lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-15449/18

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.08.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-15449/18
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1438
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMs § 232 lg 2Tõendite hindamineTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 217 lg 6Esindamine kohtusTsMS § 232 lg 2Tõendite hindamineTsMS § 238Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 252Tunnistaja kutsumine kohtuistungileTsMS § 343 lg 2Kohtukutsete saatmine ja istungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehelTsMS § 348

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-15449/15Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja04.04.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2006. a Tartu

Tsiviilasja number

2-05-15449

Tsiviilasi

I.L. hagi V.H. vastu pärandvara vastuvõtmise vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 04.04.2006. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.L. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant I.L. Vastustaja V.H.

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 04.04.2006 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtukulude jaotus

Jätta

apellatsioonimenetluses

kantud

kulud

menetlusosaliste endi kanda

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungi käik
TsMS § 400 lg 5Menetlusosaliste seletused
TsMS § 422 lg 1Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
1.
22.07.2005 kohtule esitatud hagiavalduse ja selle lisade kohaselt suri 19.11.2004 hageja ja kostja ema L.O.. L.O. sooviks oli, et kogu talle kuuluva vara omanikuks saaks hageja, oma sellekohast soovi väljendas ta mitmel korral nii naabritele, tuttavatele kui ka hagejale. Hageja oli koos oma perekonnaga L.O. hooldajaks tema surmani, kostja ema käekäigu vastu huvi ei tundnud. Testamenti L.O. ei teinud. Peale L.O. surma pöördus hageja Jõgevamaa notar Kaja Tenissoni büroosse pärandi vastuvõtmise avalduse vormistamiseks, samuti tegi seda kostja (hageja poolõde). Hageja vend J.O. loobus pärandist, teades L.O. soovi. Pärandvara koosseisu kuuluvad Põltsamaa vallas Adavere alevikus asuv kinnistu X ja SEB Eesti Ühispangas arvelduskontol ning tähtajalisel hoiusel olevad rahalised vahendid kogusummas 173 185.34 krooni. Arvelduskontol olevad rahalised vahendid pärinevad kompensatsioonist, mille Saksamaa maksis L.O. kui II Maailmasõjas Saksa sõjaväes teeninud ja hukkunud hageja isa E.O. lesele. Seetõttu peab hageja õigeks, et raha pärivad E. O lapsed, kostjal on aga teine isa. Hageja palus tunnistada 19.11.2004 surnud L.O. ainupärijaks hageja.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et L.O. pärandi pärimine toimub seaduse järgi, kuivõrd ta ei olnud teinud testamenti ega pärimislepingut. L.O. seadusjärgsed pärijad on hageja ja kostja võrdsetes osades, kuivõrd tegemist on L.O. lastega. Hagiavalduses toodud väited on valed ja pahatahtlikud. Kostja suhtles emaga tihti kirja teel ja viimastel aastatel telefonitsi. 1987. aastast Saksamaal elav kostja külastas korduvalt ema, samuti käis ema kahel korral Saksamaal kostjal külas. 21.09.2004 teatas L.O. kostjale telefoni teel, et soovib teha testamenti kostja kasuks ja hageja pärandist ilma jätta. 2003 augustis rääkis L.O. kostjale, et hageja kohtleb teda halvasti ja ta sooviks Adaverest ära kolida. Kostja kutsus L.O. korduvalt Saksamaale, kuid ema ei soovinud Eestist lahkuda. 2004 oktoobri lõpus sai kostja teada, et ema on halvatuna haiglas, kostja saabus Eestisse 07.11.2004 ja viibis siin kuni ema surmani, külastades teda korduvalt haiglas.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 04.04.2006 otsusega hagi rahuldamata. Kohus menetles asja kohtuistungil 06.12.2005, kus hageja ja kostja andsid seletusi, kohus kuulas ära tunnistaja J. O. Hageja taotles veelkordselt kostja isiklikku osalemist kohtuistungil ja tunnistaja ülekuulamist erinõude korras. Kohus hageja taotlusi ei rahuldanud. Hageja taotles kohtuistungi edasilükkamist endale esindaja võtmiseks, kohus rahuldas taotluse ja määras hagejale tähtaja esindaja andmete teatamiseks. Hageja esindaja kohta midagi ei teatanud. Uuele määratud kohtuistungile esitasid hageja ja tema esindaja taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna hageja esindaja on hõivatud sel ajal teise menetlusega. Kohus pidas 23.03.2006 kohtuistungi ja hageja taotlust ei rahuldanud. Otsuse kohaselt ei ole kohtule esitatud ühtki väidet, asjaolu ega kirjalikku dokumenti, mis kinnitaks L.O. poolt testamendi tegemist, seega on käesoleval juhtumil tegemist L.O. vara pärimisega seaduse alusel. Pärimisseaduse § 13 lg 1 järgi seadusjärgsed pärijad – pärandaja tütred I.L. ja V.H. – on väljendanud tahet ema pärand vastu võtta ja poeg J. O ei ole seda soovi avaldanud. Muid seadusjärgse pärimise seisukohalt olulisi asjaolusid ei ole pooled kohtule avaldanud. Tunnistajad, kes teavad anda ütlusi selle kohta, kuidas hageja aitas ja kostja ei aidanud ema, samuti kostja käitumise või L.O. viimase tahte kohta vara jagamisel, ei ole asjakohased. Kohus arutas kohtuistungil 23. märtsil vastavalt TsMS §-dele 351 ja 401

