nende Hageja: K G (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja (e-post: [email protected]); Kostja: L K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
19. aprill 2017 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostja L K’ult hageja K G kasuks 5 963 (viis tuhat üheksasada kuuskümmend kolm) eurot ja 72 senti (sh põhivõlgnevus 2 527 eurot, viivised põhinõudelt 2 527 eurot, intress 454.86 eurot ja viivis intressilt 454.86 eurot).
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostja L K’ult hageja K G kasuks menetluskulud kokku summas 460 (nelisada kuuskümmend) eurot (sh riigilõiv 425 eurot ja osaliselt õigusabikulud 35 eurot).
4.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. 1 (4)
2-16-121599
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis, kautsjon summas 275 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD
1.K G esitas 21.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5 054 euro saamiseks. Kohus tegi 04.10.2016 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule 09.11.2016 etoimiku menetlemise infosüsteemi kaudu kätte toimetatud. Võlgnik esitas 16.11.2016 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 25.11.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.19. detsembril 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel on 29.08.2013 sõlmitud laenuleping, mille punkt 1 alusel andis hageja kostjale laenu 2 527 eurot. Laen väljastati sularahas. Ka sõlmisid hageja ja kostja võlatunnistuse, mille p 1 järgi tunnistas kostja, et tal on hageja ees võlg, mis tekkis 29.08.2013 sõlmitud laenulepingust. Laenulepingu p 2 alusel kohustus laenusaaja laenu tagastama hiljemalt 15.aprill 2014. Laenusaaja ei ole laenu tagastanud.
3.Pooled leppisid kokku, et kostja maksab lisaks põhivõlale intressi 2 % kuus. Seega 29.08.201315.04.2014 on kokku 9 kuud, mille eest on hageja arvestanud intressi 454.86 eurot (9 kuud x 2% x 2 527). Pooled leppisid kokku, et kostja peab tasuma intressilt viivist (p 5). Samuti on Riigikohus andnud loa nõuda intressilt viivist- Riigikohus 3-2-1-175-14. Intressi summa oli 454.86 eurot. Intress muutus sissenõutavaks 16.04.2014. Viivisemäär laenuleping p 5 järgi on 0,2% päevas. Hageja on arvestanud viivist 900 eurot (454.86 eurolt x 0,2% =0,90 eurot päevas x 1000 päeva). Kuna kohus ei mõista välja suuremat kui on põhinõue, siis vähendab hageja intressilt saadavat viivist 454.86 euroni. 16.04.2014-09.12.2016 eest on kostja viivituses 1000 päevaga. Seega on põhinõudelt arvestatud viivise suuruseks 5 050 eurot (2 527 eurot x 0,2% =5.05 eurot iga viivitatud päeva eest x 1000 päeva). Kuna praktikas viiviseid ei mõisteta välja rohkem kui põhinõude ulatuses, siis vähendab hageja viiviseid põhinõude 2 527 euroni.
4.Lähtudes eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 5 963.72 eurot ning menetluskulud 682 eurot.
5.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
2 (4)
2-16-121599
6.Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on dokumendid e-posti aadressile xxxx TsMS § 3141 lg 1, lg 3 p 2 alusel 19.03.2017 kättetoimetatuks loetud. Nimetatud e-posti on kostja avaldanud kohtule maksekäsu kiirmenetluses. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
8.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6, 108 lg 1, 133 lg 1 alusel kogu haginõude 5 963.72 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 2 527 eurot, viivis põhinõudelt 2 527 eurot, intress 454.86 eurot ja viivis intressilt 454.86 eurot.
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja on 20.09.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 151.62 eurot (maksekorraldus nr 430, toimikus lk 38) ning 19.12.2016 hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu 273.38 eurot, kokku 425 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud summas 257 eurot.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 3 (4)
2-16-121599
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 19.12.2016 hagiavalduse (t. lk. 31-34, millest sisuline tekst 1,5 lk).
14.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1 tund (1,5 lk x 40 min : 60 min).
15.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu hagiavalduse koostamisel on 35 eurot, ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
16.Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 35 eurot ilma käibemaksuta ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 35 eurot (35 x 1t). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 460 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 35 eurot ja riigilõiv 425 eurot.
17.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.