Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.04.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-118406
Tsiviilasi
If P&C Insurance AS-i hagi OÜ Xxxx vastu 1074,29 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
1074,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja If P&C Insurance AS (10100168, Lõõtsa tn 8a, Tallinn, Harju maakond, 11415), esindaja Paul Paas (e-post [email protected]) Kostja OÜ Xxxx (xxxx, xxxx), esindaja Kuldar Xxxx (epost [email protected])
Kohtuistung
22.03.2017
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Paul Paas, kostja seaduslik esindaja Xxxx, kostja lepinguline esindaja Kuldar Xxxx
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 18.08.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 1290,10 eurot. 14.09.2016 teatas kostja, et tunnistab nõuet summas 215,81 eurot. Pärnu Maakohtu 20.09.2016 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus tegi 21.09.2016 maksekäsu OÜ Xxxx poolt maksekäsu kiirmenetluses 14.09.2016 osaliselt tunnistatud nõude sissenõudmise kohta. 05.10.2016 esitas hageja hagi, mida ta 07.10.2016 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista 1074,29 eurot. Hagi kohaselt toimus 10.08.2015 Suur-Paala 2, Tallinnas juhtum, milles sai kannatada Aktsiaseltsile DNB Pank kuuluv sõiduk Toyota Hilux (reg.nr xxxx). Kahju tekitati kostjale kuuluva ja Xxxxpoolt juhitud sõidukiga Scania P124 CB8X4HZ 360 (reg.nr xxxx). Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures (liikluskindlustuse tavalepingu poliis xxxx, mis kehtis kuni 19.07.2015). Sõiduki Toyota Hilux taastusremondi teostas Elke Auto AS summas 1548,12 eurot (arve nr 463537). Selle remondimaksumuse tasus esmalt sõiduki vastutav kasutaja Nordecon AS (maksekorraldus nr 43583). Hageja hüvitas sõiduki Toyota Hilux taastusremondi maksumusest 1290,10 eurot (käibemaksu võrra vähem) Nordecon AS-ile (kahju hüvitamise otsus xxxx). Liiklusõnnetuses osalenud autojuhid täitsid teate liiklusõnnetusest, mis on mõlema juhi poolt allkirjastatud. Teates on nähtavateks kahjudeks märgitud: juhiukse küljeaken katki, autol B purunes rehv ning tekkinud tükid/killud lõhkusid A küljeklaasi. Lõhutud küljeklaasi kahjustamise on kostja omaks võtnud. Liiklusõnnetuse teates märgitakse nähtavad kahjud lühidalt. Kahjustatud sõiduki ülevaatamisel remonditöökojas avastati, et lõhkenud rehvi tükid olid kahjustanud ka sõiduki vasaku külje detaile. Nende kahjustuste puhul ei olnud tegemist tugevate plekimõlkidega, vaid värvikahjustustega, mistõttu lisaks juhipoolse ukseklaasi vahetusele tuli värvida sõiduki vasak külg. Nende kahjustustega tutvus ka kindlustuse spetsialist (autoekspert ), kes kooskõlastas remonditööde mahu. Hageja tugineb nõudes LKindlS §-le 55. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ehk eelkõige kostja tegu, tagajärge ja põhjuslikku seost teo ning tagajärje vahel. Hageja poolt lisatud liiklusõnnetuse teates on kahjuna märgitud ainult katkine küljeaken. Mistahes muid kahjusid nimetatud teates märgitud ei ole. Samuti ei ole eluliselt usutav, et mistahes muid kahjusid oleks saanud sõidukil olla, kuna hageja väidete kohaselt oli tegemist väliste kahjudega, mida kostja hinnangul oleks saanud auto ülevaatusel märgata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et 10.08.2015 toimus Suur-Paala 2, Tallinnas liiklusõnnetus, milles purunes kostjale kuuluva ja Xxxx poolt juhitud sõiduki Scania P124 CB8X4HZ 360 rehv, millest
eraldunud tükid kahjustasid Aktsiaseltsile DNB Pank kuuluvat sõidukit Toyota Hilux (t.lk 32). Õnnetuse toimumise kohal on kahju käsitletud (teade liiklusõnnetusest, t.lk 33) ja juhtumi kohta on esitatud kahjuteade (t.lk 30-31). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures kuni 19.07.2015 (liikluskindlustuse tavalepingu poliis xxxx, t.lk 3435). Hageja on hüvitanud sõiduki Toyota Hilux taastusremondi maksumusest 1290,10 eurot (kahju hüvitamise otsus XXXX, t.lk 38). Hageja on esitanud kostjale tagasinõude summas 1290,10 eurot (t.lk 41), millest kostja on hüvitanud 215,81 eurot (22.03.2017 protokoll lk 101). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal kui kindlustusandjal on õigus nõuda kostjalt kui liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki omanikult tagasi täiendavalt 1074,29 eurot, mille hageja maksis liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanul tekkinud kahjude hüvitamiseks. Sõidukiomaniku teo õigusvastasus kindlustusjuhtumi toimumise ajal võib tuleneda VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 ja LKindlS §-st 3 lg-st 2 ja § 7 lg-st 1. