lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-14232/40

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-14232/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1366
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Ettepanek 2027. aasta raudtee taristutasu tariifi eelnõu kohta – ringmajanduse toodete vedu
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-07-10
Ettepanek 2027. aasta raudtee taristutasu tariifi eelnõu kohta – ringmajanduse toodete vedu
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2026-06-19
Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-06-08
Ettepanek 2027. aasta raudtee taristutasu tariifi eelnõu kohta – ringmajanduse toodete vedu
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-06-08
Teade puudustega vaidlustuse esitamisest
Rahandusministeerium · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 175 lg 1, 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 17 lg 1Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamiselTsMS § 218 lg 2Lepinguline esindaja

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-14232/21Viru Maakohus Narva kohtumaja31.05.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-24-17Riigikohus12.04.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Enefit Industry OÜ10579981(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 26. aprill 2017. a

Tsiviilasja number

2-15-14232

Tsiviilasi

N.Š. hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (uus ärinimi Enefit Energiatootmine AS) vastu töövaidluses Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. septembri 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.Š. määruskaebus

Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): N.Š. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja Petr Kiselev Vastustaja (kostja): Enefit Energiatootmine AS (registrikood 10579981), lepinguline esindaja Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
13.septembri 2016. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

kantud

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
Hankija täiendavad seisukohad
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-05-11
1.Tsiviilasjas nr 2-15-14232 jõustus 2. juulil 2016 Viru Maakohtu 31. mai 2016 otsus, millega jäeti rahuldamata N.Š. (hageja) hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (uus ärinimi Enefit Energiatootmine AS, kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Kostja menetluskulud jäid hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määratud.
2.Kostja esitas 13. mail 2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli ta kandnud menetluskulusid 350 eurot. Hageja esitas oma seisukoha kostja menetluskulude kohta 17. mail 2016 ning leidis, et temalt kostja menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane, sest hageja oli vaidluses nõrgem pool ning kostja lepinguline esindaja oli samasse kontserni kuuluva ettevõtja töötaja.
3.Viru Maakohus mõistis 13. septembri 2016 määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 300 eurot. Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks, kuid leidis, et õigusteenuse osutamise ajakulu on põhjendatud vaid kolme tunni ulatuses. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis maakohus, et hageja on kohustatud menetluskulusid kandma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi, sest otsus tehti tema kahjuks. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja lepingulise esindaja kulusid ei peaks välja mõistma, sest kostja lepinguline esindaja oli kostjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja töötaja. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale, et TsMS § 175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele.
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 0 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust, kui ei selgitanud, miks ei kohaldu asjas TsMS § 162 lg 4. Lisaks oleks maakohus pidanud jätma kostja avalduse rahuldamata seetõttu, et tema lepinguline esindaja oli samasse kontserni kuuluva ettevõtja töötaja ning kontsern tervikuna ei kandnud kohtumenetluse tõttu mingeid lisakulusid.
5.Kostja hageja määruskaebusele ei vastanud.
6.Tartu Ringkonnakohus tegi 21. novembril 2016. a üheliikmelises koosseisus määruse, millega jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus selgitas, et hagejal ei ole enam võimalik vaidlustada menetluskulude tema kanda jätmist, sest TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamise osas viitas ringkonnakohus Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15 (p 11) ja 1. detsembri 2015 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15 (p 9), kus on asutud seisukohale, et TsMS § 175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele.
7.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 0 eurot. Hageja arvates ei ole ringkonnakohtu määrus põhjendatud, sest ringkonnakohus üksnes viitas Riigikohtu varasemale seisukohale TsMS § 175 lg 2 tõlgendamise kohta, kuid see seisukoht ei ole ringkonnakohtule praeguses asjas siduv. Riigikohtu seisukoht lähtub ema- ja tütarettevõtja omavaheliste tehingute formaalsest käsitlusest, arvestamata tehingute majanduslikku sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole formaalsest käsitlusest lähtumine põhjendatud, sest see annab isikutele, kelle äri on korraldatud kontsernina, võimaluse näilike õigusabikulude nõudmiseks.
8.Kostja hageja määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
9.Riigikohus tühistas 12. aprilli 2017 kohtumäärusega Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2016 määruse ja saatis tsiviilasjas ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldati osaliselt. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendas ringkonnakohtus üks kohtunik. TsMS § 17 lg 1 järgi lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus ei käsitlenud hageja väiteid kostja menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Rikkumise kõrvaldamiseks peab ringkonnakohus hageja määruskaebuse uuesti lahendama, arvestades seejuures hageja sisulisi väiteid menetluskulude väljamõistmise põhjendatuse kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.
11.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja väite, et menetluskulud jäeti ebaõiglaselt tema kanda, tähelepanuta. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulud jaotati praeguses asjas maakohtu 31. mail 2016 otsusega, mille kohaselt jäeti TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud hageja kanda. Nimetatud kohtuotsus jõustus 2. juulil 2016. Eeltoodut arvestades ei saa hageja vaidlustada menetluskulude jaotust määruskaebuses maakohtu
13.septembri 2016 määruse peale, millega määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Hageja saab vaidlustada menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja leiab määruskaebuses, et maakohtul tuli keelduda lepingulise esindaja kulude rahalisest kindlaksmääramisest seetõttu, et lepinguline esindaja oli emaettevõtja õigusteenistuse töötaja ning kontsern tervikuna ei ole tegelikult hüvitatavaid õigusabikulusid kandnud. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 2 kohaselt võib menetlusosalise töötaja või teenistuja olla kohtus menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks. TsMS § 175 lg 2 esimese lause järgi hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, st muid kulusid ei hüvitata. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsMS § 175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele. Kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Sealhulgas ei ole kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused omistatavad emaettevõtjale ning see seisukoht on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel (vt Riigikohtu
10.veebruari 2016 tsiviilasja nr 3-2-1-173-15 määruse p 11 ja 1. detsembril 2015 tsiviilasja nr 32-1-154-15 määruse p 9). Maakohus on TsMS § 175 lg-le 2 kohaldamisel ekslikult viidanud Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, õige tsiviilasjas nr on 3-21-173-15.

Eeltoodut arvestades leidis maakohus õigesti, et kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisest ei ole põhjendatud keelduda seetõttu, et kostja lepinguline esindaja oli kostja emaettevõtja töötaja.

12.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-119-14, p 19, 9. märtsi 2011. a otsis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-10, p 10). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-43-10, p 14). Maakohus on vähendanud kostja põhjendatud ja vajalikku ajakulu 3 tunnini. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kokku on kostja esindaja esitanud kohtule 1 menetlusdokumendi (3,5 lk) ja viibinud ühel kohtuistungil Viru Maakohtus 10. mail 2016 (istung kestis 40 min). Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustus hinnata minutilise täpsusega menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning rahalise suuruse kindlaksmääramist põhjalikult ja igakülgselt.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus