Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2017. a Tartu
Tsiviilasja number
2-16-122495
Tsiviilasi
Bauhof Group AS hagi Natalia Astaševa vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4725 eurot 76 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. jaanuari 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalia Astaševa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) Natalia Astaševa (isikukood: xxxx) Vastustaja (hageja) Bauhof Group AS (registrikood: 10636638), esindaja Ferenc Koso
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. jaanuari 2017 otsus osas, milles hagi rahuldati ja saata tsiviilasi tühistatud osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Bauhof Group AS (hageja) esitas 22. novembril 2016 Viru Maakohtule hagi Natalia Astaševa (kostja) vastu, paludes välja mõista põhinõude 2669 eurot 59 senti, viivise 21. novembri 2016 seisuga 370 eurot 32 senti (lepingu p 4.3 järgi 0,15 % iga viivitatud päeva eest), lisanduva viivise alates
23.novembrist 2016 päevas 0,15 % põhinõudest ja kahjuhüvitise 224 eurot 25 senti võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 29. septembril 2016 Pärnu Maakohtule kostja vastu avalduse maksekäsu kiirmenetluses 3000 euro nõudes. 31. oktoobril 2016 esitas kostja vastuväite ning teatas, et soovib tasuda põhisummat osade kaupa. Kuna hageja ei ole krediidiasutus, siis hageja sellega ei nõustunud. Pärnu Maakohtu 17. novembri 2016. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
9.mail 2012 sõlmisid hageja ja OÜ Astnik Ehitus (praeguse nimega Szilagyi Perzsebet OÜ) (pankrotis) krediiditingimustega müügilepingu nr 5737, mille sisuks oli kauba müük OÜ-le Astnik Ehitus ja viimase kohustus kauba eest tasuda. Hageja müüs Astnik Ehitus OÜ-le ehituskaupa ja esitas kaubasaajale ka arved kogusummas 2669 eurot 59 senti. Lepingu p-i 4 kohaselt pidi OÜ Astnik Ehitus tasuma kauba eest arvel märgitud kuupäevaks. OÜ Astnik ehitus ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud ning hagi esitamise aja seisuga on hagejale tasumata 2669 eurot 59 senti. Hageja ja kostja sõlmisid 24. mail 2012 käenduslepingu, millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos OÜ-ga Astnik Ehitus vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimummäär 9000 eurot. Kuna OÜ Astnik Ehitus on tänaseks pankrotis, esitas hageja nõude kostja kui käendaja vastu VÕS § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel. Hageja esitas kohtule Astnik Ehitus OÜ töötaja Nikolai Astašev poolt allkirjastatud saatelehed, millega on tõendatud kauba kättesaamine. Nikolai Astašev oli ka kauba tellijaks. Kaupa telliti suuliselt, kas kohapeal või telefoni teel. Kostja on hagejalt kaupa saanud vahemikus 21. juuli 2016 kuni 9. august 2016. Ametlikest teadannetest nähtub, et võlausaldaja pankrotiavaldus Astnik Ehitus OÜ vastu võeti menetlusse
19.augustil 2016 ehk Nikolai Astašev ja Astnik Ehitus OÜ ei oleks tohtinud enam sel ajal tehinguid teha teades, et Astnik Ehitus OÜ on rahalistes raskustes (pankrotiavalduse esitamise eelduseks on pankrotihoiatuse kättesaamine võlgniku poolt). Kuna arvetel olev kaup ei ole seotud ühegi objektiga, vaid on ostetud tööriistu ja aiatööriistu (nt. arvel nr 0616.001879 25. juuli 2016 muruniiduk Makita) on hageja arvamusel, et Astnik Ehitus OÜ esindaja Nikolai Astašev on käitunud pahatahtlikult ostes ehituseks mittevajaminevat kaupa teades, et ei suuda selle eest tasuda.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt leidis kostja, et hageja nõue on tõendamata. Kostjale jääb arusaamatuks, kes on hagejalt kaupa tellinud ja vastu võtnud. Kostjal puudub võimalus esitada vastuväiteid olukorras, kus hageja ei ole oma nõuet põhivõlgniku vastu tõendanud ning toetub ainult enda koostatud tõenditele. Hageja esitatud dokumentatsioonil puuduvad väidetavad Nikolai Astaševi allkirjad ja ka seadusliku esindaja allkirjad. Asjaolu, et saatelehtedel on trükitud saajaks Nikolai Astašev ei tähenda, et tema tõesti kauba saajaks oli. Saatelehtedel on ilmne, et neid on allkirjastanud erinevad isikud ühe ja sama isiku eest. Hageja ise on pahatahtlikult ja kontrollimatult väljastanud põhivõlgnikuga seondumatutele isikutele kaupa ja esitanud nõude põhivõlgnikule. