2-23-18349/21 - Muud - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Seisuga 31. detsember 2014 lisandus viivis summas 1214 eurot 96 senti nõudele 4755 eurot 23 senti. 31. detsember 2015 seisuga oli puudutatud isiku põhivõlg 5676 eurot 75 senti ja viivisevõlg 1925 eurot 46 senti. Aastal 2016 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1270 eurot, mis arvestati viivise katteks. Viivis tasumata arvetelt 31. detsembri 2015 seisuga lisandus 5676 euro 75 sendi suurusele nõudele. Seisuga 31. detsember 2016 oli puudutatud isiku põhivõlg 6613 eurot 72 senti ja viivisevõlg 2237 eurot 90 senti. Puudutatud isik maksis 2017 avaldajale kokku 1160 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks. Kohustused suurenesid. Viivis varem, s.o 31. detsembri 2016 seisuga tasumata arvetelt lisandus 6613 euro 72 sendi suurusele nõudele. Seisuga 31. detsember 2017 oli puudutatud isiku võlg 7896 eurot 23 senti ja viivisevõlg 2914 eurot 98 senti. 2018. a maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1085 eurot, mis on arvestatud kogunenud viivise katteks. Kohustused aastal 2018 suurenesid. Viivis varem, s.o seisuga 31. detsember 2017 tasumata arvetelt lisandus 7869 euro 23 sendi suurusele nõudele. Seisuga 31. detsembril 2018 oli puudutatud isiku põhivõlg 9007 eurot 36 senti ja viivisevõlg 2499 eurot 20 senti. Aastal 2019 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1285 eurot, mis arvestati kogunenud viivise katteks. Kohustused suurenesid 2019. a põhinõude osas 1176 eurot 88 senti. Viivis varem, s.o 31. detsember 2018 seisuga tasumata arvetelt lisandus 9007 euro 36 sendi suurusele nõudele. Seisuga 31. detsember 2019 oli puudutatud isiku põhivõlg 10 184 eurot 24 senti ja viivisevõlg 1977 eurot 14 senti. Aastal 2020 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1025 eurot, mis arvestati kogunenud viivise katteks. Kohustused suurenesid 2020 põhinõude osas 909 eurot 17 senti. Viivis varem, s.o seisuga 31. detsember 2019 tasumata arvetelt lisandus 10 184 euro 24 sendi suurusele nõudele. Seisuga 31. detsember 2020 oli puudutatud isiku põhivõlg 11 093 eurot 41 senti ja viivisevõlg 1798 eurot 84 senti. 2021. a maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1527 eurot 29 senti, mis arvestati kogunenud viivise katteks. Kohustused suurenesid 2021. a põhinõude osas 1034 eurot 6 senti. Viivis varem, s.o 31. detsembri 2020 seisuga tasumata arvetelt lisandus 11 093 euro 41 sendi suurusele nõudele. Seisuga 31. detsember 2021 oli puudutatud isiku põhivõlg 12 127 eurot 47 senti ja viivisevõlg 1194 eurot 51 senti. Aastal 2022 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1471 eurot, mis arvestati kogunenud viivise katteks summas 1194 eurot 51 senti ja kõige vanemas võlas olevate arvete katteks summas 276 eurot 49 senti (makstud perioodil maist 2009 kuni novembrini 2009, viimane osaliselt). Aastal 2022 suurenesid kohustused põhinõude osas 1159 euro 59 sendi võrra. Viivis varem, s.o seisuga 31. detsember 2021 tasumata arvetelt lisandus 12 127 euro 47 sendi suurusele nõudele. Seisuga 31. detsember 2022 oli puudutatud isiku põhivõlg 13 010 eurot 57 senti. Aastal 2023 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1201 eurot 38 senti, millest 1007 eurot 25 senti arvestati viiviste katteks ning kõige vanemas võlas arvete katteks summas 194 eurot 13 senti (makstud periood november 2009 kuni jaanuar 2010, viimane osaliselt). 2023. a kohustused põhinõude osas suurenesid 1110 euro 12 sendi võrra. Viivis varem, s.o 31. detsember 2021 seisuga tasumata arvetelt lisandus 1464 euro 49 sendi suurusele nõudele. Avalduse esitamise seisuga (31. detsember 2023) oli puudutatud isiku põhivõlg 13 926 eurot 56 senti ja viivisevõlg 1522 eurot 29 senti.

