Välja mõista Aksel Puustilt (pankrotis) Siret Puusti kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 264 eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aksel Puusti (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael (hageja) esitas 9. juulil 2015 Tartu Maakohtule hagi Siret Puusti (kostja I) vastu vara tagasivõitmiseks. 29. oktoobri 2015 hagi terviktekstis palus hageja tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 4. novembril 2011 notar I. Luihi juures sõlmitud OÜ Wenkaru osa võõrandamise leping; tuvastada, et OÜ Wenkaru osa nimiväärusega 20 000 krooni (1278 eurot 23 senti) omandiõigus kuulub võlgnikule; kohustada kostjat I üle andma võlgnikule OÜ Wenkaru osa nimiväärtusega 20 000 krooni (1278 eurot 23 senti) omandiõigus; kohustada OÜ Wenkaru juhatust muutma osanike nimekirja kandeid ning esitada taotlus võlgniku kandmiseks äriregistrisse OÜ Wenkaru osa 20 000 krooni (1278 eurot 23 senti) omanikuna; seada võlgniku nimele kantud OÜ Wenkaru osale pankrotimärge; tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 2014. a kostjale I rahalise kohustuse täitmine summas 7537 eurot 20 senti. Hageja palus 10. aprilli 2016 menetlusdokumendis alternatiivselt tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostjale I rahalise kohustuse täitmine summas 2300 eurot. Samuti palus hageja rahuldada hagi Sirje Puust-Mumme (kostja II) vastu ja 4. novembri 2011 notar I. Luihi juures sõlmitud OÜ Wenkaru osa võõrandamise lepingu kehtetuks tunnistamise korral jagada võlgniku ja tema endise abikaasa kostja II ühisvara, lugeda võlgniku ja kostja II ühisvaraks OÜ Wenkaru osa, lõpetada abikaasade ühisomand ja tunnistada võlgnik OÜ Wenkaru osanikuks osa nimiväärtusega 20 000 krooni (1278 eurot 23 senti), andes OÜ Wenkaru nimetatud osa võlgniku pankrotivara hulka. Hageja loobus 16. augustil 2016 kohtuistungil nõuetest seoses OÜ Wenkaru osaga. Hageja jäi kostja I vastu esitatud 7537 euro 20 sendi tagasivõitmise nõude juurde.
Hagiavalduse kohaselt nimetati võlgniku ajutine pankrotihaldur 8. jaanuaril 2015. Võlgniku pankrot kuulutati välja 6. aprillil 2015 ning pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. Võlgnik müüs oma osa OÜ-s Forss 35 000 euroga. Võlgnik on pankrotihaldurile selgitanud, et osa saadud rahast maksis ta oma tütrele (kostjale I), millest viimane tasus advokaadi kulud. Lähtudes võlgniku selgitustest ja Advokaadibüroo Aivar Pilv teatisest on kostja I saanud võlgnikult raha vähemalt 7537 eurot 20 senti. Kostjale I tasumine on toimunud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kostja I on võlgniku lähikondne pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 3 mõttes, seega eeldatakse PankrS § 113 lg 2 järgi, et ta teadis võlgniku maksejõuetusest. Võlgnik kahjustas rahalise kohustuse täitmisega võlausaldajate huve.
2.Kostja I tunnistas hagi osaliselt, s.o OÜ Wenkaru osa võõrandamise lepingu tagasivõitmise osas 0,6% ulatuses. Kostja I on tasunud 14. septembril 2015 (pärast hagi kohtusse esitamist) võlgniku pangakontole 1263 eurot 23 senti. Kostja I on õigustatud jääma OÜ Wenkaru 2470 euro suuruse osa osanikuks. Võlgnik on juba tsiviilasja nr 2-09-15316 menetluses kandnud kohtu deposiiti AS Swedbank kasuks OÜ Wenkaru ja OÜ Forss osade aresti alt vabastamise osade nimiväärtuse kokku 56 000 krooni (3579 eurot 5 senti). Kostja I leidis, et hageja nõue tagasivõitmise korras rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ei ole põhjendatud. Kostja I sai võlgnikult 2300 eurot Advokaadibüroole Aivar Pilv õigusabi ja võlgniku hagiavalduselt riigilõivu eest tasumiseks. Ei ole tõendatud, et võlgnikul oli kohustus kostja I ees.
3.Kostja II palus jätta tema vastu esitatud hagi läbi vaatamata või rahuldamata. OÜ Wenkaru osa ei kuulu kostja I ja võlgniku ühisomandisse. OÜ Wenkaru osa kuulub kostjale I.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus võttis 5. septembri 2016 otsusega vastu hageja loobumise hagist kostja I vastu ja lõpetas tsiviilasjas menetlus järgmiste nõuete osas: 1. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 4. novembri 2011 notar I. Luih juures sõlmitud OÜ Wenkaru osa võõrandamise leping;
2.Tuvastada, et OÜ Wenkaru osa nimiväärtusega 20 000 krooni (1278 eurot 23 senti) omandiõigus kuulub võlgnikule; 3. Kohustada kostjat I üle andma võlgnikule OÜ Wenkaru osa nimiväärtusega 20 000 krooni (1278 eurot 23 senti); 4. Kohustada Wenkaru juhatust muutma osanike nimekirja kanded ning esitada taotlus võlgniku kandmiseks äriregistrisse OÜ Wenkaru osa 20 000 krooni (1278 eurot 23 senti) omanikuna; 5. Seada võlgniku nimele kantud OÜ Wenkaru osale pankrotimärge. Samuti võttis maakohus vastu hageja loobumise hagist kostja II vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse ühisvara jagamiseks. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja I vastu tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 2014. a rahalise kohustuse täitmine summas 7537 eurot 20 senti või 2300 eurot. Maakohus tühistas 27. juuli 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kostja I vastu esitatud hagis jättis maakohus menetluskuludest 85% hageja ja 15% kostja I kanda, määras kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 1287 eurot ja hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 500 eurot, mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1093 eurot 95 senti ja kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 75 eurot, tasaarvestas vastastikused rahalised nõuded ja mõistis selle tulemusena hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1018 eurot. Kostja II vastu esitatud hagis jättis maakohus menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 693 eurot, mis tuleb tasuda 5. veebruari 2016 määruse alusel
22.veebruaril 2016 AS-i Swedbank poolt hageja eest Rahandusministeeriumi kontole kantud 700 euro arvelt, allesjääv 7 eurot tagastada AS-ile Swedbank.
Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt loobus hageja kohtuistungil nõudest saada hüvitist OÜ Wenkaru osakapitali vähendamise eest. Samuti loobus hageja kostja II vastu esitatud hagist ühisvara jagamiseks. Maakohus lõpetas selles osas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja I vastu tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 2014. a rahalise kohustuse täitmine summas 7537 eurot 20 senti või alternatiivselt 2300 eurot. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et pankrotivõlgnik sai 02.07.2014 tehingust 35 000 eurot, mis tasuti võlgnikule sularahas. Kostja I on vastuses hagile tunnistanud, et sai juulis 2014 A. Puustilt raha, et tasuda Advokaadibüroole Aivar Pilv A. Puustile osutatud õigusabi eest ning tasuda võlgniku hagiavalduselt riigilõiv. Maakohus leidis, et enne pankroti väljakuulutamist on võlgnik kasutanud sularaha mitmete kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja I väitele, et võlgnik tasus tsiviilasjas nr 2-09-15316 menetluse kestel kohtu deposiiti 56 000 krooni OÜ Wenkaru ja OÜ Forss osade aresti alt vabastamiseks. Rahalise kohustuse tagasivõitmise nõude rahuldamise eelduseks on rahalise kohustuse olemasolu tõendamine. Hageja väide võlgnikul kohustuse olemasolu kohta kostja I ees on jäänud paljasõnaliseks. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 619. Praegusel juhul oli käsundiandjaks võlgnik, käsundisaajaks kostja I ning lepingu eesmärgiks võlgniku kohustuste täitmine advokaadibüroole.