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja leiab, et Toyota Hiluxil ei olnud peale küljeklaasi purunemise muid kahjustusi, mida kostja peaks hüvitama. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 7 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vastavalt LKindlS § 55 sätestatule on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lg 2 järgi liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastavalt LKindlS § 7 lg 1 on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Vaidlust ei ole selles, et kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures kuni 19.07.2015 (liikluskindlustuse tavalepingu poliis xxxx, t.lk 34-35) ja LKindlS § 55 tulenevalt on hagejal õigus esitada tagasinõue kostja vastu, sest kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Kuna kostjal kehtiv leping puudus, siis ei kanna kostja võimalikku vastutust lepinguõiguse alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-45-16, p 14 selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab üldjuhul hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. Kohus leiab, et hageja ei ole tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tõendanud, et kõnesolevast liiklusõnnetusest tekkis sõidukile Toyota Hilux lisaks küljeklaasi purunemisele muid kahjustusi (värvikahjustusi). Liiklusõnnetuses osalenud autojuhid täitsid teate liiklusõnnetusest (t.lk 33), mille kohaselt kostja sõidukil purunes rehv ning tekkinud tükid/killud lõhkusid sõiduki Toyota Hilux küljeklaasi. Teates on nähtavateks kahjudeks märgitud juhiukse küljeaken katki. Seda kostja ka ei vaidlusta. Muid kahjusid teates märgitud ei ole. Ka kahjuteates on juhtumi kohta toodud, et kõrval sõitva auto rehv lõhkes ja purustas sõiduki ukseklaasi (t.lk 30-31). Muudele kahjustustele ei ole viidatud.
Tunnistaja Xxxx(Toyota Hiluxi juht) ütlustest nähtub, et vahetult peale kostja sõiduki rehvi purunemist märkas ta, et Toyota Hiluxil oli mõranenud juhiukse küljeklaas. Tunnistaja tegi küll sõidukist fotosid, kuid need pole säilinud. Värvikahjustusi märkas tunnistaja alles siis, kui läks peale klaasivahetust sõidukile järele. Kahjukäsitlejal, kes sõiduki üle vaatas, fotosoid ei ole säilinud (22.03.2017 protokoll t.lk 101-102). Tunnistaja Xxxx(sõiduki Scania P124 juht) sõnul Toyota Hiluxil muid kahjustusi peale katkise küljeklaasi ei olnud. Lisakahjustused oleksid teates kirjas (t.lk 102-102 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole võimalik tunnistajate ütlustest järeldada, et värvikahjustused tekkisid sõidukile seetõttu, et kostja veokil rehv purunes. Fotosid, mille põhjal võiks tuvastada võimalike värvikahjustuste olemasolu õnnetuse hetkel ei ole säilinud kahjukäsitlejal ega tunnistajal xxxx. Tunnistaja sõnul märkas ta värvikahjustusi alles siis, kui läks sõidukile peale klaasivahetust järgi. Kohus leiab, et asjas ei ole Toyota Hiluxil juhtumist tekkinud väidetavad lisakahjustused leidnud tõendamist. Kui kahjustused olid õnnetuse hetkel olemas, oleksid pidanud olema nähtavad juba sündmuskohal. Samuti saanuks kahju olemasolu tõendada kahjukäsitleja või Toyota Hiluxi juhi Xxxxpoolt vahetult peale juhtumit tehtud fotodega, mille säilitamist ei ole hageja mingil põhjusel pidanud vajalikuks. Kohtu hinnangul ei saa kahjude olemasolu, kahju seotust 10.08.2015 toimunud sündmusega ja kahju ulatust tõendada ainuüksi Elke Auto AS-i arvega (t.lk 36) ja tunnistaja Xxxxütlustega. Auto vastutava kasutaja poolt Elke Auto AS-i tasutud arve ei tõenda (t.lk 36, 37), et vaidlusaluse kahju põhjustas antud liiklusõnnetusjuhtum. Ka ei tõenda seda hageja töötajate vaheline kirjavahetus (t.lk 39-40). Kuna tunnistaja Xxxxsõnul kasutati sõidukit liiklemiseks erinevatel ehitusplatsidel, ei ole välistatud, et värvikahjustused (kivitäkked) võisid olla tekkinud juba varasemalt ehitusplatsidel liiklemisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostja menetluskuluks on kulud õigusabile summas 453,75 eurot. Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 6,05 tundi, millest hagiga tutvumisele ja vastuse koostamisele 1,75 tundi, seisukoha koostamisele hageja vastusele 1,50 tundi, kostja seisukoha koostamisele 0,80 tundi, istungiks ettevalmistumisele ja sellel osalemisele 2 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 75 eurot tund ilma km. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja õigusabikulud on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. 6,05 tunni kulutamist kirjeldatud toimingutele ei pea kohus ülemääraseks. Lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot vastab kostja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.