lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-24-17

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-24-17
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
981
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 666 lg 1, 3Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseisTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 17 lg 1Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamiselTsMS § 175 lg 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

3-2-1-24-17 Tartu, 12. aprill 2017 Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Natalja Šlõkova hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (uus ärinimi Enefit Energiatootmine AS) vastu töövaidluses. Menetluskulude kindlaksmääramine Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-14232 Natalja Šlõkova määruskaebus Hageja Natalja Šlõkova Kostja Enefit Energiatootmine AS 27. märts 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2016. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise uueks lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Natalja Šlõkovale määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
TsMS § 669 lg 1Menetlusõiguse normi oluline rikkumine
TsMS § 692 lg 4Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
Tsiviilasjas nr 2-15-14232 jõustus 2. juulil 2016. a Viru Maakohtu 31. mai 2016. a otsus, millega jäeti rahuldamata Natalja Šlõkova (hageja) hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (uus ärinimi Enefit Energiatootmine AS; kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Kostja menetluskulud jäid hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määratud.
2.Kostja esitas 13. mail 2016. a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt ta oli kandnud menetluskulusid 350 eurot. Hageja esitas oma seisukoha kostja menetluskulude kohta 17. mail 2016. a ning leidis, et temalt kostja menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane, sest hageja oli vaidluses nõrgem pool ning kostja lepinguline esindaja oli samasse kontserni kuuluva ettevõtja töötaja.
3.Viru Maakohus tegi 13. septembril 2016. a määruse, millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 300 eurot. Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks, kuid leidis, et õigusteenuse osutamise ajakulu on põhjendatud vaid kolme tunni ulatuses. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis maakohus, et hageja on kohustatud menetluskulusid kandma kohustatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi, sest otsus tehti tema kahjuks. Maakohus ei

nõustunud hageja väitega, et kostja lepingulise esindaja kulusid ei peaks välja mõistma, sest kostja lepinguline esindaja oli kostjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja töötaja. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale, et TsMS § 175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele.

4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 0 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust, kui ei selgitanud, miks ei kohaldu asjas TsMS § 162 lg 4. Lisaks oleks maakohus pidanud jätma kostja avalduse rahuldamata seetõttu, et tema lepinguline esindaja oli samasse kontserni kuuluva ettevõtja töötaja ning kontsern tervikuna ei kandnud kohtumenetluse tõttu mingeid lisakulusid.
5.Kostja hageja määruskaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tegi 21. novembril 2016. a üheliikmelises koosseisus määruse, millega jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus selgitas, et hagejal ei ole enam võimalik vaidlustada menetluskulude tema kanda jätmist, sest TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamise osas viitas ringkonnakohus Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15 (p 11) ja
1.detsembri 2015. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15 (p 9), kus on asutud seisukohale, et TsMS § 175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 0 eurot. Hageja arvates ei ole ringkonnakohtu määrus põhjendatud, sest ringkonnakohus üksnes viitas Riigikohtu varasemale seisukohale TsMS § 175 lg 2 tõlgendamise kohta, kuid see seisukoht ei ole ringkonnakohtule praeguses asjas siduv. Riigikohtu seisukoht lähtub ema- ja tütarettevõtja omavaheliste tehingute formaalsest käsitlusest, arvestamata tehingute majanduslikku sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole formaalsest käsitlusest lähtumine põhjendatud, sest see annab isikutele, kelle äri on korraldatud kontsernina, võimaluse näilike õigusabikulude nõudmiseks.
8.Kostja hageja määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 4, § 695 ja § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi samale ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada seetõttu, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendas ringkonnakohtus üks kohtunik. TsMS § 17 lg 1 järgi lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Määruskaebuste lahendamisel kehtib TsMS § 666 lg 1 järgi erand, et määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik, kuid see erand ei laiene sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavatele määrustele. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub TsMS § 174 lg 8 järgi hagita menetluse sätete kohaselt. Seega on määrus, millega määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja ühtlasi lõpetatakse menetlus menetluskulude kindlaksmääramise osas, käsitatav hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määrusena TsMS § 666 lg 3 tähenduses.
11.TsMS § 692 lg 4 kohaselt ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebuse põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. Sama kehtib TsMS § 695 järgi Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel. Menetlusõiguse normi oluline rikkumine on TsMS § 669 lg 1 p 3 kohaselt muu hulgas see, kui asja on lahendanud ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtukoosseis, kuhu seaduse järgi nõutud kolme kohtuniku asemel kuulub üks kohtunik, on ebaseaduslik (vt ka Riigikohtu 18. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 9; 2. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-07, p 7; 15. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-08, p 11). Järelikult lahendas hageja määruskaebuse ringkonnakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis ning ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada sõltumata sellest, et hageja ei ole Riigikohtule esitatud määruskaebuses sellele rikkumisele tuginenud.
12.Riigikohus ei käsitle hageja väiteid kostja menetluskulude kindlaksmääramise kohta, sest asi saadetakse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tagasi ringkonnakohtusse. Rikkumise kõrvaldamiseks peab ringkonnakohus hageja määruskaebuse uuesti lahendama, arvestades seejuures ka hageja sisulisi väiteid menetluskulude väljamõistmise põhjendatuse kohta.
13.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.