Võlaõigus

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 02.10.2019 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel kostja sai laenu 13 000 eurot. Laenulepingu nr xxx puhul oli intressimäär 10,000% aastas ning laenu tagastamise lõpptähtpäev 13.08.2025. Laenusumma (13000 eurot) kanti kostjale 02.10.2019. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 11,240% aastas. Kostja pidi tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma kontol. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär oli 0,031 % päevas, 11.15% aastas. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt laenumakseid. Hageja saatis 27.05.2024 kostjale posti teel lepingu ülesütlemise teatise ja andis täiendava tähtaja (hiljemalt 22.06.2024) tasumiseks. Kuivõrd kostja ei täitnud nõuet, ütles hageja lepingu ühepoolselt üles 27.06.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Kostjal oli täielikult tasumata 20.03.2024, 20.04.2024 ja 20.05.2024 põhiosa maksed ning võlgnevus oli 687,78 eurot. Pärast lepingu ülesütlemise teatise väljastamist muutus sissenõutavaks ka 20.06.2024 põhiosa makse summas 232,01 eurot ning põhivõlgnevus seega 4390,76 eurot. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 20.03.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni kokku summas 159 eurot (20.03.2024 37 eurot; 20.04.2024 37,82 eurot; 20.05.2024 36,60 eurot; 20.06.2024 37,82 eurot; 27.06.2024 8,54 eurot ja 27.06.2024 1,22 eurot) ning sissenõutavaks muutunud viivis 264,02 eurot (perioodi 20.03.2024 kuni 21.01.2025 k.a). Hageja palus ka välja mõista viivist põhinõudelt 10% alates 22.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega e-posti aadressidel XXX, XXX ja XXX. Samuti edastas kohus kohtudokumendid tähtsaadetisena aadressile XXX, Eesti, kuhu ebaõnnestus 2 korral saadetist kätte toimetada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 26.02.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 14.03.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (28.03.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte 2

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2019 (02.10.2019 lepingu sõlmimise ajal) määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,37%, s.o. 19,37*3 = 58,11% lepingus 11,240 %. Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. Samuti on krediidiandja analüüsinud kostja krediidivõimelisust. Laenuleping nr xxx sõlmimisele eelnevalt töötas kostja osaühingus xxx, ja tema keskmine sissetulek oli perioodil veebruar-juuli 2019. a ~941 eurot kuus (Lisa 9). Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal Swedbank AS-i ees ega ka väljaspool Swedbank AS-i muid krediidikohustusi (vt Lisa 9). Seega moodustas igakuine krediidikohustus väljastatava autolaenu kuumakse näol (kuumakse ~245 eurot) laenusaaja sissetulekust ~26% ning kostjale jäi muude (sh majapidamis-) kulude kandmiseks ~696 eurot. Kuivõrd nähtusid kostja arvelduskontolt lepingu sõlmimisele eelnevalt regulaarsed maksed üksnes Elisa Eesti AS-ile, Yandex Taxile, Boltile ning kommunaalkulude katteks, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks1 ~375 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfos maksehäired kostjal lepingu sõlmimise ajal puudusid (Lisa 10). Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik oli krediidivõimeline. Kohus nõustub krediidiandjaga. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu on riigilõiv 595 eurot, mis jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.