Tsiviilasi Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu avaldus A. K. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 KÜ (registrikood 80280835, asukoht: Üleviste 13, 45107 Tapa), lepinguline esindaja: Ülli Kastepõld (e-post: [email protected]); Puudutatud isik: A. K. (isikukood xxxx, elukoht avalduses: xxxx või xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Rosangelika Thor (isikukood xxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
25. märts 2024
Kohtuistungitel osalenud isikud
Avaldaja lepinguline esindaja Ülli Kastepõld; Puudutatud isik A. K. ja tema lepinguline esindaja Rosangelika Thor.
Resolutsioon
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. (Puuduttaud isiku kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad).
3.Saata kohtumäärus menetlusosaliste teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast. 1 (9)
1.31. detsembril 2023 esitas Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 KÜ Viru Maakohtule avalduse A. K. vastu perioodi jaanuar 2020 kuni detsember 2023 eest majandamiskulude võlgnevuse 4 213.05 eurot, viivise kuni 31.12.2023 summas 740.27 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja majandamiskulude põhinõudelt tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes. Avalduse kohaselt puudutatud isik on avaldajast korteriühistu liige. Puudutatud isikul on võlg avaldaja ees. Avaldaja alustab võlgnevuse kujunemise ülevaadet korteriühistu asutamisest alates, kuna võlgnik on varem avaldanud, et tema hinnangul tal võlgnevust ei ole. Tegelikkuses kui korteriühistu edastas korteriomanikele esimesed arved 31. mail 2009, siis puudutatud isik tegi esimese makse avaldaja pangakontole alles 19. septembril 2013. Sealtpeale on avaldajal õigus esmalt lugeda tasutuks kogunenud viivised ja arvestada iga edasine laekumine vanima võlasoleva arve katteks, seeläbi on puudutatud isikul käesoleva ajani võlgnevus pika arvestusperioodi eest.
2.Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt arvestab avaldaja viivist kuni 31.12.2017 0.07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Kuni esimese makseni oli avaldaja esitanud puudutatud isikule arveid alates 31.05.2009 kuni 31.07.2013 kogusummas 3 498.24 eurot, viiviseid oli kuni 18.09.2013 kogunenud kogusummas 1 844.94 eurot. Esimese makse tegi puudutatud isik enda lapse kontolt 19.09.2013 summas 21.34 eurot. Seeläbi vähenes sissenõutav viivis ja võlgnevuse jäägiks jäi 3 498.24 eurot põhivõlga ja 1 823.60 eurot viivisevõlga. Perioodil 19.09 kuni 31.12 suurenes viivisevõlg põhinõudelt 3 498.24 eurot x 0.07% x 103 päeva = 252.22 eurot. Aastal 2013 maksis puudutatud isik avaldajale ajavahemikul 01.11.2013 kuni 19.12.2013 veel kokku 246.18 eurot, millega vähendas puudutatud isik viivisenõuet summas 246.18 eurot. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2013 kogusummas 257.55 eurot, millele lisandub viivis kogusummas 5.13 eurot. 31.12.2013 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 3 755.79 eurot ja viivisevõlgnevus 1 856.11 eurot.
3.Aastal 2014 maksis puudutatud isik avaldajale ajavahemikul 02.01.2014 kuni 30.12.2014 kogusummas 1 177.68 eurot, millega vähendas oma viivisenõuet. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2014: avaldaja esitas puudutatud isikule arveid summas 999.44 eurot ja nende mittelaekumise tõttu arvestati viivist summas 142.02 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2013 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 3 755.79 eurot x 0.07% x 365 päeva = 959.60 eurot. 31.12.2014 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 4 755.23 eurot ja viivisevõlgnevus 1 527.83 eurot.
4.Aastal 2015 maksis puudutatud isik avaldajale ajavahemikul 29.01.2015 kuni 24.12.2015 kokku 945 eurot, mis on arvestatud viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2015 põhinõudes 921.52 eurot ja viivise nõudes 129.66 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2014 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 4 755.23 eurot x 0.07% x 365 päeva = 1 214.96 eurot. 31.12.2015 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 5 676.75 eurot ja viivisevõlg 1 925.46 eurot.
5.Aastal 2016 maksis puudutatud isik ajavahemikul 16.01.2016 kuni 22.12.2016 kokku 1 270 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2016 põhinõudes summas 825.34 eurot ja viivise nõudes 132.04 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2015 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 5 676.75 eurot x 0,07% x 365 päeva = 1 2 (9)
2-23-18349 450.41 eurot. 31.12.2016 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 6 613.72 eurot ja viivise võlg 2 237.90 eurot.
