lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-109899/28

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-109899/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1516
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 272 lg 2Dokumentaalse tõendi mõisteVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineVÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 132 lg 1Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korralVÕS § 276 lg 2Lepingupoolte üldised kohustused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-16-109899

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2017.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

I. A. hagi R. T. vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

4 245, 58 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

24. mai 2017.a

Menetlusosalised

Hageja:

I. A. (IK xxx, elukoht: xxx, tel xxx, e-post xxx)

Kostja:

R. T. (IK xxx, elukoht: xxx, tel xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

2.Välja mõista R. T.lt I. A.u kasuks võlgnevus 4 245 (neli tuhat kakssada nelikümmend viis) eurot 58 senti.
3.Välja mõista R. T.lt I. A.u kasuks viivis alates kohtuotsuse jõustumisest 1 % iga viivitatud päeva eest kuni 4 245, 58 euro tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista R. T.lt I. A.u kasuks menetluskulude katteks 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hageja oli kuni 17.01.2014 Kohtla-Järvel xxx asuva korteri ühisomanik (koos abikaasa A.A.uga). I. A. ja R. T. sõlmisid 07.10.2011 xxx eluruumi üürilepingu. Üürilepingu p 5.2.6 kohaselt kohustus üürnik (kostja) hüvitama enda või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete rikkumisest tehtud kahju. 22.10.2013.a sõlmisid I. A. ja R. T. xxx eluruumi üürilepingu lõpetamise kokkuleppe. Kokkuleppe p 1 järgi kohustus kostja vabastama üüritud eluruumi hiljemalt 1. novembriks 2013 ning andma eluruumi valduse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Üürnik asus eluruumi vabastama 31.10.2016 õhtul ning kolimise käigus demonteeris omavoliliselt köögis asuva kraanikausi kapi ning veesegisti, mille tagajärjel tekkis ulatuslik veeleke. Veeleke kahjustas nii hageja korterit kui ka üüritud eluruumi all asuvat korterit (xxx). xxx korteri tegelik üleandmine hagejale toimus 04.11.2013 ning selle kohta koostati akt, milles fikseeriti eluruumi seisund pärast toimunud veeavariid ja poolte kohustused. Akti allkirjastamisel lepingupooled fikseerisid, et köögi põrandal on 31.10.2013-01.11.2013 toimunud veeuputuse jäljed ning üürnik on võtnud omaks uputuse tekitamise süü. Akti punktis 2 lepiti kokku, et kostja kompenseerib 31.10.2013-01.11.2013 öösel tekitatud veeuputuse kahjud, kas hagejale või otse xxx korteri omanikule L. L.le. Kostja ei ole hagejale ega ka korteri nr xx omanikule hüvitanud tehtud kahju.
2.xxx korteriomand oli kindlustatud Swedbank P&C Insurance AS (kahjukindlustuse poliis OT00034280). Kindlustusselts viis läbi kahjujuhtumi menetluse, mille käigus ehitise ülevaatuse 12.11.2013 aktis tuvastati, et xxx eluruumi kahju tekitati xxx eluruumis demonteeritud veetorustiku tagajärjel. Kahjujuhtumi menetlemisel võttis kindlustusselts ehitusettevõtjalt Brevanor OÜ 26.11.2013 hinnapakkumise, milles kirjeldati teostatavate tööde maht. Kindlustusselts aktsepteeris tööde mahu ning väljastas ehitusettevõtjale 25.11.2013 garantiikirja nr 202448701 summas 3903,58 eurot. OÜ Brevanor teostas xxx eluruumi taastamise maksumusega 3903,58 eurot, mida tõendab OÜ Brevanor 12.12.2013 arve nr 161.
3.Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lõigetest 1 ja 2 lähtuvalt esitas Swedbank P&C Insurance AS A. A.ule 18.12.2013 tagasinõude nr B05.10-275-02/1795 summas 3903,58 eurot. Hageja ei nõustunud nõudega ning palus esitada nõude otse kostjale. Swedbank P&C Insurance AS esitas 21.05.2015 hagiavalduse Viru Maakohtusse A. A.ult 3903,58 euro väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-15-7937). Maakohus rahuldas 12.04.2017 otsusega hagi ning mõistis A. A.ult välja Swedbank P&C Insurance kasuks 3 903, 58 eurot ja menetluskulud 342 eurot.
4.Hageja leiab, et kostja on vastutav kahju tekitamise eest ning hageja kahjunõue piirdub suurusega, mille maakohus mõistis tsiviilasjas 2-15-7937 Swedbank P & C Insurance AS-i kasuks so 3 903, 58 eurot + menetluskuluna väljamõistetud 342 eurot. Hageja nõuab lisaks

viivist vastavalt eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis kokkulepitule 1 % iga viivitatud päeva eest. Menetluskulud käesolevas tsiviilasjas palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

5.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Esialgses kirjalikus vastuses märgib kostja, et ei ole hagejale kahju tekitanud. Kohtu eelistungil nõustus kostja, et veeleke oli ja tema on selle eest vastutav, kuid kahjustuste ulatus ei olnud sedavõrd suur nagu hagis temalt nõutakse. Kostja leiab, et veekahju ja selle suurust ei saa tõendada hinnapakkumise ja arvega. Kostja märgib, et L. L. ei taastanud enda korteris kahjueelset olukorda, vaid saavutas parema, kahju hindamise teostas ehitusfirma OÜ Brevanor, mitte aga pädev ja sõltumatu ekspert. OÜ Brevanor kui äriettevõtte tegevuse eesmärgiks on saada oma tegevusest võimalikult suurt kasumit. Kui võrrelda Swedbank AS ehitise ülevaatuse akti ja OÜ Brevanor toodud hinnapakkumist, siis viimasel ületavad kahjude mahud ja nende alusel saadud töömahud kordades Swedbank AS poolt aktis ära toodud kahjude ulatust (t lk 126).