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud viivisenõue ja -määr on vastuolus seadusega ning liiga suur. Kostjale jääb arusaamatuks hageja esitatud kahjunõue. Kostja on seisukohal, et kahjuhüvitis ja kõrvalnõuded tuleb nõudest maha võtta. Kostja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 160 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3039 eurot 91 senti, millest 2669 eurot 59 senti on põhinõue ja 370 eurot 32 senti viivis, ning põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.t 93 % hageja menetluskuludest koos VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud viivisega jättis kohus kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on käenduslepingu iseloomulikuks tunnuseks käendaja tahe vastutada võlausaldajale tagatise andmise eesmärgil teise isiku kohustuste täitmise eest ning käenduslepingu alusel tekib võlasuhe, mille sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu p 2.1. kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui ostja ei täida võlausaldaja ees oma kohustust tähtaegselt või nõuetekohaselt, nõuda kohustuse täitmist oma äranägemisel, kas ostjalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt (tl 33). Seega võis hageja nõude esitada täies ulatuses käendaja vastu. Astnik Ehitus OÜ (Szilagyi Perzsebet OÜ) sai hagejalt kaupa ajavahemikus 21. juuli 2016 kuni 9. august 2016, mille eest esitati arve-saatelehed 21. juulil 2016 nr 0616.001847, 25. juulil 2016 nr 0616.001879, 26. juulil 2016 nr 0616.001893, 29. juulil 2016 nr 0616.001944, 3. augustil 2016 nr 0616.001995, 5. augustil 2016 nr 0616.002031, 8. augustil 2016 nr 0616.002054 ja 9. augustil 2016 nr 0616.002062 kokku summas 2669 eurot 59 senti (tl 57-64, 23). Arved on tasumata. Kohus nõustus kostja väitega, et arve-saatelehtedele ei ole alla kirjutanud kostja (kõrvutades arvetel olevat allkirja käenduslepingul oleva allkirjaga). Kohtul ei ole aga teada, milline on Nikolai Astaševi allkiri, mistõttu on kostja väide selle kohta, et viimane ei ole arveid tellija ega kaubasaajana allkirjastanud paljasõnalised ja tõendamata. Nikolai Astaševi dokumendi koopiat 15. detsembri 2016 seisukohale kostja lisanud ei ole. Isegi kui arve-saatelehti ei ole allkirjastanud Nikolai Astašev, ei tähenda see hagejal nõude puudumist kostja vastu. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene, et kaupa oli pädev vastu võtma üksnes Nikolai Astašev ja mitte keegi teine OÜ Astnik Ehitus töötajatest. Vastutusest vabanemiseks tulnuks kostjal tõendada, et ta on kohustuse hageja ees täitnud või et tal kohustust hageja ees ei ole. Eeltoodut aga kostja tõendanud ei ole. Kohus leidis, et viivis summas 370 eurot 32 senti ei ole kostja jaoks põhjendamatult koormav. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise TsMS § 367 alusel alates 22. novembrist 2016 kuni põhinõude (2669 eurot 59 senti) tasumiseni seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg-s 1 ls-s 2 sätestatud määras.
Kahju hüvitamise nõude summas 224 eurot 25 senti jättis kohus rahuldamata, leides, et kahjunõuet ei ole hageja millegagi tõendanud. Kohustuse rikkumine on küll eeldus kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et hageja vabaneb nõude põhjendamise ja tõendamise kohustusest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud koos viivistega palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas kohus valesti tõendeid ja rikkus menetlusnorme, millega kaasnes ebaõige lahend. Kostja leidis, et maakohtu otsus ei vasta TsMS §-le 436 lg 1 ja §-le 232 lg 1 ja 2. Kostja on seisukohal, et maakohus on alusetult jõudnud järeldusele, et kostja pidi tõendama, et tal kohustust hageja ees ei ole. Maakohus eksis tõendamiskoormise jagamisel. Kohustuse olemasolu peab tõendama hageja. Peab tõendama, kellele ta on kauba müünud, kellele selle ka üle andnud. Hageja on esitanud nõude tasuda tema poolt põhivõlgnikule müüdud kauba eest. Seega peab ta tõendama tehingu reaalset toimumist ja põhivõlgniku seotust. Iseenda koostatud arvete esitamine (milliseid ei ole tunnistanud ka põhivõlgnik ise, kuna arved on tasumata) ei tõenda usaldusväärselt tehingu toimumist, eriti olukorras, kui on arusaamatu, kellega siiski tehing sõlmiti ja kes esindajana kauba vastu võttis. Kostja jaoks on tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, st ei ole tehingut teinud, ei ole kaupa saanud, mille tõendamine on eriti komplitseeritud. Kostjale jääb arusaamatuks, kes võimalikest töötajatest/selleks volitatud isikutest, on kaupa tellinud ja vastu võtnud ning tal puudub võimalus asuda seda ümber lükkama omamata seda teadmist. Seega võlgnikul kohustuse olemasolu peab vaidluse korral tõendama selle olemasolule toetuv pool. Kostja vastuväited on lubatavad VÕS § 149 lg 1 järgi, käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Kostjale jääb arusaamatuks, miks kohus ei teavitanud või ei osutanud tähelepanu asjaolule, et kostja seisukohas märgitud allkirjanäidised ei jõudnud kohtuni. Kostja esitas allkirjanäidised apellatsioonkaebusega ning palus need kohtumaterjalidele lisada. Kostja selgitas, et ta oli veendunud, et lisad on esitatud ja kohus ei teatanud talle esinevast puudusest ning ei selgitanud vajadust esitada asjaolu osas tõendeid. Samas on kohus sellele puudusele viidanud alles kohtuotsuses. Kostja on seisukohal, et tegemist on mõjuva põhjusega tõendi esitamiseks teises kohtuastmes.