6.Aastal 2017 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 160 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2017 põhinõudes 1 255.51 eurot ja viivise nõudes 147.27 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2016 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 6 613.72 eurot x 0.07% x 365 päeva = 1 689.81 eurot. 31.12.2017 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 7 896.23 eurot ja viivise võlg 2 914.98 eurot.
7.Aastal 2018 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 085 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2018 põhinõudes summas 1 138.13 eurot ja viivise nõudes 39.69 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2017 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 7 869,23 eurot x 8% = 629.54 eurot. 31.12.2018 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 9 007.36 eurot ja viivise võlg 2 499.20 eurot.
8.Aastal 2019 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 285 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2019 põhinõudes 1 176.88 euro võrra ja viivise nõudes 42.37 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2018 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 9 007.36 eurot x 8% = 720.59 eurot. 31.12.2019 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 10 184.24 eurot ja viivisevõlg 1 977.14 eurot.
9.Aastal 2020 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 025 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2020 põhinõudes 909.17 euro võrra ja viivise nõudes 31.97 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2019 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 10 184,24 eurot x 8% = 814.74 eurot. 31.12.2020 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 11 093.41 eurot ja viivisevõlg 1 798.84 eurot.
10.Aastal 2021 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 527,29 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2021 põhinõudes 1 034.06 euro võrra ja viivise nõudes 35.36 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2020 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 11 093,41 eurot x 8% = 887.47 eurot. 31.12.2021 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 12 127.47 eurot ja viivise võlg 1 194.51 eurot.
11.Aastal 2022 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 471 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks summas 1 194.51 eurot ja kõige vanemate võlas olevate arvete kattes summas 276.49 (makstud periood mai 2009 kuni november 2009, viimane osaliselt). Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2022 põhinõudes 1 159.59 euro võrra ja viivise nõudes 37.05 euro võrra. Viivis varem, see on 31.12.2021 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 12 127.47 eurot x 8% = 970.20 eurot. 31.12.2022 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 13 010.57 eurot ja viivise võlg 1 007.25 eurot.
12.Aastal 2023 on maksnud puudutatud isik avaldajale kokku 1 201.38 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks summas 1 007.25 eurot ja kõige vanemate võlas olevate arvete kattes summas 194.13 eurot (makstud periood november 2009 kuni jaanuar 2010, viimane osaliselt). Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2023 põhinõudes 1 110.12 euro võrra ja viivise nõudes 57.79 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2021 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: (13 010.57 eurot x 181 päeva x 10,5%/365) + (13 010.57 eurot x 184 päeva x 12%/365) = 1 464.49 3 (9)
2-23-18349 eurot. 31.12.2023, see on avalduse esitamise päeva seisuga, oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 13 926.56 eurot ja viivisevõlg 1 522.29 eurot.
13.Avaldaja on toonud puudutatud isikuga arveldamised välja korteriühistu algusest alates, sest puudutatud isik on leidnud, et ta on maksnud korteriühistule isegi rohkem kui talle arveid on esitatud. Tegelikkuses ei ole aga puudutatud isik põhivõlgnevuse likvideerimiseni praktiliselt jõudnudki.
14.Käesoleva avaldusega soovib avaldaja puudutatud isikult 2020.; 2021.; 2022. ja 2023. aastal esitatud majandamiskulude arvete tasumist ning nende arvete võlgnevuse tõttu kogunenud viiviste tasumist. 2020. aastal esitas avaldaja puudutatud isikule arveid majandamiskulude eest summas 909.17 eurot, 2021. aastal summas 1 034.06 eurot, 2022. aastal summas 1 159.59 eurot ja 2023. aastal summas 1 110.12 eurot. Kokku on avaldaja põhinõue seega 4 212.94 eurot. Avaldaja viivisenõue on 740.27 eurot, kokku 4 953.21 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku vastu ka võla sissenõudmiskulu nõue summas 50 eurot.
15.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista perioodi jaanuar 2020 kuni detsember 2023 eest majandamiskulude võlgnevus 4 213.05 eurot, viivis kuni 31.12.2023 summas 740.27 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis põhinõudelt 4 213.05 eurolt alates 01.01.2024 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 esimeses lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
16.21.01.2024 esitatud vastuses leiab puudutatud isik, et avaldaja on esitanud kohtule valeandmeid ja võltsitud dokumente.