menetlusosalistega menetluse seisu, asjaolusid ja suhteid ning selgitas seadusjärgse pärimise puhul olulist. Kohus selgitas, et seadusjärgse pärimise puhul ei ole aluseks pärandaja viimne tahe. Pärandaja viimne tahe on pärimise aluseks juhul, kui see on vormistatud testamendis. Pooled on kinnitanud, et testament puudus ja testamenti ei ole esitatud notarile ka hoidja poolt. Seetõttu ei ole asjakohane käsitleda asjaolusid, mis võiksid tähtsust omada testamendijärgsel pärimisel. Hageja kinnitab hagiavalduses, et ema oli kuni surmapäevani vanainimesele kohaselt normaalne ega pidanud vajalikuks notarit kohale kutsuda. Ka kohtumenetluses kinnitas hageja, et veel enne surma ema seisund paranes, sama kinnitavad tunnistaja J. O ütlused. Seega olnuks pärandajal soovi korral võimalus oma viimne tahe seadusekohaselt avaldada ja testamendis väljendada. Seega ei saa esineda ka pärimiskõlbmatuse võimalikke aluseid. Nii hageja kui kostja on käitunud pärandi vastuvõtmiseks pärimisseaduse §-de 115 ja 118 kohaselt ning nad pärivad võrdse osa L.O. pärandvarast. Asjaolud, millistel pärandaja on omandanud pärandi hulka kuuluva vara, ei oma seadusjärgse pärimise puhul tähtsust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.I.L. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud TsMS § 343 lg 2 sätet, mille kohaselt kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Hageja sai kutse kätte laupäeval 18.03.2006, istung toimus reedel, 24.03.2006. Seega pani kohus hageja olukorda, kus nii tema kui ka esindaja osavõtt määratud istungist oli lühikese etteteatamisaja tõttu ülimalt problemaatiline. Kohus viitab küll advokaadist esindaja osas Advokatuuri eetikakoodeksi § 12 lg 3, kuid kohus pani TsMS § 343 lg 2 eiramisega hageja sellisesse olukorda, et tal ei olnud tõenäoliselt võimalikki leida advokaati, kes oleks saanud istungil esindamise ülesande vastu võtta. Kohus möönab oma 23.03.2006 mittekaevatavas määruses, et hageja esindaja on ilmumise takistust põhistanud, kuid sellest hoolimata on kaks päeva enne istungit esitatud taotluse jätnud rahuldamata. TsMS § 217 lg 6 kohaselt tuleb esindaja käitumine lugeda võrdseks menetlusosalise käitumisega ning TsMS § 422 lg 1 ei anna mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Kohus ei ole tunnistajate kutsumisel järginud TsMS § 252 sätteid ning on vaadanud hagi sisuliselt läbi hageja taotletud tunnistajaid kuulamata. Kohus selgitas 24.03.2006 istungil, et „tunnistajate ütlused asjas midagi muuta ei saa, kuna tegemist on seadusjärgse, mitte testamendijärgse pärimisega“. Seda on kohus teinud vaatamata hageja väidetele, et tunnistajad teavad anda ütlusi tema ema kirjaliku tahteavalduse kohta. Seega on kohus eiranud TsMS § 232 lg 2 sätestatut, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Arvestades eeltoodut on kohus eiranud TsMS § 2 sätestatut, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti. Eelkõige hageja advokaadi osavõtu välistamine istungist asja läbivaatamisel ning tunnistajate mittekuulamine on olulised menetlusõiguse rikkumised, mis võisid viia ebaõige otsuseni.
5.V.H. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus protsessiõiguse norme vääralt kohaldanud. Kohus oli hagejale andnud korduvalt aega ja määranud tähtaegu esindaja leidmiseks ja esindaja andmete teatamiseks. Hageja ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt ja on

