2-15-7937 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 01.11.2013 xxx, mis kuulus Liudmilla Luzinale, kahjujuhtum, kus kostjale kuuluvast korterist nr 30 toimunud veeavarii tagajärjel sai all asetseva korteri nr 27 siseviimistlus veekahju. Korter oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud varakindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel hageja juures. Kahjujuhtumi kohta on hageja avanud kahjutoimiku nr OT1311061. Korteri nr 27 kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 12.11.2013 fikseeris kindlustusandja koostööpartner Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ kahjud. Brevanor OÜ hindas 26.11.2013 eelkalkulatsioonis siseviimistluse maksumuseks 3993, 58 eurot, mille hageja hindas kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks vältimatult vajalikuks. Taastuse maksumusest lahutas hageja kindlustusvõtja omavastutuse 90 eurot. 16.12.2013 hüvitas hageja Brevanor OÜ-Ie vara siseviimistluse taastuse maksumuse 12.12.2013 arve nr 161 alusel summas 3903, 58 eurot. Hageja tugineb VÕS §-le 127 lg -le 1, 128, 132 ja 492 lg 1 ning palub kostjalt välja mõista 3903, 58 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostjat ei vabasta vastutusest ka asjaolu, et kahjujuhtum on leidnud aset üürniku käitumisest tulenevalt. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud üürniku käitumise eest. Sama tuleneb ka TsÜS §132 lg-st 2 (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-129-13, p 33). Kostja etteheited teostatud tööde mahule ning maksumusele ei ole asjakohased ega põhjendatud. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust (RKTKo 3-2-1-121-08, p 15). Seega, kuigi korteri nr 27 seinad, laed ja põrandad said kahjustada osaliselt, tuli korteri nr 27 kahjujuhtumi eelse tervikliku esteetilise välisilme tagamiseks teostada taastus nimetatud pindade kogu ulatuses. Põhjendatud ei ole kostja vastuväited, et kahjustatud korteri omanik asetati taastamistööde järgselt kahjujuhtumile eelnevast olukorrast oluliselt paremasse olukorda. Asjaolu, et kahjude likvideerimisel ning asjade taastamisel omandab kahjustunud vara värske viimistluse on paratamatu.
3.Remonttöid ei ole võimalik teostada selliselt, et nendel kajastuks teatav kulumine. Laminaatparketil olid kahjustused liitekohtades. Osaline parketi vahetus ei ole võimalik, kuna samasugust parketti ei ole võimalik leida (tootmisest maas, amortisatsiooni käigus tekkinud värvi muutused võrreldes uue parketiga). Samaaegselt parketi vahetusega vahetatakse välja aluskate, kuna märgunud aluskattes on soodumus hallitusseene tekkeks. Vahetatakse välja ka põrandaliistud, kuna uue parketi toon ei ole sama ning vanade liistude eemaldamisel tekivad liistudele vigastused. Põrandaliiste ei ole võimalik osaliselt asendada, kuna tekib tooni vahe ning uutel liistudel on teised mõõdud. Lakke paigaldatud kipsplaadid olid deformeerunud, üles tursunud ja seda ei ole võimalik kõrvaldada ilma lae kattematerjali eemaldamiseta. Kipsplaate välja ei vahetatud. Seinakatted olid saanud veekahjustusi. Tapeedi märgumisel tuleb tapeet seina küljest lahti ja kuivamisel (mis ka toimus) tõmbub kokku ja seda ei ole võimalik tagasi liimida. Kohtparandused seintel on tingitud tapeedi eemaldamisest, kuna tapeedi eemaldamise käigus eemaldub seintelt ka osaliselt pahtlit. Tapeedi osaline vahetus ei olnud võimalik, kuna samasugust tapeeti ei ole
2-15-7937 võimalik leida. Kokkuvõttes olid kahjude taastamiseks tehtud tööd ning kulutused vajalikud ning põhjendatud. Kostja väited, et OÜ Brevanor poolt teostatud tööde maksumus oli põhjendamatult kallis, on oletuslikud ning tõendamata. Kostja toodud kinnisvarakuulutused on 2016 aasta seisuga, mitte 2013 aasta kahjujuhtumi toimumise aja seisuga. Teiseks, ei ole võimalik erinevate kinnisvarakuulutustega tõendada remontööde maksumust teatud ajahetkel.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vastuta KOS § 11 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest KOS § 11 lõike 3 alusel. Kostja korterit valdas üürnik ja kostjal puudus eluruumi võti ja ligipääs sinna. Seetõttu ei saanud kostja mõjutada või vältida veelekke tekkimist. Eluruumi valduse üleandmine kostjale toimus 04.11.2013 aktiga, kus üürnik on võtnud omaks veeuputuse tekitamise süü ja kohustus hüvitama tekitatud veeuputuse kahjud. TsÜS § 132 lõike 1 laieneb ka KOS § 11 lõikes 1 sätestatud korteriomaniku kohustustele. Üürnik, vastutab KOS § 11 lõikes 1 nimetatud korteriomaniku kohustuste eest ja hageja ees VÕS § 1043 alusel. Kahjunõue ei vasta tegelikkusele ning VÕS § 127 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile, sest kahjusaaja on asetatud tunduvalt paremasse olukorda, milles kahju saaja oleks olnud, kui kahju ei oleks esinenud. Hageja poolt tellitud tööd sellises mahus ei olnud vajalikud. Ehitise 12.11.2013 ülevaatuse aktides ja teostatud tööde aktis on vasturääkivused (põranda märgumine ja kahjustumine).