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt (resolutsiooni p 3) ja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 2014. aastal kostjale I rahalise kohustuse täitmine summas 7537 eurot 20 senti, kohustada kostjat I tagastama summa 7537 eurot 20 senti pankrotihaldurile pangakontole või alternatiivselt tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 2014. aastal kostjale I rahalise kohustuse täitmine summas 2313 eurot ning kohustada kostjat I tagastama summas 2313 eurot pankrotihalduri pangakontole. Menetluskulud palub hageja jätta kostja I kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja maakohtuga selles, et võlgniku ja kostja I vahel oli käsundussuhe VÕS § 619 alusel. Hageja on seisukohal, et võlgnik täitis rahalise kohustuse kostja I eest summas 7537 eurot 20 senti. Võlgnik sisustab enda suhteid kostjaga I erinevalt, selliselt, nagu on õiguslikult kasulikum. Maakohus ei ole hinnanud hageja esitatud tõendeid (võlgniku 13. jaanuari 2015 kirjalik selgitus ajutisele haldurile, Advokaadibüroo Aivar Pilv selgitus). Kostja I on ise pangaülekannetega tõendanud, et ta on tasunud võlgniku õigusabikulusid 2313 eurot. Hageja arvates on eluliselt ebausutav, et kostja I täitis võlgniku eest käsundi. Usutav on hoopis see, et kostja I täitis võlgniku eest kohustuse, tasudes õigusabikulusid, mille järgselt täitis võlgnik kostja I ees rahalise kohustuse. On usutav, et kostjal I oli rahalisi vahendeid, et tasuda õigusabikulusid vähemalt summas 7537 eurot 20 senti. Kostja I ja võlgnik püüavad takistada tagasivõitmise võimalusi.
6.Kostja I palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, sest see on esitatud hilinenult. Alternatiivselt palub kostja I jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5.septembri 2016 otsus muutmata.
Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue kostja I vastu tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 2014. a rahalise kohustuse täitmine summas 7537 eurot 20 senti või 2300 eurot (otsuse resolutsiooni p 3). Muus osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas. Kuna Tartu Maakohtu 5. septembri 2016 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
8.Ringkonnakohus märgib, et alusetu on kostja I taotlus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna kaebus on esitatud hilinemisega. Asja materjalide kohaselt on hageja saanud kätte maakohtu otsuse 12.09.2016, apellatsioonkaebus on esitatud 11.10.2016, s.o tähtaegselt.
9.Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude kostja I vastu 7537 euro 20 sendi (või alternatiivselt 2300 euro) tagasivõitmiseks ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud otsuse p-des 7-9, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Asja materjalide kohaselt on võlgnik kinnitanud, et sai 02.07.2014 tehingust sularahas 35 000 eurot, millest maksis tekkinud võlgasid ja osa rahast andis tütrele (kostja I), kes tasus võlgniku advokaadi kulud (II kd tl 141-142). AS Advokaadibüroo Aivar Pilv tõendist (II kd tl 144) nähtub, et Siret Puust on tasunud advokaadibüroole tsiviilasjades nr 2-09-15316 ja nr 2-14-56427 Aksel Puustile (võlgnikule) osutatud õigusabi eest 7537 eurot 20 senti. Kostja I pangakonto väljavõtte (I kd tl 152-155) kohaselt on ta kandnud AS-le Advokaadibüroo Aivar Pilv võlgniku eest 2313 eurot. Vastavalt PankrS § 113 lg-le 1 tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud võlgniku poolt kostjale I rahalise kohustuse täitmist ja seega puudub eeldus PankrS § 113 kohaldamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja I täitnud võlgniku käsundi alusel võlgniku kohustuse AS-i Advokaadibüroo Aivar Pilv ees, kuid võlgnik ei ole täitnud rahalist kohustust kostja I ees, s.o võlgniku tahteks raha üleandmisel kostjale I oli täita oma kohustus AS Advokaadibüroo Aivar Pilv ees, mitte aga kostja I ees. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et kostja I täitis võlgniku eest kohustuse, tasudes õigusabikulusid, mille järgselt täitis võlgnik kostja I ees rahalise kohustuse. Lähtudes eeltoodus on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude kostja I vastu 7537 euro 20 sendi (või alternatiivselt 2300 euro) tagasivõitmiseks.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel Aksel Puusti (pankrotis) kanda. Kostja I on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud ringkonnakohtus 462 eurot (3,5 tundi x 110 eurot/tund + käibemaks 20%).
Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades on põhjendatud kostja I esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses. Seega tuleb Aksel Puustilt (pankrotis) mõista kostja I kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 264 eurot (2 tundi x 110 eurot/tund + käibemaks 20%).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.