Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, nõue 05.07.2016.a. sõlmisid hageja ja kostja I kütuse ostu-müügilepingu, mille alusel kohustus hageja müüma kostjale I kütust ning kostja kohustus selle eest hagejale tasuma. Koos kostjaga I sõlmitud kütuse ostu-müügilepinguga sõlmiti samal päeval hageja ja kostja II vahel käenduslepingu, millega kostja II kohustus käendajana vastutama kostja I kütuse ostu-müügilepingu nõuetekohase täitmise eest, maksimumsummas 20 000,00 eurot. 01.09.2016.a on hageja üle andnud kostjale I kokku 5 000 liitrit kütust, mille kättesaamist on allkirjaga kinnitanud saatelehel nr. 8126 (5 000 liitrit). Samuti on kütuse saamise kohta esitatud vastav teade Maksu- ja Tolliametile. 01.09.2016.a. esitas hageja üleantud kütuse eest arve nr. 5550-6LAI7, summas 3 100,00 eurot ja maksetähtajaga 16.10.2016.a. 14.09.2016.a on hageja üle andnud kostjale I kokku 2 000 liitrit kütust, mille kättesaamist on allkirjaga kinnitanud saatelehel nr. 8162 (2 000 liitrit). Samuti on kütuse saamise kohta esitatud vastav teade Maksu- ja Tolliametile. 14.09.2016.a väljastas hageja kostjale I üleantud kauba eest kostjale I arve nr. 5590-6LAI7, summas 1 260,00 eurot, maksetähtajaga 29.10.2016.a. 18.11.2016.a laekus kostjalt I hagejale 1200,00 eurot, millest osa arvestas hageja vastavalt VÕS § 88 lg 8 ja müügilepingu punktile 2.6 viiviste katteks summas 1 020,00 eurot. Makse tegemise seisuga 18.11.2016.a oli kostjad viivituses 01.09.2016.a arve nr. 5550-6LAI7 tasumisega 33 päeva ja arve nr. 5590-6LAI7 tasumisega 20 päeva, mistõttu viiviste summa makse tegemise seisuga oli kokku 1 020,00 eurot. Seega tasutud summast arvestas hageja põhivõla arve nr. 5550 – 6LAI7 katteks 180,00 eurot. Hagi esitamise seisuga on tasumata arve nr. 5550 – 6LAI7 summas 2 920,00 eurot ja arve 5590-6LAI7 summas 1 260,00 eurot. 05.07.2016.a. kütuse ostu-müügi lepingu punkt 2.6 kohaselt on pooled leppinud kokku viivise suuruseks 0,8 % võlgnetavalt

summalt päevas. Hagi esitamise ajaks 09.12.2016.a on sissenõutavaks muutunud viivise suurus kokku 702,24 eurot, mille hageja palub välja mõista solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 4 180 eurot ja 09.12.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 702,24 eurot ning viivise 0,8% põhivõlalt päevas alates 10.12.2016.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 4 180 eurot. Poolte menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjad ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kohtule esitatud poolte poolt sõlmitud kokkulepet (maksegraafikut). Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4). Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt menetluskuludena välja mõista 750 eurot, millest 500 eurot riigilõiv ning 250 eurot õigusabikulud. Hageja kinnitab menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 500 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 250 eurot. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 750 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.