5.Laminaatparketi ja põrandaliistude vahetus ei olnud põhjendatud. Fotodelt ei ole tuvastatav, et lagi oleks kahjustatud olnud. Seintel olnud tapeet oli madalas hinnaklassis (kuni 5€/rull), kuid uue paigaldatud tapeedi hinnaklass on eriti kõrge (10€/rull). Selle vahetamine polnud üldse vajalik ega põhjendatud. Hageja ei pidanud vajalikuks täpsustada vajalike tööde tegelikku mahtu ning võtta alternatiivseid hinnapakkumusi, mistõttu on küsitav hageja otsus hüvitada kindlustusjuhtumi käigus tekkinud kahju OÜ Brevanor esitatud hinnapakkumuse alusel summas 3903, 58 eurot. Tegemist on kahju saanud korteri omaniku alusetu rikastumisega VÕS § 1028 lõike 1 kohaselt ning hageja peaks selle välja nõudma viimaselt, mitte kostjalt. Teostatud tööde vajadus ja maht on põhjendamata. Kahjunõue 3903,58 eurot on põhjendamatult kõrge, sest remondi maksumus ei vasta turuhinnale. Teostatud remondi maksumus ületab samaväärses seisukorras olevate eluruumide keskmise turuhinna. Eluruumi remondi reaalne tõendatav hind võib olla arvestuslikult (võttes arvesse kinnisvaraturu hetkeolukorda) 367 eurot. Kostja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-54-06, 3-2-1-159-09, 3-2-1-19-13, 3-2-1-36-15.
III KOHTUISTUNG
6.Pooled jäid oma kirjalike seisukohtade juurde.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et korter asukohaga Estonia pst 4-27 oli kindlustatud hageja juures, kindlustusjuhtum toimus, hageja hüvitas kindlustatud korteri omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju) ning et need kulud kuuluvad korteriomanikule hüvitatava kahju hulka. Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju 3903, 58 eurot, läks selles ulatuses kindlustusandjale (hagejale) VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja vastutab ka tema korterit kasutanud üürniku käitumise eest. Riigikohus on leidnud lahendis, millele on viidanud ka hageja, et kostjat ei vabasta
2-15-7937 vastutusest ka asjaolu, et hooletult käitus üürnik, kes kasutas korterit. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud üürnike käitumise eest. Ka TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Korteriomanikuna peab kostja üürilepingut sõlmides arvestama riskidega, mis võivad tuleneda ka üürnike rikkumistest, ega saa korterit üürile andes vabaneda korteriomaniku kohustuste täitmisest (RKTKo 3-2-1-129-13 p 33). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kostja väide, et üürnik, vastutab KOS § 11 lõikes 1 nimetatud korteriomaniku kohustuste eest ja ka hageja ees.