17.Avalduse punktis 3.7 väidab avaldaja, et 31.12.2023 seisuga oli põhivõlgnevus summas 3 755.59 eurot ja viivisevõlgnevus summas 1 856.11 eurot. See ei ole õige; seisuga 31.12.2013 oli põhivõlgnevus 4 980 eurot, 31.10.2013 seisuga oli 5 000 eurot, 30.11.2013 seisuga 4 990 eurot. Avalduse punktis 3.10 väidab avaldaja, et 31.12.2014 seisuga oli võlgnevus summas 4 755.23 eurot ja viivised summas 1 527.83 eurot. See ei ole õige. Seisuga 31.12.2014 oli võlg 4 792.92 eurot ja viiviseid ei olnud. Avalduse punktis 3.13 väidab avaldaja, et viivised olid summas 1 214.96 eurot. See ei ole õige, viivised ei olnud. Punktis 3.14 toob avaldaja välja, et põhivõlgnevus oli seisuga 31.12.2015 summas 5 676.75 eurot ja viivise võlgnevus summas 1 925.46 eurot. See ei ole õige – seisuga 31.11.2015 oli võlgnevus summas 4 731.13 eurot, viivised puuduvad. Punktis 3.18 on kirjas, et seisuga 31.12.2015 oli viivised summas 1 450.41 eurot. See ei ole õige. Punkti 3.19 kohaselt seisuga 31.12.2016 põhivõlgnevus oli summas 6 613.72 eurot ja viivised summas 2 237.90 eurot. See ei ole õige – seisuga 30.10.2016 võlg oli 4 574.75 eurot. Seisuga 30.04.2017 oli võlgnevus 4 459.14 eurot.
18.Perioodil 2009-2023 ei arvestanud avaldaja kordagi viiviseid. 31.01.2014 oli võlgnevus 4 980 eurot, 30.09.2016 4 556 eurot, 31.12.2020 3 881.24 eurot. Puudutatud isik tasus korteri kommunaalmaksed ettemaksuga ja võla maksis osadena. 2014, 2016 ja 2020 on näha, et võlg vähenes proportsionaalselt maksetega. Igakuised maksed korteriühistule arvestati kõigepealt igakuiste arvete katteks, seejärel võlgnevuse katteks. Viivised ei arvestatud.
19.Puudutatud isik ei tunnista talle esitatud nõudeid. TsÜS § 157 lg 4 alusel ei saa korteriühistu nõuda võlgnevust perioodil enne 31.12.2020. 4 (9)
2-23-18349
AVALDAJA VASTUS
20.15.02.2024 vastuses leiab avaldaja, et puudutatud isik ei ole oma vastuses toonud esile ühtegi konkreetset asjaolu, mida ta ei tunnista. Kohtule esitatud arved on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule ja need arved on esitatud ka kohtule.
21.Kui varasemastes läbirääkimistes ja nõuetes puudutatud isikuga on olnud avaldaja nõus loobuma viivisenõudest, siis olles kohustatud puudutatud isiku vastuseisu tõttu tooma kohtu ette 15 aasta kohta majandamiskulude võlgnevuse kujunemise arvutuskäigu, on avaldajal õigus nõuda ka viivist maksimaalses määras. Avaldajal on õigus nõuda viivist ning arvestada kõik laekumised esmalt viivise ja siis põhivõla katteks ja seda õigust ei tee olematuks arvetel viivisesumma või selle puudumine. Avaldaja nõuab puudutatud isikult seadusjärgse viivise tasumist ja see, et viivist ei ole nõutud jooksva arveldamise käigus, ei võta avaldajalt seda õigust praegu kui puudutatud isik ei täida enda rahalisi kohustusi avaldaja ees ning on esitanud vastuväite ka õigustatud põhinõudele.
KOHTUISTUNG
22.25.03.2024 toimunud kohtuistungil tõi avaldaja esindaja välja, et võlgniku maksmised jäävad kõik uude aega. Ta ei maksnud ühtegi KÜ arvet esimesel 4-5 aastal ja sealt hakkas võlgnevus koguma. On olemas konto väljavõtted, mis lähevad kokku võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetega. Võlgniku konto kajastab pigem vähesemaid maksmisi. Avaldaja on nõus põhinõudest alla tulema, ehk 2 500 eurot ja ositi maksmisega. Kui võlgnik leiab, et esitatud nõudest mingi osa on aegunud, siis ta peaks olema enda avalduses konkreetsem.
