Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus XxxxOÜ esitas 10.02.2017.a kohtule avalduse xxxx pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgnik omab käesoleval hetkel Eesti Vabariigi pankades ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt alljärgnevaid arvelduskontosid: • AS SEB Pank arvelduskonto xxxxxxxxxxxxxx, mille saldo seisuga 21.03.2017 oli 0,14 eurot. Konto on arestitud kohtutäiturite aktide alusel. • Danske Bank A/S Eesti filiaali arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx, mille saldo seisuga 20.03.2017 oli 0,00 eurot. • Swedbank AS arvelduskonto nr xxxxxxxxxx, mille saldo seisuga 27.03.2017 on 0 eurot. • Nordea Bank AB Eesti filiaalis arvelduskontod nr xxxxxxxxxx, mille saldo on seisuga 27.03.2017 0 eurot ja nr xxxxxxxxxxx. mille saldo on seisuga 27.03.2017 0 eurot. Liiklusregistris on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Peugeot 406 (reg. märk xxxx). Sõidukile on seatud 2 keelumärget kohtutäitur Elin Vilippuse taotlusel. Sõiduauto registrikanne on peatatud vastavalt Liiklusseaduse 01.10.2014 jõustunud §-le 77. Võlgniku poolt esitatud vara nimekirjas kinnitab võlgnik, et võõrandas eelpool nimetatud sõiduki 01.10.2011 xxxx. Võlgnik esitas ajutisele pankrotihaldurile sõiduki võõrandamise lepingu. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Võlgniku endise abikaasaga xxxx(isikukood xxxx) on 19.09.2013, 09.10.2013 ning 21.07.2014 sõlmitud abieluvaralepingud. 19.09.2013.a. abieluvaralepingu kohaselt jäi kehtima varaühisuse varasuhe ning abikaasad jagasid ühisvaraks oleva korteriomandi asukohaga xxxx, mille reaalosaks on eluruum nr 2 (registriosa nr xxxx) ja XXXXOÜ osa nimiväärtusega 2 556 eurot nii, et nimetatud vara jäi xxxxlahusvaraks. Võlgniku selgituse kohaselt kuulus vara hulka ka maa Montenegros, mis müüdi avalikul enampakkumisel 29.11.2013 võlgniku võla katteks. Võlgnik esitas dokumendid maa müügi kohta. 09.10.2013 abieluvara lepingu kohaselt lõpetasid abikaasad nende vahel kehtiva varaühisuse varasuhte. 21.07.2014.a. abieluvaralepinguga jagasid abikaasad ühisvara nii, et õigused ja kohustused abikaasade ja AS Sampo Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXX, abikaasade ja xxxxvahel 08.02.2008 sõlmitud laenulepingust ning abikaasade ja Ljudmila Alimova vahel 09.10.2003 sõlmitud laenulepingust jäid xxxxlahusõigusteks ja lahuskohustusteks. Võlgnikul on üks alaealine laps xxxx(isikukood xxxx). Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile esitanud informatsiooni osaluste kohta alljärgnevates äriühingutes: • xxxx OÜ (registrikood xxxx osalus nimiväärtusega 1 278 eurot, võlgnik on juhatuse liige). 2015 majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühingu tegevusalaks interneti- ja sideteenuse pakkumine, põhivara puudub, tööjõukulusid ei ole olnud, juhatuse liikmetele tasu ei ole makstud. Käesoleval hetkel hindab Võlgnik nimetatud osa väärtuseks 50 eurot; • xxxx OÜ (registrikood xxxx) osalus nimiväärtusega 24 000 EEK. Äriühingule on tehtud kustutamishoiatus. Käesoleval hetkel hindab Võlgnik nimetatud osa väärtuseks 50 eurot; • xxxx OÜ (registrikood xxxx) osalus nimiväärtusega 2 500 eurot. Äriühing on viimase majandusaasta aruande esitanud 2014.aastal. Käesoleval hetkel hindab Võlgnik nimetatud osa väärtuseks 50 eurot; • OÜ xxxx(registrikood xxxx) osalus nimiväärtusega 3 000 eurot. Äiühingule on tehtud kustutamishoiatus. Käesoleval hetkel hindab Võlgnik nimetatud osa väärtuseks 0 eurot.

Seega on võlgniku varaks käesoleval hetkel vahendid pangakontodel 0,14 eurot ning osalused äriühingutes ligikaudse turuväärtusega kokku 150 eurot. Kokku kuulub võlgnikul vara väärtuses 150,14 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses viis täitemenetlust: kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 1 000 eurot, peamine sissenõudja xxxxOÜ; kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 61 404,99 eurot, peamine sissenõudja xxxxOÜ; kohtutäitur Kaija Kaijanen nõue summas 29,40 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Liikluskorralduskeskus; kohtutäitur Kaija Kaijanen nõue summas 29,40 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Liikluskorralduskeskus; kohtutäitur Liis Paabo nõue summas 19,17 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Politseiprefektuur. Võlgnik on ajutisele haldurile e-maili teel esitanud alljärgneva võlanimekirja : • xxxx nõue summas 72 138 eurot; • xxxxOÜ nõue summas 68 000 eurot (kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses); • xxxx nõue summas 50 000 eurot; • xxxx OÜ nõue summas 35 000 eurot; • xxxx nõue summas 10 000 eurot; • xxxx nõue summas 5 000 eurot. Eelnevalt väljatoodud nõuete puhul ei ole arvestatud võimalikke intresse ning täitemenetluse kulusid. Harju Maakohtu 2.03.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-3087 on võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis alates 27.02.2017 xxxx kasuks 235 eurot kuus kuni 2.01.2020 ning elatise võlgnevus summas 2 603,20 eurot. Muud kohustused Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Seega on võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused kokku 242 819,17 eurot, samas varaks käesoleval hetkel vahendid pangakontodel 0,14 eurot ning osalused äriühingutes ligikaudse turuväärtusega kokku 150 eurot. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur xxxxmaksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. PankrS § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihalduri esialgsel hinnangul tekitasid maksejõuetuse võlgniku suutmatus korraldada enda ja oma äriühingute majandustegevust tulemuslikult. Ajutine pankrotihaldur leiab, et xxxxmaksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse katteks alg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Tulenevalt eespooltoodust tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3 000 eurot. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja

või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku 242 819,17 eurot, kuid varaks vahendid pangakontodel 0,14 eurot ning osalused äriühingutes ligikaudse turuväärtusega kokku 150 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 28.03.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 11.04.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks 675 eurot, millele lisandub käibemaks 135 eurot, kokku 810 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks 20%) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.