8.Kostja vastuväite kohaselt ei vasta kahjunõue VÕS § 127 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile, sest kahjusaaja on asetatud tunduvalt paremasse olukorda kui ta oli enne kahju tekkimist. Hageja väitel on paratamatu et kahju likvideerimisel omandab kahjustunud vara värske viimistluse ning teisiti ei olegi asja taastamine võimalik. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras, kus kahjustatud korteri seisund oli enne taastamist halvem kui peale taastamist, on kahjustatud isik saanud kasu. Samas nõustub kohus aga ka kostja seisukohaga, et kahjustatud korteri taastamine teisiti võimalik ei olnud. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
9.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo 3-2-1-133-15 p 17). Kasu mahaarvamiseks on VÕS § 127 lg 5 kohaselt vajalik kahe eelduse olemasolu, so. kasu peab olema põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ja kasu mahaarvamine hüvitisest ei tohi olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtu hinnangul on kasu ja kahju tekitamise vahel põhjuslik seos olemas, kuna ilma korterit kahjustamata, ei oleks korterit remonditud, ega kahjustatud korteri omanik saanud uusi materjale ja värsket remonti. Kohus leiab, et kolmandate isikute tehtud maksed, mis tehakse lepingust või seadusest tuleneva kohustuse alusel, sh. kahjustatud isiku poolt sõlmitud kahjukindlustuse hüvitis, ei kuulu üldjuhul kasuna kahjuhüvitisest mahaarvamisele. Kahjukindlustuse eesmärk ei ole mitte kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse vähendamine, vaid kahju saanud isikule asja parandamise kulude hüvitamine.
10.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja oleks pidanud kahju hüvitamisel võrdlema rikkumisele eelnevat ja sellele järgnevat korteri seisukorda. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15). Eeltoodu tuleneb ka kostja poolt kohtule esitatud hageja kodukindlustuse üldtingimustest, mille järgi on kahju hüvitamise aluseks vara taastamisväärtus ja taastamisel ei võeta arvesse ehitise kulumit. Kohtu hinnangul on kasu
2-15-7937 mahaarvamine kahjuhüvitisest käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. VÕS § 132 eesmärgiks ei ole vara väärtuse säilitamine. Tähendust ei oma kostja viide hageja üldtingimustes sätestatule, mille järgi arvatakse hüvitisest maha kahjustunud hoone kulumile vastav osa kindlustusjuhtumi eelse seisuga. Eelviidatud üldtingimus reguleerib rahalise hüvitise väljamaksmist, mitte asja taastamise kulude hüvitamist. Üldtingimuste kohaselt on ehitise taastamine selle viimine kindlustusjuhtumi eelsega sarnasesse seisundisse ning kindlustusandjal on õigus valida taastamistööde teostaja ja taastamisviis.
11.Nõustuda ei saa kostja vastuväitega, et teostatud remonditööd sellises ulatuses polnud vajalikud ja põhjendatud, st. hageja on neid arvestanud ebamõistlikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et remonttööde maht ja kulutuste suurus olid mõistlikult võttes paratamatud. Korteri kahjustused on fikseeritud toimiku materjalides olevas ehitise ülevaatuse aktis (tl. 9) ja konkretiseeritud akti lisas (tl. 10). Samuti nähtub OÜ Brevanor kahest hinnapakkumisest (tl. 13, 14), et võrreldes algset pakkumist täpsustatud pakkumisega, on vähendatud teatud tööde hinda ja lisatud teatud tööd ning kokkuvõttes on tööde maksumust vähendatud ca 1000 euro võrra. Samuti on hageja oma seisukohtades ja ka kohtuistungil usutavalt selgitanud, millest tulenevalt ei olnud võimalik remonttöid teostada väiksemas mahus ja kostja väidetud viisil. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja pidanuks võtma hinnapakkumised ka teistelt remondiga tegelevatelt ettevõtetelt. Sellist kohustust kindlustusandjale ei tulene seadusest ega ka üldtingimustest. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on kostjal kohustus oma vastuväiteid tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Seda saanuks kostja tõendada, esitades kohtule samade remonttööde hinnapakkumised teistelt ettevõtetelt. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ka kostja väide remondi reaalse arvestusliku hinna osas (367 eurot). Tulenevalt VÕS § 132 eesmärgist, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust kostja väide, et remondi maksumus ületab samaväärsete korterite turuhinda. Kokkuvõttes ei anna kostja vastuväited hüvitise vähendamiseks alust ja hagi tuleb rahuldada. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 3903, 58 eurot, mis on ka hagi hinnaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2-15-7937 Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 325 eurot ja sõidukulu 17 eurot 23.03.2017 istungile. Riigikohus on selgitanud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 325 eurot ja sõidukulu 17 eurot (bussipiletite maksumus), kokku 342 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.