püüdnud menetlust venitada. Hageja nimetas kohtuistungitel oma erinevate esindajate nimesid (Terje Mikk, Uno Feldschmidt), kuid vaatamata kohtu nõudmistele volikirju ei esitatud. Kohus on välja selgitanud, et L.O. ei teinud testamenti, seega toimub seadusjärgne pärimine. Asjaolud, mida tunnistajad hageja väidete kohaselt oleksid võinud rääkida, ei tee olematuks testamendi puudumist. Kohtul ei ole võimalik asuda oma otsusega tegema n.ö testamenti, kuivõrd pärimisseadus sätestab testamendile kindlad vormi- ja sisunõuded.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellant tugineb oma kaebuses menetlusnormide rikkumisele ning märgib, et kohus on andnud asjale õigusliku hinnangu menetluse käigus ning rikkunud TsMS § 232 lg 2 sätestatud põhimõtet, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus leiab, et kohus on kooskõlas TsMS § 348 ja 351 sätetega andnud käesoleva menetluse raames pooltele võimaluse asjas tähtsust omavate asjaolude välja selgitamiseks ning kohtul oli õigus kõrvaldada asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asja materjalidest nähtub, et maakohus rahuldas ühel korral hageja taotluse asja arutamise edasi lükkamiseks ning teistkordse taotluse rahuldamine ei olnud põhjendatud. Maakohus on oma seisukohta ka põhjendanud kirjalikus määruses. Apellandi väide, et maakohus on rikkunud TsMs § 232 lg 2 sätteid, ei ole õige. TsMS § 238 sätestab regulatsiooni, millest lähtudes on kohus õigustatud otsustama tõendite asjakohasuse ja lubatavuse küsimused. Nimetatud paragrahvist tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude ja esitatud nõude alusel otsustas maakohus põhjendatult, et vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid ei saa käesolevas asjas tunnistajate ütlustega tõendada. TsMS § 400 lg 5 tulenevalt on kohus õigustatud menetluse käigus ka asja õiguslikku hinnangut pooltega arutama. Ringkonnakohus leiab, et kohtukutse hilinemisega kättetoimetamine on menetlusnormi rikkumine, kuid see ei viinud maakohut ebaõige otsuse tegemisele. Kuna esitatud apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtegi sisulist ega õiguslikku põhjendust, millest nähtuks, mis osas on maakohtu otsus materiaalõiguse kohaldamisel ja lubatud tõendite hindamisel ebaõige, siis puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude osas taotlust esitanud, jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.