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Hageja oli kuni 17.01.2014 Kohtla-Järvel xxx asuva eluruumi ühisomanik (tl 21). I. A. korteri üürileandjana / (ühis)omanikuna ja R. T. üürnikuna sõlmisid 07.10.2011.a xxx eluruumi üürilepingu (tl 22). Lepingu p 5.2.6 kohaselt kohustus üürnik hüvitama üürileandjale üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete rikkumisest tekitatud kahjud. 22.10.2013 sõlmisid pooled üürilepingu lõpetamise kokkuleppe (tl 28) ning 04.11.2013.a vormistasid eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 29) Aktis fikseeritakse muuhulgas, et põrandal on näha 31.10.2013 -01.11.203 toimunud veeuputuse jäljed ning üürnik on võtnud omaks veeuputuse tekitamise süü. Pooled leppisid eluruumi üleandmisel kokku, et üürnik hüvitab veeuputuse kahjus, kas üürileandjale või otse xxx korteriomanikule L. L.le. Kahju suuruseks on xxx korteri taastamiskulud, mille määrab kindlaks sõltumatu ehitusettevõtja. Viru Maakohtu 12.04.2017.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-15-7937 rahuldati Swedbank P & C Insurance hagi ja mõisteti A.A.ult välja 3 903, 58 eurot kahjuhüvitisena ning menetluskulu 342 eurot (tl 114-119) Nõue tulenes hageja korteris 01.11.2013 toimunud veeuputuse tagajärjel xxx korteri siseviimistluse kahjustamisest.
8.R. T. korterüürnikuna võttis 07.10.2011.a sõlmutud üürilepingu p 5.2.6 endale muuhulgas kohustuse hüvitada üürileandjale üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete rikkumisest tekitatud kahjud. Kostja kinnitas enda süüd veekahju tekkimises 04.11.2013.a. eluruumi üleandmisevastuvõtmise aktis ning kohustus kompenseerima uputuse kahju kas üürileandjale /hagejale või xxx omanikule ning kahju suuruseks on alumise korteri taastamiskulu. Kohtu eelistungil kinnitas R. T., et kahju oli, aga mitte sellises suuruses nagu temalt nõutakse (tl 126).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 276 lg 2 ja 3 pidi üürnik asja kasutama hoolikalt ning vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti ning arvestama seejuures majaelanike ja naabrite huvidega. Kostja kohustus üürilepingu punkti 5.2.6 kohaselt hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete rikkumisest tehtud kahju, mida ta teinud ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud lepingupoole suhtes õiguskaitsevahendina kasutada muuhulgas kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
10.VÕS § 127 lõikele 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama § lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Poolte sõlmitud eluruumi üleandmise – vastuvõtmise akti, kostja enda ütluste, Swedbank ehitise ülevaatuse aktiga 12.11.2013.a. (tl 32-33) ning Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-157937 otsusega (TsMS § 272 lg 2) on tõendatud, et R. T. ebaõnnestunud kraanikausi demonteerimise ja segisti lahti ühendamise tagajärjel tekkis veeuputus, mille tagajärjel sai veekahjustusi all oleva korteri (xxx) siseviimistlus. Kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.
11.VÕS § 132 lg 1 ja 2 tulenevalt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus nõustub kostjaga selles, et Swedbank ülevaatusaktis (tl 32-33) ja OÜ Brevanor hinnapakkumises (tl 34) toodud mahud võivad olla mõnevõrra erinevad, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et taastada tuleks nt osa põrandast või vahetada osaliselt tapeet (so kahjustatud osas). Olukorras, kus kahjustatud korteri seisund oli enne taastamist halvem kui peale taastamist, on kahjustatud isik saanud kasu. Samas on kohus ka tsiviilasja nr 2-15-7939 leidnud, et käesoleval juhul ei olnud kannatanul, so krt 27 omanikul objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15 p 17), st kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uut siseviimistlust. Taastamistööd hüvitas kindlustusandja Brevanor OÜ-le 26.11.2013 hinnapakkumise (t lk 34) alusel 3 903,58 eurot. Hageja ja kostja leppisid eluruumi üleandmisel kokku, et üürniku hüvitatava kahju suuruseks on xxx korteri taastamiskulud. Taastamiskulu suurus on tõendatud maakohtu 12.04.2017.a. otsusega ja välja mõistetud xxx omanikult. Eeltoodust tulenevalt on kostja omanikule/üürileandjale tekitanud kahju maakohtu 12.04.2017.a väljamõistetud ulatuses.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti p-le 2, mille kohaselt üürnik kohustus tasuma kahjusumma tasumisega viivitamise korral viivist 1 % iga viivitatud päeva eest (t lk 29) Kohus mõistab välja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega poolte menetluskulud jäävad kostja R. T. kanda. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohus mõistab R. T.lt hageja menetluskulude katteks 350 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja