5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline
taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Pooled sõlmisid 01.08.2013 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 2160 eurot. Kostja kohustus tagastama väljastatud laenusummat osade kaupa vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule, kuid pole seda teinud.
2.Samuti leppisid pooled lepingu punktis 4 kokku viivises 0,500000% päevas, mille suurus alates 01.09.2013 kuni 05.05.2016 on 655,29 eurot, ning lepingu punktis 5 intressis 1,500000% kuus alates 01.08.2013 kuni 01.08.2015 mis moodustab 427,31 eurot. Hageja pöördus kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega vähendamaks kostja võla sissenõudmise kulusid, kuid kostja esitas makseettepanekule põhjendamatu vastuväite.
3.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 3242,60 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. 01.08.2013 sõlmitud laenuleping oli rahatu. Kostja ei ole hagejalt 01.08.2013 laenulepingu alusel hagejalt raha saanud. Kostja töötas alates 2005. aastast kuni 01.08.2013 OÜ-s Xxxx. Töötamise ajal sai kostja tegelikult raha hoopis oma tööandjalt.
5.Hageja hakkas OÜ-s Xxxx töötama alates 2012. aastast. Kostjale ütles OÜ Xxxx juhataja, et hageja on tema äripartner. Kellena hageja tegelikkuses OÜ-s Xxxx töötas, kostja ei tea. Kui kostja lõpetas töösuhted OÜ-ga Xxxx, tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida laenuleping 2160 euro ulatuses kostja poolt OÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamiseks, koos maksegraafikuga kaheks aastaks. Hageja käest ei saanud kostja ühtegi senti ning kostja mõtles, et laenuandja on tema tööandja OÜ Xxxx. Kostjale ei ole teada, kas OÜ Xxxx loovutas oma nõuded hagejale või mitte.
6.Kostja on seisukohal, et laenu tagastamise nõuded tulenevad kõigepealt töösuhetest ning hagi esitamise ajal OÜ Xxxx kõikvõimalikud nõuded kostja vastu on aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja allkirjastasid 01.08.2013 laenulepingu, mille sisu kohaselt andis hageja kostjale 2160 eurot laenu (tlk 23-25). Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma laenult intressi 1,5% kuus, punkti 5.1 kohaselt viivist 0,5% päevas ning tulenevalt tagasimaksegraafikust tasuma laenu tagasimakseid alates 01.09.2013 kuni 01.08.2015 summas 108 eurot kuus, v.a viimasel kuul, kui tuli tasuda 103,31 eurot (tlk 26).
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõude põhivõlgnevuse 2160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 655,29 eurot ja intressi 427,31 eurot väljamõistmiseks seoses sellega, et kostja on jätnud tähtaegselt tagastamata 01.08.2013 laenulepingu alusel saadud võlgnevuse. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping oli rahatu, kostja hinnangul sõlmis ta lepingu tegelikkuses OÜ-ga Xxxx. Samuti on kostja seisukohal, et hageja nõue on aegunud.
10.Kostja on käesolevas asjas esitanud aegumise vastuväite, millest tulenevalt kohus analüüsib esmalt, kas hageja on esitanud oma nõude selleks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-54-13 p-s 11 märkinud, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida.
11.Kohus on seisukohal, et antud juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt üks isik (laenuandja) kohustub laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust nähtub, et hageja on andnud kostjale üle rahasumma ning kostja on kohustunud selle tagasi maksma. Seega vastab hageja ja kostja vaheline õigussuhe laenulepingu tunnustele.
12.Kostja on leidnud, et kohalduma peaksid töölepingut käsitlevad sätted, kuid kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe, samuti puudub kohtul alus asuda seisukohale, et 01.08.2013 laenuleping oli tegelikkuses sõlmitud kostja ning tema endise tööandja vahel.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Võttes arvesse, et hageja ja kostja vahel oli tehinguline suhe ning hageja nõue muutus sissenõutavaks perioodil 01.09.2013-01.08.2015, kuid hageja esitas maksekäsukiirmenetluse avalduse 31.05.2016, ei ole hageja nõue aegunud.
