluses hagi V B vastu võlgnevuse nõudes. 15.09.2016 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus hagi kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule. Toimik saabus 12.10.2016. Seoses puuduste kõrvaldamisega esitas hageja 03.11.2016 hagiavalduse täiendused. Esitatud hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 15.11.2013 (hagis ekslikult 15.10.2013) sõlmitud liitumisleping nr. 30097631, mille alusel kasutas kostja teenuspaketti Nutipakett 1 ja ostis endale seadme LG Optiumus L9 II maksumusega 115 eurot. Kostjale esitati igakuiselt arveid liitumislepingu alusel kasutatud teenuste eest. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavalduse aluseks olevad arved: - ARVE NR 40733107 summas 10,86 eurot; - ARVE NR 41138566 summas 11,94 eurot; - ARVE NR 41584414 summas 9,40 eurot (hageja on maha arvestanud arvel nr 41584414 märgitud viivise summas 3,83 eurot); - ARVE NR 41896358 summas 259,40 eurot; - ARVE NR 42120134 summas 76,81 eurot. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 368,41eurot. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Tele2 Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja põhivõlgnevus summas 368,41 eurot koosneb järgmistest summadest:

-nutipakett 1 kuutasu 37,60 eurot; - kõned/tekstisõnumid 4 eurot; - leppetrahv 250 eurot; - võlgnevuse sissenõudmiskulud summas 76,81 eurot. Lepingul kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulu, mis on märgitud arvel nr 42120134 ja mille tasumise kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesti AS kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, s.h kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulud sisaldavad endas järgmiseid toiminguid: - SMS-teavituste edastamine arve mittetasumise kohta teenusnumbrile; - sideteenuste osaline piiramine; - meeldetuletuskirjade edastamine; - viivise arvestuse pidamine; - tähtajaliste kohustuste üle arvestuse pidamine, tähtajalise kohustuse ülesütlemiseks; - võlanõude edastamine paberkandjal; - lepingu ülesütlemiseks vajalike toimingute teostamine; - sideteenuse osutamise piiramine täielikult; - sissenõudmismenetluse algatamine inkassoettevõttes; - arvestuse pidamine osalistest maksetest tulenevatest saldomuudatustest ning informatsiooni vahetamine võla sissenõudmist teostava inkassofirmaga; - informatsiooni edastamine ja kaasajastamine avalikes andmebaasides nõuete kohta, krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%). Seega antud juhul on arvutuskäik järgmine: eelmise perioodi võlgnevus 295,43 eurot x 26% = 76,81 eurot. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka leppetrahvi. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingutest kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Vastavalt Tele2 Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o. alates 19.04.2014 kuni hagiavalduse täpsustuse esitamiseni 03.11.2016 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 75,24 eurot (tlk 83). Tele2 Eesti AS loovutas 19.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 368,41 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt V B välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 368,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 75,24 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 20.02.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 20.04.2017. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 20.02.2017 ja loeti kättetoimetatuks 07.03.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 04.04.2017. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja poolt 15.11.2013 sõlmitud liitumislepingust nr 30097631 ning kostjale 01.12.2013 – 01.04.2014 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Vaatamata eeltoodule leiab kohus juhindudes TsMS § 407 lõikest 6, et hagi on õiguslikult põhjendatud rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu nõudes summas 76,81 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-le Tele2 Eesti osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka võlgnevuse sissenõudmise kulu, mis tuleneb hagiavalduse kohaselt Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ning Tele2 Eesti AS arveldusteenuste hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on tüüptingimus, mis tuleb lugeda tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel, kuna sellega nõutakse tarbijalt ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

kahjuhüvitist võlgnevuse sissenõudmiskulude eest, mis ei sõltu mitte tegelikest kulutustest, vaid võlgnevuse suurusest. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Võlgnevuse sissenõudmiskulude nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida AS Tele2 Eesti on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega võlgnevuse sissenõudmiskulude nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 291,60 eurot (368,41 – 76,81). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 368,41 eurolt seadusjärgses määras alates 19.04.2014 kuni hagiavalduse täpsustuse esitamiseni 03.11.2016 summas 75,24 eurot. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi põhinõude 291,60 euro osas, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist just sellelt põhinõudelt. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele seadusjärgne viivis perioodil 19.04.2014 - 03.11.2016 kokku summas 59,97 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee ). Eeltoodud asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 291,60 eurot põhivõlgnevust ja 59,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivist. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 443,65 eurot. Kohus rahuldab need nõuded otsusega sisuliselt 351,57 euro, s.o ligikaudu 79%, ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele).

Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 725 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. Väljakujunenud kohtupraktikaga kooskõlas on arvestada mitteadvokaadist esindaja puhul tunnitasuks 100 eurot/tund. Lähtudes eeltoodust hindab kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile 200 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 237 eurot (300 eurost 79 %). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.