Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Diana Endoja
Määruse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-3537
Tsiviilasi
XxxxOÜ (likvideerimisel) väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Kohtuistungi toimumise aeg
29.03.2017
avaldus
pankroti
Avaldaja/võlgnik: XxxxOÜ (likvideerimisel; reg.kood: Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur xxxx; asukoht: xxxx) Avaldaja/võlgniku likvideerija: Toomas Saarma (epost: [email protected]) Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (isikukood 37011102745, Cavere Õigusbüroo OÜ, aadress Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected])
kanda hüvitatav summa Saneerimismenetluse OÜ-le (registrikood 11579994) a/a EE092200221044428799 Swedbank AS.
06.03.2017 esitas äriseadustiku (ÄS) § 210 alusel XxxxOÜ (likvideerimisel) likvideerija Toomas Saarma Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 10.03.2017 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Martin Krupp ́i. Ajutine haldur esitas 24.03.2017 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi vähemalt 35 325,82 eurot, teadaolev vara puudub. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega, on ajutisel pankrotihalduril võlgniku maksejõuetuse põhjustele hinnangu andmine raskendatud. Võlgniku likvideerija selgituste kohaselt on äriühingul, alates Xxxxjuhatuse liikmeks nimetamisest 19.07.2012, puudunud arvelduskontode väljavõtete kohaselt tulutoov majandustegevus, mille arvelt tekkinud kohustusi täita, seega ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud juba 2012. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud talle kättesaadavatest andmetest selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur märgib, et ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnik käesolevaks hetkeks majandustegevuse lõpetanud ning ei oma piisavalt vahendeid kohustuste tasumiseks, mistõttu, võttes arvesse võlgniku kohustuste mahtu ja võlgniku väljavaateid täiendavate käibevahendite laekumisele, ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Võlgnik ei ole avaldanud soovi tegevust jätkata ega tervendada. Ajutise pankrotihalduri
hinnangul ei saa välistada maksejõuetuse põhjusena pankrotikuritegu ja rasket juhtimisviga. Võlgnik ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu on ajutisel pankrotihalduril raskendatud maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamine. Võttes arvesse, et võlgniku poolt registripidajale esitatud viimane aruanne on 2011.a majandusaasta aruanne, ei saa ajutine pankrotihaldur välistada, et esinevad KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine), § 3841 (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine) ja § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses) sätestatud süüteo tunnused. 29.03.2017 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi lisada ei soovinud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde, kuid palus raugemise määruse kohtul edastada prokuratuurile. Kohus määras 29.03.2017 kohtumäärusega XxxxOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 17.04.2017 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata likvideerija Toomas Saarma (isikukood 36405162725).
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi vähemalt 35 325,82 eurot, teadaolev vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 29.03.2017 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata likvideerija Toomas Saarma. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku likvideerija Toomas Saarma. PankrS § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine haldur kohtule kirjaliku arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei saa välistada maksejõuetuse põhjusena pankrotikuritegu ja rasket juhtimisviga. Võlgnik ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu on ajutisel pankrotihalduril raskendatud maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamine. Võttes arvesse, et võlgniku poolt registripidajale esitatud viimane aruanne on 2011.a majandusaasta aruanne, ei saa ajutine pankrotihaldur välistada, et esinevad KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine), § 3841 (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine) ja § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses) sätestatud süüteo tunnused. Ajutine haldur palub raugemise korral edastada kohtumääruse prokuratuurile. Kohus peab ajutise halduri taotlust põhjendatuks ja edastab kohtumääruse pärast jõustumist prokuratuurile. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1512 eurot (sealhulgas käibemaks 252 eurot) ning vajalike kulude katteks 59,46 eurot. Kohtu hinnangul ei ole ajutise halduri töö ajamaht põhjendatud ja vajalik rohkem, kui 10 h ulatuses (10 h x 90= 900 eurot + käibemaks 180 eurot = 1080 eurot), arvestades esitatud aruande ja teostatud päringute sisu ja mahtu. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1080 eurot (s.h käibemaks 180 eurot) ning kulude katteks 59,46 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele
haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o käibemaksuga 476,40 eurot). PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.