14.Kostja on 01.08.2013 laenulepingu alusel laenu saanud, seega on tal tulenevalt VÕS § 396 lg-st 1 kohustus see tagastada. Seoses kostja vastuväitega, et tegemist oli rahatu laenulepinguga märgib kohus, et antud asjas ei ole esitatud tõendeid, mille pinnalt kohtul oleks võimalik kostja väide tuvastatuks lugeda. Kohus on käesolevas asjas vande all üle kuulanud nii hageja kui kostja. Hageja on 27.03.2017 kohtuistungil kinnitanud, et lepingu allkirjastamisega samal ajal toimus laenu sularahas kostjale üle andamine. Kostja on sama sündmuse osas vande all kinnitanud, et sularaha üleandmist ei toimunud (tlk 119 pöördel). Kohus leiab, et selliselt on hageja ja kostja vande all antud ütlused üksteisega risti vastukäivad ning kohtul ei ole üksnes ütluste pinnalt võimalik lugeda sularaha üleandmise asjaolu või selle puudumine tuvastatuks. Seega tuleb kohtul lähtuda teistest asjas esitatud tõenditest. Hageja on koos laenulepinguga esitanud kostja kinnituse, et kostja on 01.08.2013 raha summas 2160 eurot kätte saanud (tlk 27). Kostja ei ole eitanud, et nimetatud dokumendil on tema allkiri. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on oma allkirjaga kinnitanud sularaha kättesaamist, puudub kohtul alus kahelda nimetatud asjaolu tõelevastavuses. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad kostja poolt vande all antud väited selle kohta, et kostja ei pööranud laenulepingu sisule üldse tähelepanud ega olnud teadlik, kellega ta lepingu sõlmib või millele allkirja annab. Kohus märgib, et laenulepingu viimasel lehel (tlk 25) on laenuandja ja laenuvõtja nimed ning allkirjad kõrvuti, mistõttu on praktiliselt võimatu, et kostja ei märganud, kes on lepingu teine pool. Juhul, kui kostja tõepoolest allkirjastas laenulepingu olukorras, kus ta selle sisuga absoluutselt ei tutvunud, on tegemist kostja enda poolt käibekohustuse piisavalt hoolsa täitmata jätmisega, ning tegemist ei ole asjaoluga, mida saaks hagejale ette heita. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et tegelikkuses oli kostja lepingulises suhtes OÜ-ga Xxxx ning kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud väidetest ilmnenud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et OÜ Xxxx on käesoleva vaidlusega ühestki aspektist seotud. Seega ei ole kostja esitanud vastuväiteid või tõendeid, mis tingiksid hagi rahuldamata jätmise.
15.VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg-st 2 tulenevalt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Antud juhul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus kokku lepitud, et kostja on kohustatud laenu tagastama
perioodil 01.09.2013-01.08.2015. Seega oli kostja teadlik laenu tagastamise graafikust, kuid kostja ei ole oma kohustust tähtaegselt täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Võttes arvesse, et antud asjas puudub vaidlus, et kostja on jätnud hagejalt laenuks saadud 2160 eurot tähtaegselt tagastamata, tuleb see kostjalt hageja kasuks välja nõuda. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhinõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2160 eurot.
16.Hageja on esitanud ka nõude intressi summas 427,31 eurot väljamõistmiseks. Laenulepingus on punktis 4.1 sätestatud, et laenu intress on 1,5% kuus (tlk 23). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on pooled intressi tasumise kohustuses lepingus kokku leppinud, seega tuleb kostjal tasuda ka intressi. Intressi summa kujunemine on kajastatud lepingu lisas olevas maksegraafikus (tlk 26) ning kostja ei ole intressi suurusele vastu vaielnud. Võttes arvesse, et kostja ei ole intressisummat hagejale tasunud, kuigi tal oli selleks lepingust tulenev kohustus, tuleb intressisumma 427,31 eurot kostjalt VÕS § 76, 82 lg 2, § 397 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista.
17.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet summas 655,29 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on kohustuse täitmisel jäänud viivitusse alates 01.09.2013. Hageja nõuab viivist perioodil 01.09.2013 kuni 05.05.2016 määras 0,5% päevas, mis vastab lepingu punktis 5.1 kokkulepitud viivise määrale. Viivisesumma on nimetatud perioodil 655,29 eurot ning kostja ei ole viivise suurusele vastu vaielnud.
18.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2160 eurot, intress 427,31 eurot ning viivised 655,29 eurot, kokku 3242,60 eurot.
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 300 eurot (tlk 1, 28). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 300 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
24.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja õigusabile kulunud 770 eurot. Esmalt tegi hageja esindaja maksekäsukiirmenetluses toiminguid 20 euro eest. Hageja esindaja tunnihind hagimenetluses on 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning hageja esindajal on menetluses kulunud 7,5 tundi. Hageja esindaja on selle aja vältel viinud läbi hagiavalduse koostamise, tutvunud kostja menetlusdokumentidega ja neile vastanud, suhelnud kliendiga, valmistunud kohtuistungiks ning osalenud kohtuistungil.
25.Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud menetlustoimingud on olnud põhjendatud, kuna hageja esindaja on esitanud kohtule asjakohaseid tõendeid ja sisulist analüüsi sisaldavaid menetlusdokumente, samuti osalenud kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja töötundide maht 7,5 tundi on antud asjas adekvaatne. Hageja soovib menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
26.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 7,5 tundi ning töötunni hind 100 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud hagimenetluses kokku 750 eurot (ilma käibemaksuta).
27.Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 1070 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust hagimenetluses 750 eurot, maksekäsukiirmenetluse kuludest 20 eurot ja riigilõivust 300 eurot.