2-16-122495/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Viru Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3039 eurot 91 senti, millest 2669 eurot 59 senti on põhinõue ja 370 eurot 32 senti viivis, ning põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.t 93 % hageja menetluskuludest koos VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud viivisega jättis kohus kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on käenduslepingu iseloomulikuks tunnuseks käendaja tahe vastutada võlausaldajale tagatise andmise eesmärgil teise isiku kohustuste täitmise eest ning käenduslepingu alusel tekib võlasuhe, mille sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu p 2.1. kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui ostja ei täida võlausaldaja ees oma kohustust tähtaegselt või nõuetekohaselt, nõuda kohustuse täitmist oma äranägemisel, kas ostjalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt (tl 33). Seega võis hageja nõude esitada täies ulatuses käendaja vastu. Astnik Ehitus OÜ (Szilagyi Perzsebet OÜ) sai hagejalt kaupa ajavahemikus 21. juuli 2016 kuni 9. august 2016, mille eest esitati arve-saatelehed 21. juulil 2016 nr 0616.001847, 25. juulil 2016 nr 0616.001879, 26. juulil 2016 nr 0616.001893, 29. juulil 2016 nr 0616.001944, 3. augustil 2016 nr 0616.001995, 5. augustil 2016 nr 0616.002031, 8. augustil 2016 nr 0616.002054 ja 9. augustil 2016 nr 0616.002062 kokku summas 2669 eurot 59 senti (tl 57-64, 23). Arved on tasumata. Kohus nõustus kostja väitega, et arve-saatelehtedele ei ole alla kirjutanud kostja (kõrvutades arvetel olevat allkirja käenduslepingul oleva allkirjaga). Kohtul ei ole aga teada, milline on Nikolai Astaševi allkiri, mistõttu on kostja väide selle kohta, et viimane ei ole arveid tellija ega kaubasaajana allkirjastanud paljasõnalised ja tõendamata. Nikolai Astaševi dokumendi koopiat 15. detsembri 2016 seisukohale kostja lisanud ei ole. Isegi kui arve-saatelehti ei ole allkirjastanud Nikolai Astašev, ei tähenda see hagejal nõude puudumist kostja vastu. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene, et kaupa oli pädev vastu võtma üksnes Nikolai Astašev ja mitte keegi teine OÜ Astnik Ehitus töötajatest. Vastutusest vabanemiseks tulnuks kostjal tõendada, et ta on kohustuse hageja ees täitnud või et tal kohustust hageja ees ei ole. Eeltoodut aga kostja tõendanud ei ole. Kohus leidis, et viivis summas 370 eurot 32 senti ei ole kostja jaoks põhjendamatult koormav. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise TsMS § 367 alusel alates 22. novembrist 2016 kuni põhinõude (2669 eurot 59 senti) tasumiseni seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg-s 1 ls-s 2 sätestatud määras.

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud koos viivistega palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas kohus valesti tõendeid ja rikkus menetlusnorme, millega kaasnes ebaõige lahend. Kostja leidis, et maakohtu otsus ei vasta TsMS §-le 436 lg 1 ja §-le 232 lg 1 ja 2. Kostja on seisukohal, et maakohus on alusetult jõudnud järeldusele, et kostja pidi tõendama, et tal kohustust hageja ees ei ole. Maakohus eksis tõendamiskoormise jagamisel. Kohustuse olemasolu peab tõendama hageja. Peab tõendama, kellele ta on kauba müünud, kellele selle ka üle andnud. Hageja on esitanud nõude tasuda tema poolt põhivõlgnikule müüdud kauba eest. Seega peab ta tõendama tehingu reaalset toimumist ja põhivõlgniku seotust. Iseenda koostatud arvete esitamine (milliseid ei ole tunnistanud ka põhivõlgnik ise, kuna arved on tasumata) ei tõenda usaldusväärselt tehingu toimumist, eriti olukorras, kui on arusaamatu, kellega siiski tehing sõlmiti ja kes esindajana kauba vastu võttis. Kostja jaoks on tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, st ei ole tehingut teinud, ei ole kaupa saanud, mille tõendamine on eriti komplitseeritud. Kostjale jääb arusaamatuks, kes võimalikest töötajatest/selleks volitatud isikutest, on kaupa tellinud ja vastu võtnud ning tal puudub võimalus asuda seda ümber lükkama omamata seda teadmist. Seega võlgnikul kohustuse olemasolu peab vaidluse korral tõendama selle olemasolule toetuv pool. Kostja vastuväited on lubatavad VÕS § 149 lg 1 järgi, käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Kostjale jääb arusaamatuks, miks kohus ei teavitanud või ei osutanud tähelepanu asjaolule, et kostja seisukohas märgitud allkirjanäidised ei jõudnud kohtuni. Kostja esitas allkirjanäidised apellatsioonkaebusega ning palus need kohtumaterjalidele lisada. Kostja selgitas, et ta oli veendunud, et lisad on esitatud ja kohus ei teatanud talle esinevast puudusest ning ei selgitanud vajadust esitada asjaolu osas tõendeid. Samas on kohus sellele puudusele viidanud alles kohtuotsuses. Kostja on seisukohal, et tegemist on mõjuva põhjusega tõendi esitamiseks teises kohtuastmes.