2-05-15449 Koopia
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.aprillil 2006. a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-05-15449
Tsiviilasi
Ixxx-Rxxx Lxxxxxxx hagi Vxxx Hxxx vastu pärandvara vastuvõtmise vaidlustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ixxx-Rxxx Lxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Vxxx Hxxx (Wxxx Hxxx) (sündinud xxxxxxxxxx.a; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt..
Kohtuistungi toimumise aeg
23. märts 2006.a
Ixxx-Rxxx Lxxxxxxx hagi nõudes jätta rahuldamata.
Vxxxx Hxxx vastu
pärandvara vastuvõtmise vaidlustamise
Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 04.aprillil 2006 kell 15.00. Kohtukulude jaotus: Hageja kohtukulud jäävad hageja enda kanda. Kostja kohtukulud tuleb kanda hagejal. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (4)
22.07.2005.a kohtule esitatud hagiavalduse ja selle lisade kohaselt suri hageja ja kostja ema Lxxxx Oxxxxx xxxxxxxxxx.a (tl 5). L. Oxxxxx sooviks oli, et kogu talle kuuluva vara omanikuks saaks hageja, oma sellekohast soovi väljendas ta mitmel korral nii naabritele, tuttavatele kui ka hagejale. Hageja oli koos oma perekonnaga L. Oxxxxx hooldajaks tema surmani, kostja oma ema käekäigu vastu huvi ei tundnud. Testamenti L. Oxxxxx ei teinud. Peale L. Oxxxxx surma pöördus hageja Jõgevamaa notar Kaja Tenissoni büroosse pärandi vastuvõtmise avalduse vormistamiseks, samuti tegi seda kostja (hageja poolõde). Hageja vend Jxxx Oxxxxx loobus pärandist, teades L. Oxxxxx soovi. Pärandvara koosseisu kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxx ja SEB Eesti Ühispangas arvelduskontol ning tähtajalisel hoiusel olevad rahalised vahendid kogusummas 173185,34 krooni. Arvelduskontol olevad rahalised vahendid pärinevad kompensatsioonist, mille Saksamaa maksis L. Oxxxxxxx kui II Maailmasõjas Saksa sõjaväes teeninud ja hukkunud hageja isa Exxxxx Oxxxxx lesele. Seetõttu peab hageja õigeks, et raha pärivad Exxxxx Oxxxxxxlapsed, kostjal on aga teine isa. Hageja palub tunnistada 19.11.2004.a surnud Lxxxx Oxxxxx ainupärijaks Ixxx-Rxxx Lxxxxxxx ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja muu kohtukulud kostja kanda. 30.08.2005.a kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Küti poolt kohtule esitatud vastuse (tl 21-22) kohaselt kostja ei tunnista esitatud hagi. Vastuse kohaselt toimub L. Oxxxxx pärandi pärimine seaduse järgi, kuivõrd isik ei olnud teinud testamenti ega pärimislepingut. L. Oxxxxx seadusjärgsed pärijad on hageja ja kostja võrdsetes osades, kuivõrd on tegemist L. Oxxxxx lastega. Vastuse kohaselt on hagiavalduses toodud väited ja põhjendused valed ja pahatahtlikud. Vastupidiselt hagiavalduses väidetule suhtles kostja emaga tihti kirja teel ja viimastel aastatel telefonitsi. 1987. aastast Saksamaal elav kostja külastas korduvalt ema, samuti käis ema kahel korral Saksamaal kostjal külas. 21.09.2004.a teatas L. Oxxxxx kostjale telefoni teel, et soovib teha testamenti kostja kasuks ja hageja pärandist ilma jätta. 2003.a augustis rääkis L. Oxxxxxxkostjale, et hageja kohtleb teda halvasti ja ta sooviks seetõttu xxxxxxxxx ära kolida. Kostja kutsus L. Oxxxxxx korduvalt Saksamaale elama, kuid ema ei soovinud Eestist lahkuda. 2004.a oktoobri lõpus sai kostja teada, et ema on halvatuna haiglas, kostja saabus Eestisse 07.11.2004.a ja viibis siin kuni ema surmani, külastades teda korduvalt haiglas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kõik kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja on esitanud notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks (tl.6), tema nimele on antud välja pärimisõiguse tunnistus (tl.4) 24.03.2005 ja hageja on esitanud avalduse oma omandiõiguse registreerimiseks pärandvara hulka kuulunud kinnistule (tl.9). Omandiõigus on registreeritud. Kohus menetles asja kohtuistungil 06.12.2005 (tl.29-33), kus hageja ja kostja andsid seletusi, kohus kuulas ära tunnistaja Jxxx Oxxxxx. Hageja taotles veelkordselt kostja isiklikku osalemist kohtuistungil ja tunnistaja ülekuulamist erinõude korras (tl.35).Kohus hageja taotlusi ei rahuldanud (tl.38-39). Hageja taotles kohtuistungi edasilükkamist endale esindaja võtmiseks (tl.40), kohus rahuldas taotluse ja määras hagejale tähtaja esindaja andmete teatamiseks (tl.42). Hageja esindaja kohta midagi ei teatanud. Uuele määratud kohtuistungile esitas hageja ja tema esindaja taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna hageja esindaja on hõivatud sel ajal teise menetlusega. Kohus pidas 23.märtsil kohtuistungi ja hageja taotlust ei rahuldanud (määrus 23.märtsist 2006).
2 (4)
Kohus nõudis notarilt välja Lxxxx Oxxxxx pärimistoimiku. Pärimistoimikust nähtub, et Lxxxx Oxxxxx, kes on surnud xxxxxxxxxx, ei ole pärimisregistri andmeil teinud testamenti, ka ei ole tehtud pärimislepingut. Pärimistoimikust nähtub, et nii Ixxx-Rxxx Lxxxxxxxxkui ka Vxxx Hxxxxxn pärandi vastuvõtmise avalduses märkinud, et Lxxxx Oxxxxxxei ole teinud testamenti ega pärimislepingut. Hagiavalduse tekstis (tl.1-2) ei ole hageja esitanud väiteid ega asjaolusid selle kohta, et tema ema on teinud testamendi. Hagis kinnitatud kohaselt ema ei teinud testamenti. Hageja märgib hagiavalduses, et taotletud tunnistajad teavad anda ütlusi Lxxxx Oxxxxx viimase tahte kohta temale kuuluva vara jagamisel. Ka kohtuistungil 06.12.2005 kinnitab hageja, et ema ei ole testamenti teinud. Pärimisseaduse § 9 lg.1 järgi pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus ( pärimine pärimislepingu järgi). Pärimisseaduse § 10 lg.1 sätestab: päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kohtule ei ole esitatud ühtki väidet, asjaolu ega kirjalikku dokumenti, mis kinnitaks Lxxxx Oxxxxxxpoolt testamendi tegemist. Seega: esitatud asjaolud ja uuritud tõendid tõendavad, et käesoleval juhtumil on tegemist Lxxxx Oxxxxx vara pärimisega seaduse alusel. Pärimisseaduse § 13 lg.1 järgi esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Käesoleval juhtumil on Lxxxx Oxxxxx alanejad sugulased- tema lapsed IxxxRxxxxLxxxxxxx ja VxxxxHxxxx kinnitanud nii pärandi vastuvõtmise avalduses kui ka kohtumenetluses, et lisaks neile oli Lxxxx Oxxxxxx ka poeg Jxxx Oxxxxx ja rohkem lapsi ei ole ega pole kunagi olnud. Sama kinnitab tunnistaja Jxxx Oxxxxx kohtuistungil. Seega on seadusjärgsed pärijad-pärandaja tütred- väljendanud oma soovi kohaselt tahet ema pärand vastu võtta ja poeg Jxxx Oxxxxx ei ole seda soovi avaldanud. Asjas toimub pärimine seaduse alusel ja muid seadusjärgse pärimise seisukohalt olulisi asjaolusid ei ole pooled kohtule avaldanud. Tunnistajad, kes teavad anda ütlusi selle kohta, kuidas hageja aitas ja kostja ei aidanud ema pikema aja vältel, samuti kostja käitumise kohta (tl.29) või Lxxxx Oxxxxx viimase tahte kohta vara jagamisel (hagiavalduse tekstis tl.2), ei ole asjakohased. TsMS § 251 lg.1 järgi tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Pärimise puhul seaduse järgi ei oma asjas tähtsust, kuidas toimus pärandaja aitamine või mida on pärandaja suuliselt avaldanud oma suhete kohta või vara kohta. Seetõttu ei oma tunnistajate sellekohased ütlused asjas tähtsust. Kohus arutas kohtuistungil 23.märtsil vastavalt TsMS § 351 ja § 401 menetlusosalistega menetluse seisu, asjaolusid ja suhteid ja selgitas seadusjärgse pärimise puhul olulist. Kohus selgitas menetlusosalistele, et seadusjärgse pärimise puhul ei ole aluseks pärandaja viimne tahe. Pärandaja viimne tahe on pärimise aluseks juhul, kui see on vormistatud testamendisnotariaalses või koduses (Pärimisseaduse §20 lg.1, lg.3). Käesoleval juhtumil on pooled kinnitanud, et testament puudus ja testamenti ei ole esitatud notarile ka hoidja poolt
3 (4)
(Pärimisseaduse § 26 lg.2). Seetõttu ei ole asjakohane käsitleda asjaolusid, mis võiksid asjas tähtsust omada testamendijärgsel pärimisel. Hageja kinnitab hagiavalduses, et tema ema oli kuni surmapäevani vanainimesele kohaselt normaalne ega pidanud vajalikuks notarit kohale kutsuda. Ka kohtumenetluses kinnitab hageja, et veel enne surmagi ema seisund paranes, sama kinnitavad ka tunnistaja Jxxx Oxxxxx ütlused. Seega olnuks pärandajal soovi korral võimalus oma viimne tahe seadusekohaselt avaldada ja testamendis väljendada. Seega ei saa esineda ka pärimiskõlbmatuse võimalikke aluseid. TsMS § 5 lg.1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. § 5 lg.2 järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et testament puudus ja et pärimine toimub seaduse alusel. Nii hageja kui ka kostja on käitunud Lxxxx Oxxxxx pärandi vastuvõtmiseks Pärimisseaduse § 115, § 118 ja § 118 kohaselt ja nad mõlemad pärivad võrdse osa Lxxxx Oxxxxx pärandvarast. Asjaolud, millistel pärandaja on omandanud pärandi hulka kuuluva vara, ei oma seadusjärgse pärimise puhul tähtsust. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja esindaja esitab kohtuistungil tõendid tema poolt kantud menetluskulude kohta- tasu õigusabile 11800 krooni. Hageja avaldab, et ta ei nõustu kostja menetluskulusid tasuma. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. § 162 lg.2 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p.1 järgi kuuluvad kohtuväliste kulude hulka menetlusosaliste esindajate kulud. Seega tuleb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg.1 kohaselt kindlaks määrata kohtuotsuses ja hagejal tuleb kanda kostja menetluskulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad ka hageja enda kohtukulud - tasutud riigilõiv 5750 krooni (tl.10,16)-hageja enda kanda. Kostja advokaadi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks ja mõistab välja TsMS § 174, § 175 lg.1, § 177 kohaselt määrusega.
Kohtunik Ü.Raag / allkiri /
Koopia õige . Kohtunik :
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.