Puudutatud isik on korteriomandi XXXX (registriosa nr XXXXXXXX) omanik. Omandiõigus tekkis 21. aprillil 2006. Elumajas on moodustatud korteriühistu, kes hooldab ja haldab elamut. Avalduses esitatu kohaselt tekkis perioodil 31. mai 2009 kuni 31. juuli 2013 puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus 3489 eurot 24 senti. Puudutatud isik kinnitas, et seisuga 31. detsember 2013 oli tal tekkinud põhivõlg 4980 eurot. Seega võlgnik eeltoodud perioodil oma kohustusi ei täitnud. Praeguses vaidluses nõuab avaldaja puudutatud isikult kohustuste täitmist, mis on tekkinud ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2023. Avaldaja alates 18. märtsist 2009 kehtiva põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma makseid üldkoosoleku kehtestatud suuruses ja tähtajal. Puudutatud isik ei vaidle temale avaldaja poolt arvestatud maksete suuruse ja temal avaldaja ees kohustuste tekkimise üle. Puudutatud isiku väidete kohaselt on ta perioodi 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2023 eest tasunud suuremas ulatuses kui seda on avaldaja arvestanud. Puudutatud isik on kohustusi täitnud avaldaja esitatud arvete alusel. Maakohus viitas TsÜS § 147 lg-le 3 ning märkis, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Avaldaja 2020. a aasta nõuded muutusid sissenõutavaks alates 1. jaanuarist 2021 ning menetluses esitatud avaldaja põhinõuded ei olnud võlgniku vastu 31. detsembriks 2023 aegunud. Avaldaja on 2020. a esitanud arveid kogusummas 909 eurot 17 senti ning puudutatud isik on sel aastal tasunud avaldajale kohustuste katteks 1025 eurot. 2021. a on avaldaja esitanud arveid kogusummas 1034 eurot 37 senti ning puudutatud isik on tasunud 1480 eurot 29 senti. 2022. a on avaldaja esitanud arveid kokku 1159 eurot 59 senti ulatuses ning puudutatud isik on avaldajale tasunud 1471 eurot. 2023. a on avaldaja arveid esitanud kogusummas 1278 eurot ning puudutatud isik on tasunud kokku 1204 eurot 43 senti. Seega on aastatel 2020– 2023 esitanud avaldaja puudutatud isikule arveid kokku summas 4381 eurot 13 senti ja samal perioodil on puudutatud isik avaldajale tasunud kokku 5180 eurot 72 senti, mis on 799 eurot 59 senti arvestatust enam. Summade aluseks olevad arved ei sisalda viivist. Avaldaja on küll kuni 31. detsembri 2023. a arvetel märkinud viivise määra (2020, 2021, 2022 ja 2023 juunini määr 0,05% päevas ning juulist kuni detsembrini määr 0,03% päevas), kuid arvetel puudub viivise summa. Puudutatud isikule esitatud arvetel ei ole temalt koos põhinõudega viivise tasumist nõutud. Arvetele märgitud viivis määras 0,05% päevas tähendab 18,25% põhinõudelt aastas ja 0,03% päevas 10,95% põhinõudelt aastas. Maakohus on viidanud KrtS § 42 lg-le 1 ning toonud välja, et kohased viivisemäärad kuni 31. detsembrini 2022 olnuks 8% aastas, kuni 30. juunini 2023 määras 10,50% aastas ja kuni 31. detsembrini 2023 12% aastas. Maakohus ei nõustunud avaldaja poolt puudutatud isikule tagantjärgi viivise arvestamisega, samuti puudutatud isiku tasutud summade arvelt tagantjärgi esimeses järjekorras viiviste katteks tasutuks lugemisega ning põhivõlgnevuse ümberarvutamisega. Avaldaja põhinõuded, millised on tekkinud enne 1. jaanuari 2020, on aegunud tulenevalt TsÜS § 147 lg-s 3 sätestatust. Varasemate, käesolevas menetluses esitamata põhinõuete aegumise tõttu on aegunud ka nõuetelt arvestatud viivised. Olukorras, kus avaldaja nõuab võlgnikult muu hulgas avaldaja pikaajalise tegevusetuse tõttu arvestatud viiviste tasumist, ei ole avaldaja käitumine kooskõlas hea usu põhimõttega. Võlgnikule on nelja aasta eest esitatud arveid summas 4381 eurot 13 senti, mis on aga väiksem kui avaldaja poolt tagantjärgi viiviste arvestamist ja sellest tingituna tekkinud 5