23.Puudutatud isik ei ole kokkuleppega nõus. 31.01.2022 oli võlg 3 857.15 eurot. 31.12.2023 põhivõlg 3 100 eurot. Põhivõlg on vana ja võlgnevus moodustas enne 2013.a. Alates 2013.a enam võlga ei olnud. Võlgnevus tuleb kustutada TsÜS § 154 alusel. Arved sai makstud iga kuu, avaldaja tegi nii, nagu oleks vaid vanad arved makstud. Avalduses esitatud arved ei ole õiged, võlg on iga kuu vähenenud.
AVALDAJA SEISUKOHT
24.05.04.2024 esitatud seisukohas leiab avaldaja, et puudutatud isik ei ole endiselt esitanud konkreetseid vastuväiteid ning avaldas ka kohtuistungil üldsõnalisi seisukohti. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule majandamiskulude arveid alates korteriühistu asutamisest aastal 2009, ent puudutatud isik tegi esimese makse korteriühistule alles aastal 2013. Esimese makse tegemise ajaks oli kogunenud märkimisväärne võlgnevus, mis ei olnud aegunud. Puudutatud isik hakkas tegema avaldajale makseid ja avaldaja arvestas iga makse ulatuses tasutuks vanima võlas olnud kohustuse. Puudutatud isik ei ole kordagi pöördunud avaldaja poole läbirääkimiste sooviga, et leppida kokku nõude osalises aegumises. Avaldajale ei ole selge, millises osas puudutatud isik palub kohtul aegumist kohaldada.
25.Kuna kohtu ette on toodud nõude kujunemine alates aastast 2009, on see olnud avaldajale väga ajamahukas tegevus. Nõude selline esitamine on olnud möödapääsmatult vajalik, kuna puudutatud isik on varasemalt esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Sedavõrd mahuka nõude juures ei saa puudutatud isik eeldada, et avaldaja hakkaks nuputama, millise makse tasumist on avaldaja arvestanud puudutatud isiku hinnangul ebaõigesti varasemate kohustuste katteks, ning seejärel analüüsima, kas on õigustatud kohaldada mingile osale nõudest aegumist. 5 (9)
2-23-18349
26.Kohtuistungil ütles puudutatud isik, et tunnistab põhivõlgnevust 31.01.2022 seisuga summas 3 857.15 eurot. Seega suuremas osas võlgnik nõuet siiski ka tunnistab ja jääb mõistetamatuks, miks ei olnud ta nõus antud asjas sõlmima kompromissi.
27.Võttes arvesse, et puudutatud isik on tunnistanud põhivõlgnevust 31.01.2022 seisuga summas 3 857.15 eurot, on puudutatud isik tehniliselt tunnistanud kohtuistungil põhinõuet summas 4 340.37 eurot ja viivisenõuet 32.26 eurot. Viivisenõude kohta märgib avaldaja, et viivisenõude kajastamine või mittekajastamine igakuistel arvetel ei võta avaldaja õigust nõuda viivist seaduse ettenähtud määras (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-43-13, p 15).
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
28.19.04.2024 esitatud seisukohas ei nõustu puudutatud isik võlgnevusega summas 3 857.15 eurot. Ka kohtuistungil ta võlga ei tunnistanud, vaid vastas kohtuniku küsimusele võla suuruse kohta konkreetsetel kuupäevadel arvete kviitungi järgi. Sellest tulenevalt ei ole puudutatud isik nõus ka võlgnevusega summas 4 340.37 eurot ja viivisega 32.26 eurot. Puudutatud isiku seisukohalt on nõue aegunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
29.Kohus tutvunud avalduse, puudutatud isiku vastusega avaldusele ja menetlusosaliste seisukohtadega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja raames esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
30.Avalduse juurde lisatud kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud tõendi kohaselt A. K. (edaspidi puudutatud isik 1 või võlgnik) on korteriomandi Xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, omanik. Omandiõigus korterile on tekkinud 21.04.2006 (dtl 25-26). Elumajas Üleviste 13, Tapa, on moodustatud Tapa vald, Tapa linn, Üleviste 13 korteriühistu (edaspidi avaldaja), kes hooldab ja haldab elamu. Menetlusosalistel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle (dtl 24).