5.Hageja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole kostja oma kaebuses välja toonud ühtegi uut tõendatud asjaolu ja on tuginenud oma kaebuses sisuliselt samadele vastuväidetele, millele on maakohus oma otsuses hinnangu andnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt s.o maakohtu otsuse tühistamist puudutavas osas. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel osas, milles hagi rahuldati ja saata tsiviilasi tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Maakohus ei ole otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ega kohtuotsust piisavalt põhjendanud, ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
7.Hageja nõuab kostjalt kui kauba ostja käendajalt müügilepingujärgse tasu maksmist. Hageja ja Astnik Ehitus OÜ sõlmisid 9. mail 2012 krediiditingimustega müügilepingu nr 5737 (leping, tl 21). Lepingu esemeks olid lepingu p. 1 1 järgi kaubad, ostja pidi tasuma lepingu p 4.2 järgi kauba eest kauba vastuvõtmise päeval või müüja poolt esitatud arve-saatelehtede või arvete alusel nendel näidatud tähtpäevaks. 24. mail 2012 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille p 1.1 järgi kohustus kostja vastutama nimetatud müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest.
8.VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 149 lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on menetluses esitanud müügilepingu, käenduslepingu, allkirjastamata arve-saatelehed (tl 24 jj) ning Nikolai Astaševi poolt allkirjastatud arve-saatelehed (tl 57 jj). Kostja väitel on hageja nõue tõendamata ja ebaselge, kostja on leidnud terve menetluse kestel, et hageja ei ole menetluses tõendanud, kes on kauba tellinud ja vastu võtnud. Kostja väitel on saatelehtede järgi ilmne, et neid on allkirjastanud erinevad isikud ühe ja sama isiku eest.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on menetluses määranud ebaõigesti tõendamiskoormise. Maakohus leidis otsuse p-s 10, et arve-saatelehtedele ei ole küll alla kirjutanud kostja, kuid kuna kohtule ei ole teada, milline on Nikolai Astaševi allkiri, on kostja väited selle kohta, et viimane ei ole arveid tellija ega kaubasaajana allkirjastanud paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult järeldanud, et vastutusest vabanemiseks tulnuks kostjal tõendada, et ostja Astnik Ehitus OÜ on kohustuse hageja ees täitnud või et tal kohustust hageja ees ei ole. Kostja väidab, et dokumendile ei ole alla kirjutanud Nikolai Astašev. Tegemist on dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Kuigi praegusel juhul ei vaidlusta allkirja ehtsust mitte isik ise (ega ka mitte võlgnik), vaid käendaja, piisab ringkonnakohtu hinnangul siiski dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes käendaja väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi. Seega kui hageja tugineb kauba lepingujärgsele tarnimisele Astnik Ehitus OÜ-le arve-saatelehtede alusel, peab hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama (vt Riigikohtu 14. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10). Maakohus leidis otsuse p-s 10, et ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene, et kaupu oli pädev vastu võtma üksnes Nikolai Astašev ja mitte keegi teine Astnik Ehitus OÜ töötajatest. Asja materjalidest ei tulene, et kohus oleks poolte seisukohta selles osas küsinud. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei oma asjas tähtsust, kas alla kirjutanud isik on sama, kelle nimi on allkirja juures nimetatud (seega kes on tahteavalduse teinud isik), ei põhine tsiviilõiguse üldpõhimõtetel.
10.Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid jättes täielikult täitmata selgituskohustuse tõendamiskoormise jaotumise suhtes, asjas ei ole esitatud selle lahendamiseks olulisi tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada pooltele tõendamiskoormise jaotumist menetluses ja anda võimalus tõendite esitamiseks.
11.TsMS § 173 lg 3 alusel jaotab menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.