4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus täies ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta vaatamata avaldaja selgelt toodud arvutuskäigule nõude kujunemise kohta ja esitatud tõenditele on pidanud 1. jaanuari 2020 seisuga võlgniku saldoks null eurot. Ka juhul, kui avaldaja ei oleks võlgnetavatelt arvetelt viivist arvestanud, oleks ta esitanud esitatud arvete summa (14 397 eurot 18 senti) ja laekumiste summa (12 414 eurot 87 senti) vahe 1982 eurot 31 senti. Avaldaja jääb enda seisukoha juurde, et tal on õigus nõuda viivist ning maakohus ei ole selgitanud, miks antud juhul KrtS § 42 lg 1 võlasuhtele ei kohaldu. Alates korteriühistu asutamisest on puudutatud isikule esitatud arveid kogusummas 14 397 eurot 18 senti ning puudutatud isik on tasunud kokku 12 414 eurot 87 senti. Arveid on puudutatud isikule esitatud alates aastast 2009, kuid esimese makse tegi ta alles 2013. Selle ajani tarbis ta kõiki kommunaalteenuseid, kuid teenuste eest tasusid teised korteriomanikud. Kohus ei ole selgitanud, miks ei ole sedavõrd pika makseviivituse järel avaldajal olnud õigust võlgnetavatelt summadelt arvestada viivist. Selline seisukoht ei ole kooskõlas ei seaduse ega ka kohtupraktikaga. Riigikohus ei ole näinud viivisenõudel vastuolu hea usu põhimõttega juhul, kui arvetel ei ole märgitud viivisevõla suurust või on märgitud arvele lepingust erinev viivisemäär. Avaldaja viivisenõue ei saa olla aegunud, kuivõrd ühistu on arvestanud kogunenud viivise maha laekumistest. Kohtule esitatud arvelduskontodelt on näha, et puudutatud isik ei ole määranud, missuguse kohustuse täitmiseks ta raha on kandnud. Seega loeti kande tegemisel selle arvelt täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Arusaamatuks jääb, millises osas loeb kohus viivisenõudeid aegunuks ja millisel õiguslikul alusel. Avaldaja palub perioodil jaanuar 2020 kuni detsember 2023 eest puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevuse. Seega peaks kohus välja tooma, millises osas on nimetatud perioodil esitatud arvetes kajastuvad nõuded aegunud. Võla kujunemise perioodil laekumised on toimunud varasemate võlgade katteks.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et puudutatud isik ei täitnud perioodil 2009–2013 korteriomanikuna oma kohustusi avaldaja ees. Avalduses esitatud andmete (p 3.7) kohaselt oli seisuga 31. detsember 2013 puudutatud isiku põhivõlg korteriühistu ees 3498 eurot 24 senti ning puudutatud isik on oma 21. jaanuari 2024 seisukohas (dtl 388–391) kinnitanud võlgnevust 31. detsembri 2013. a seisuga summas 4980 eurot. Korteriühistu 31. detsembri 2013. a arvel nr 3350 (dtl 399) on kajastatud puudutatud isiku võlg summas 4980 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et 31. detsembri 2013 seisuga tekkinud võlg on kajastatud igal järgmisel puudutatud isikule saadetud arvel ning 31. jaanuari 2020 arvel nr 2128 (dtl 125) on kajastatud seisuga 30. jaanuar 2020 võlga varasemalt esitatud arvete alusel summas 4378 eurot 35 senti. Avaldaja leiab, et tal on õigus lugeda puudutatud isikult laekunud summade arvelt tasutuks esmalt kogunenud viivised ja iga edasine laekumine vanima võlgnetava arve katteks. TsÜS §-le 154 tuginedes saab järeldada, et 2019 (ja varasemalt, s.o alates 2009) esitatud arvetest tulenevad avaldaja nõuded on aegunud. 2019 esitatud arvete alusel nõutavad summad on muutunud sissenõutavaks 2019. aasta jooksul ning seega algas nõude aegumine 1. jaanuaril 2020 ja lõppes 31. detsembril 2022. Kuivõrd avaldaja on käesolevas tsiviilasjas avalduse esitanud 31. detsembril 2023, siis on avaldaja põhinõue perioodi 2009 kuni 31. detsember 2019 eest aegunud. TsÜS § 144 järgi aegus koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka viivisenõue. Avaldaja tugineb praegusel juhul sellele, et arvestas perioodil 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2023 tehtud makseid varasema võla (sh viivise) katteks. Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul lähtuda VÕS § 88 lg-st 5, mille kohaselt, kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Praegusel juhul on kohtumenetluses puudutatud isik tuginenud sellele, et perioodil jaanuar 2020 kuni detsember 2023 on kõik arved tasutud ning märkinud, et puudutatud isik on kohustusi täitnud avaldaja esitatud arvete alusel. VÕS § 88 lg-st 5 tulenevalt on seega puudutatud isik võlausaldaja määratud järjekorrale vastu vaielnud ja määranud, et on maksnud 2020. a kuni 2023. a esitatud arvete alusel selle perioodi majandamiskulude eest, mitte varasemalt tekkinud ja selleks ajaks juba aegunud kohustuste eest. Seega ei saa avaldaja arvestada perioodil 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2023 tehtud makseid varasema võla (sh viivise) katteks.