31.Avalduse kohaselt puudutatud isik ei ole korteriomaniku kohustusi täitnud, tal on tekkinud võlgnevus, millele avaldaja on arvestanud viivised. Võlgniku põhivastuväited on, et avaldaja ei ole viivist nõudnud, võlgnikul ei ole viivisevõlgnevust tekkinud, avaldaja nõuded on aegunud ja võlgnik on tasunud kohustused ette.
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 475 lg 1 p 13 kohaselt korteriomandi ja kaasomandi asjad on hagita asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 tulenevalt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
33.TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuigi käesoleva vaidluse näol on tegemist hagita asjaga, siis vaidluse olemust, s.o võlgnevuse väljamõistmist, arvestades kohalduvad menetlusele hagimenetluse sätted ja menetlusosalised peavad tulenevalt TsMS § 230 lg 1 tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. 6 (9)
2-23-18349
34.Avalduse kohaselt ajavahemikus 31.05.2009 kuni 31.07.2013 tekkis võlgnikul võlgnevus 3 498.24 eurot. Võlgnik kinnitab 21.01.2024 esitatud seisukohas, et seisuga 31.12.2013 oli tal tekkinud põhivõlgnevus 4 980 eurot. Sellega on tuvastatud, et tegelikult võlgnik ei ole selles ajavahemikus korteriomaniku kohustusi üldse täitnud.
35.Samas käesolevas vaidluses nõuab avaldaja võlgnikult korteriomaniku kohustuste täitmist, millised on tekkinud ajavahemikus 01.01.2020 kuni 31.12.2023. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Avaldaja alates 18.03.2009 kehtiva põhikirja punkti 16 alapunkti 2 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja tähtajal. Puudutatud isikul ei ole vaidlust korteriühistu poolt temale arvestatud maksete suuruse ja puudutatud isikul avaldaja eest kohustuste tekkimise üle. Puudutatud väidab, et ta on avaldajale perioodi 01.01.2020 kuni 31.12.2023 eest tasunud suuremas summas kui avaldaja on arvestanud.
36.Kuna avaldaja on võlgnikule igakuiselt esitatud arved, siis kohustuste tasumised on toimunud arve alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega avaldaja 2020.a nõuded muutusid sissenõutavaks alates 01.01.2021 ja menetluses esitatud avaldaja põhinõuded ei olnud võlgniku vastu kohtule avalduse esitamise ajaks (31.12.2023) aegunud.
37.Avaldaja on esitanud arved ja võlgnik on neid tasunud järgmistes summades (dtl 585-596, 402437, 115-121, 448, 449, 491, 560-561)
38.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et 2020-2023. aastatel on avaldaja esitanud võlgnikule arveid kokku summas 4 381.13 eurot (909.17 + 1 034.37 + 1 159.59 + 1 278). Samal perioodil on võlgnik 7 (9)
39.Kohtumääruse punktis 37 toodud summade aluseks olevad arved ei sisalda viivist, st avaldaja kuni 31.12.2023 arvetele lisaks arve numbrile, selle tasumise kuupäevale on küll märkinud viivise määra, 2020.a, 2021.a ja 2022.a 0,05% päevas, 2023.a kuni juunikuuni määra 0,5% päevas ja juulist detsembrikuuni määra 0,03% päevas, kuid ei ole viivise summat arvetele lisanud ja võlgnikult koos arvetel toodud põhisummadega viivise tasumist nõudnud. Viivisega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et arvetele märgitud viivise määr 0.05% tähendab 18.25% põhinõudelt aastas ja 0,03% 10,95% põhinõudelt aastas. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eesti Panga poolt avaldatud võlasuhete intressimäärade kohaselt oli intressimäärad 01.01.2020 kuni 31.12.2022 0,00%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2,50%, alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 4,00% ja alates 01.01.2024 4,50% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega kohased viivise määrad oleksid kuni 31.12.2022 8% aastas, kuni 30.06.2023 10,50% aastas, kuni 31.12.2023 12% aastas.
40.Avalduses on toodud, et kuni 31.12.2017 nõuab ta viivise tasumist kuni selle ajani kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 alusel määraga 0.07%. Kohus ei nõustu avaldajaga tema poolt tagantjärgi puudutatud isikule viivise arvestamisega, võlgniku tasutud summade arvelt tagantjärgi esimeses järjekorras viiviste katteks tasutuks lugemisega ja võlgniku põhivõlgnevuse ümberarvestamisega. Kohus leiab, et avaldaja põhinõuded võlgniku vastu, millised on tekkinud enne 01.01.2020.a, on aegunud tulenevalt TsÜS § 147 lg 3. Võlgnik on menetluses korduvalt rõhutanud, et avaldaja nõuded on aegunud. Varasemate, käesolevas menetluses esitamata põhinõuete, aegumise tõttu on aegunud ka nendelt nõuetelt arvestatud viivised.
