Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Jätta menetluskulud Siret Puusti vastu esitatud hagis 85 % ulatuses hageja kanda ja 15 % ulatuses Siret Puusti kanda. Määrata Siret Puusti menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 287 eurot. Määrata Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela menetluskuluks Siret Puusti vastu esitatud hagis 500 eurot. Välja mõista hagejalt Siret Puusti kasuks 1 093.95 eurot menetluskulude katteks. Välja mõista Siret Puustilt Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela kasuks 75 eurot menetluskulu katteks. Tasaarvestades vastastikused rahalised nõuded välja mõista Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taelalt Siret Puusti kasuks menetluskulude katteks 1 018 (üks tuhat kaheksateist) eurot 95 senti. Jätta menetluskulud Sirje Puust-Mumme vastu esitatud hagis hageja kanda. Määrata Sirje Puust-Mumme menetluskulude rahaliseks suuruseks 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot. Välja mõista Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taelalt Sirje Puust-Mumme kasuks menetluskulude katteks 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot, mis tuleb tasuda Tartu Maakohtu 05.02.2016 määruse alusel 22.02.2016 AS-i Swedbank poolt Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taela eest Rahandusministeeriumi vastavale kontole kantud 700 euro arvelt. Allesjääv 7 eurot tagastada AS-le Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 3 mõttes. Kuna rahaliste vahendite saajaks oli võlgniku lähikondne, siis PankrS § 113 lg 2 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Seda enam, et 2011.a A. Puustile kuulunud vara (OÜ Forss ja OÜ Wenkaru osad) võõrandati samuti S. Puustile. Seega tuleb S. Puustile tasutud rahaliste kohustuse täitmine summas 7 537.20 eurot kehtetuks tunnistada. Juhul kui kohus leiab, et tõendatud on rahalise kohustuse täitmine ainult summas 2 300 eurot, palub hageja rahuldada hagi vähemalt 2 300 euro ulatuses. Võlgnik kahjustas osa võõrandamise ja rahalise kohustuse täitmisega võlausaldajate huve, muutudes nende tõttu maksejõuetuks. AS Swedbank ja võlgniku vahel oli alates 2009.a kohtuvaidlus võlgnikult 245 420.73 euro väljamõistmiseks (Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2014 otsus jõustus 05.05.2014). Seega oli võlgnik OÜ Wenkaru osa võõrandamise hetkel teadlik, et tema vastu on suur nõue kohtumenetluses. Samas maksis võlgnik olukorras, kus kohtuotsus jõustus, saadud rahast vahendeid enda lähikondsele, mitte kõige suurema võlgnevusega võlausaldajale AS-ile Swedbank. Alates 2009. a on võlgnik kogu oma vara võõrandanud. Võlgnik soovis vältida tema vastu esitatud nõude väljamõistmisel võlausaldaja nõude rahuldamist vara müügi tulemusena laekuvatest vahenditest. Juhul kui võlgnik ei oleks rahalisi vahendeid tütrele andnud, oleks nimetatud varast saanud rahuldada võlausaldajate nõuded proportsionaalselt, järgides võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Isegi juhul kui võlgnikul olid kohustused kostja I ees, oleks kostja I pidanud enda nõudeavalduse esitama pankrotimenetluses ning saama nõude rahuldatud proportsionaalselt teiste võlausaldajatega. Võlgnik on eelistanud kostja I huve, kahjustades sellega teiste võlausaldajate huve. Pankrotimenetluses on AS Swedbank esitanud nõudeavalduse summas 247 559.85 eurot ja Maksu- ja Tolliamet summas 6 236.05 eurot.

Kostja I leiab, et nõue tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks rahalise kohustuse täitmine summas 7 537.20 eurot on täielikult tõendamata. Kostja I sai pankrotivõlgnikult 2 300 eurot Advokaadibüroole Aivar Pilv õigusabi ja võlgniku hagiavalduselt riigilõivu eest tasumiseks. Kuivõrd pankrotivõlgniku enda arvelduskonto LHV pangas oli arestitud, oli võlgnikul ökonoomsem kulutuste vältimiseks täita oma kohustusi advokaadibüroo ees kostja I vahendusel. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et võlgnikul oli mingisugune kohustus kostja I ees. A. Puust sai raha OÜ Forss osakute müügist ja andis raha tütre kaudu advokaadibüroole õigusteenuse eest tasumiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Sama sätte lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis.

-

-

Aksel Puusti ajutine pankrotihaldur nimetati 08.01.2015. Tartu Maakohtu 06.04.2015 määrusega kuulutati välja Aksel Puust pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. 02.07.2014 on notariaalse osaühingu osa müügilepinguga võlgnik OÜ Forss osa nimiväärtusega 1 024 eurot müünud edasi J. S.ile. Müügihinnaks oli notari lepingu järgi 35 000 eurot, mis on võlgnikule tasutud sularahas. Võlgniku arveldusarvetelt summa laekumist ei nähtu. Siret Puust on 2014. aastal tasunud Advokaadibüroole Aivar Pilv Aksel Puustile osutatud õigusabi eest 7 537.20 eurot.

Kostja I selgituste kohaselt olid A. Puusti kontod arestitud, mistõttu lisakulutuste vältimiseks täitis A. Puust oma kohustusi advokaadibüroo ees kostja I vahendusel. Pankrotivõlgniku poolt täideti rahalist kohustust Advokaadibüroole Aivar Pilv, mitte kostjale I. Hageja ei ole tõendanud, et võlgnikul oleks olnud mingisugune rahaline kohustus kostja I ees või et võlgnik oleks täitnud rahalist kohustust kostja I ees. S. Puust on isa eest advokaadibüroole tasunud käsundi täitmisena. Kohus on seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist on A. Puust kasutanud sularaha mitmete kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja I väitele, et A. Puust tasus tsiviilasjas 2-09-15316 menetluse kestel kohtu deposiiti 56 000 krooni OÜ Wenkaru ja OÜ Forss osade aresti alt vabastamiseks. Seega ei ole üheselt tõendatud, et A. Puustil puudusid tsiviilasja 2-09-15316 menetlemise ajal rahalised vahendid õigusabi ja riigilõivu tasumiseks, misttõttu advokaadibüroole olevat võlgniku eest teinud makseid kostja I ning seetõttu tekkis kostjal I rahaline nõue A. Puusti vastu, mida A. Puust olevat hiljem täitnud. Kohus leiab, et rahalise kohustuse tagasivõitmise nõude rahuldamise vältimatuks eelduseks on rahalise kohustuse olemasolu tõendamine. Kohus nõustub kostja I seisukohaga, et hageja väide A. Puustil kohustuse olemasolu kohta S. Puust ees ja selle täitmise kohta on jäänud paljasõnaliseks. Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlusalusel juhul oli käsundiandjaks A. Puust, käsundisaajaks S. Puust ning lepingu eesmärgiks oli A. Puusti kohustuse täitmine Advokaadibüroole Aivar Pilv, et tasuda A. Puustile advokaadibüroo poolt osutatud teenuse eest.

kanda ning 15 % ulatuses S. Puusti kanda. S. Puust-Mumme menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv S. Puusti vastu esitatud nõuetes 500 eurot ja S. PuustMuume vastu esitatud nõudes – 300 eurot. Tulenevalt kostja I poolt hageja nõude rahuldamisest pärast hagi esitamist tuleb hageja kanda jätta 85 % S. Puusti vastu esitatud hagilt tasutud riigilõivust, so (85%x500) 425 eurot; 75 eurot jääb S. Puusti kanda. S. PuustMumme vastu esitatud nõudelt tasutud riigilõiv 300 eurot jääb hageja enda kanda. S. Puust-Mumme eeldatavate menetluskulude katteks on hageja tasunud Tartu Maakohtu 05.02.2016 määruse alusel 22.02.2016 700 eurot Rahandusministeeriumi vastavale kontole. Kostja I esitas oma menetluskulude nimekirja summale 1 452 eurot (II kd tl 201-203) ja täiendatud menetluskulude nimekirja summale 198 eurot (16.08.2016 kohtuistung). Kostja I palub määrata tema poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1650 eurot (käibemaksuga), õigusabi osutati 12,5 tunni ulatuses. Kostja II esitas oma menetluskulude nimekirja summale 594 eurot (II kd tl 205-207) ja täiendatud menetluskulude nimekirja summale 198 eurot (16.08.2016 kohtuistung). Kostja II palub määrata tema poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 792 eurot (käibemaksuga), õigusabi osutati 6 tunni ulatuses. Hageja esitas kostja I menetluskulude osas vastuväite. Hageja ei nõustu täendava vastuse eest 4 tunnise õigusabi mahuga, sest tekst on korduv. Hageja nõustub töömahuga kaks tundi. Küsitav on ka tagatise taotlusele kulunud aeg üks tund, hageja nõustub töömahuga 0,5 tundi. Kokku nõustub hageja 8,5 tunni töömahuga. Hageja vaidles vastu täiendavale menetluskulude taotlusele, milles esindja taotleb nii kostja I kui ka kostja II esindamise eest kohtuistungiks ettevalmistuse eest 0,5 tunni ja kohtuistungil osalemise eest 1 h mahus. Esindaja ei valmistu kohtuistungiks topelt, vaid kokku 0,5 tundi ning istung kestis vaid 1 tunni, mistõttu saab kulu olla 1 h ulatuses osalemine istungil. Kohus leiab, et kostjate taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjaid on menetluses esindanud üks esindaja, vandeadvokaat Madis Mahlapuu. Kohus leiab, et tunnitasu määr taotletud ulatuses (110 eurot ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjad ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu on kulu ka tasutud käibemaks. Kostjad on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning kohtumenetluseks ettevalmistamisega. Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja I täiendav vastus kordab 16.09.2015 esitatud kostja vastust, mistõttu tuleb põhjendamatuks lugeda nimetatud dokumendi koostamise eest õigusabi maht kaks tundi. Samuti tuleb kohtu hinnangul arvestada hageja seisukohta istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kohta, jagades istungil osalemiseks ettevalmistamise (0,5 h) ja osalemise (1 h) ajakulu võrdselt kahe kostja vahel. Seetõttu on kohtu hinnangul kostja I põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud 9,75 tunni eest ehk summas 1 287 eurot ja kostja II põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud 5,25 tundi ehk summas 693 eurot. Arvestades kohtu määratud menetluskulude jaotust kostja I vastu esitatud nõudes tuleb hagejalt S. Puusti kasuks välja mõista (85%x1287) 1093.95 eurot.

Siret Puustilt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 % menetluses tasutud riigilõivust, so (15%x500) 75 eurot. Tasaarvestades vastastikused rahalised nõuded tuleb Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taelalt Siret Puusti kasuks välja mõista (1093.95-75) 1 018.95 eurot. Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taelalt tuleb Sirje Puust-Mumme kasuks välja mõista menetluskulude katteks 693 eurot, mis tuleb tasuda Tartu Maakohtu 05.02.2016 määruse alusel 22.02.2016 AS-i Swedbank poolt Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taela eest Rahandusministeeriumi vastavale kontole kantud 700 euro arvelt. Allesjääv 7 eurot tuleb tagastada AS-le Swedbank.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.