41.TsÜS § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte kujutab ennast õiguste kohaldamisel ja kujundamisel toimivat üldpõhimõtet. Hea usu põhimõtte all mõistetakse üldjuhul käitumisstandardit, mis on aluseks õiguste tekkimisel. Korteriomanike huvides tegutseva korteriühistu poolt hea usu ja mõistuslikkuse põhimõttest lähtumine tähendab seda, et kortermaja majandamisel tuleb alati kaaluda korteriomanikust võlgniku ja ka teiste korteriomanike õigustatud huvid ja võimalikult kiiresti astuda ette sammud võlgnikult võlgnevuse nõudmiseks. Vajadusel tuleb selleks esitada ka kohtule avaldused võlgnevuste väljamõistmiseks. Olukorras, kus avaldaja nõuab võlgnikult muu hulgas ka avaldaja pikaajalise tegevusetuse tõttu arvestatud viiviste tasumist, siis ei ole avaldaja käitumine hea usu põhimõttega kooskõlas.
42.Lisaks maakohtu arvates avaldaja poolt tagantjärgi viiviste arvestamist ja sellest tingituna tekkinud võlgnevuse vahe (avalduses kokku 4 953.21 eurot) arvestades, mis on suurem kui võlgnikule 4 aasta eest kokku arvestatud summa 4 381.13 eurot, ei ole avaldaja käitumine ka mõistuslikkuse põhimõttega kooskõlas. Korteriomanike suhtes mõistlikult käituva korteriühistuna oleks pidanud avaldaja esitama arved igakuiselt koos igakuiselt arvestatud viivisega, st lisama ka jooksvatele arvetele viivise summad juurde. 8 (9)
2-23-18349
43.Kohus ei nõustu avaldajaga temal on VÕS § 88 lg 8 alusel esimeses järjekorras võlgnikult viivise tasumise õiguse tekkimise kohta. Viidatud sätte järgi, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Avaldaja on ise esitanud igakuiselt võlgnikule arved ja oli teadlik võlgniku poolt kohustuste täitmata jätmisest. Avaldaja ei ole varem esitanud kohtule võlgniku vastu nõudeid aegumata kohustuste väljamõistmiseks. Ta on võlgniku poolt tasutud summade osaliselt viiviste katteks arvestamisega asunud seisukohale, et võlgnikul on tekkinud aegumata põhivõlgnevused. Riigikohus on lahendi 32-1-128-14 punktis 11 korranud varasema seisukoha, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. Käesolevas menetluses esitatu alusel ei ole võimalk järeldada, et avaldaja on viivise nõude esitanud enne võlgnikul tekkinud põhivõlgnevuste aegumist. Ka sellepärast loeb kohus, et avaldaja käitumine, kus ta ühepoolselt ja pika aja jooksul arvestab korteriomaniku poolt tasutud summad viiviste katteks ilma perioodiliste põhivõlgnevuste väljamõistmist nõudmata, on hea usu põhimõttega vastuolus, sest ta üritab sellega võlgnikult põhivõlgnevuste aegumise vastuväite esitamise õigus ära võtta, väites, et põhivõlgnevused on tekkinud tasutud summade osaliselt viiviste katteks arvestamise tõttu. Sellepärast kohus jätab avalduse rahuldamata
44.Eelmises punktis toodule lisaks peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et avaldajal ei ole mõistlikku põhjendust, miks ta võlgnikul tekkinud kohustuste väljatoomiseks sellise keerulise ja mahuka arvestuse valib ja miks võlgnevuse kujunemise tõendamiseks alates 2009.a väljastatud arveid esitab. Avaldaja ei ole isik, kes võlgniku kohustustest alles enne avalduse esitamist teada sai või kellel varem puudus võimalus võlgniku vastu kohtule perioodiliselt nõudeid esitada. Menetluskulud
45.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud siku kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
46.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2025 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
9 (9)
2-23-18349
1.Jätta Viru Maakohtu 16. mai 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-18349 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetluse kulud Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 16.05.2024 kohtumäärus 2-23-18349 jõustus 23.04.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
10 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.