Danske Bank AS Eesti filiaali kaudu hagiavaldus Xxxx ja Xxxxvastu võlgnevuse 50 000 euro nõudes
Hagi hind
50 000 eurot
Menetlustoiming
Aegumise kohaldamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826, aadress Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: jurist Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, aadress A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post: [email protected]) Kostja I: Xxxx (isikukood xxxx, aadress xxxx) Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, aadress xxxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & CASUS, aadress Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
esindajad
Asja läbivaatamine Istungi toimumise aeg, istungil osalenud isikud
11.01.2017 kohtuistungil osalesid hageja esindaja Krista Arraste ja kostjate esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
RESOLUTSIOON:
Jätta aegumise tõttu rahuldamata Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826) hagi Xxxx (isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) vastu solidaarselt 50 000 euro suuruse võlgnevuse nõudes.
2.Jätta Xxxx ja Xxxxmenetluskulud hageja Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) kanda.
3.Menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest 10. aprillist 2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) esitas 14.07.2016 kohtule hagiavalduse kostjate Xxxxja Xxxxvastu, milles palub mõista kostjalt I Xxxxlt ja kostjalt II Xxxx solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlg summas 50 000 eurot; samuti mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud ning menetluskuludelt viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (I k, tl 3-9).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) ja kostjad 31.05.2012 võla tasumise kokkuleppe nr XXXX, mille punktis „Võlg“ kostjad kinnitasid, et (I k, tl 10-15): • kostjate ja hageja vahel on sõlmitud 13.06.2003 käenduslepingud, mille kohaselt kostjad kohustusid vastutama hageja ja AS Xxxxvahel 02.06.2003 sõlmitud faktooringulepingu nr xxxx nõuetekohase täitmise eest maksimumsummas 64 000 eurot; • kostjate ja hageja vahel on sõlmitud 12.12.2003 käenduslepingud, mille kohaselt kostjad kohustusid vastutama hageja ja OÜ Xxxxvahel 12.12.2003 sõlmitud faktooringulepingu nr XXXX nõuetekohase täitmise eest maksimumsummas 46 186,54 eurot.
3.Kuna kostjad võla tasumise kokkulepet vastavalt kokkulepitud tingimustele ei täitnud, edastas hageja 30.12.2013 kostjatele kokkuleppe ülesütlemise avaldused, märkides, et seisuga 30.12.2013 on kostjatel tähtajaks tasumata kokku 54 532,51 eurot. Kuna kostjad ülesütlemise avaldusele ei reageerinud, luges hageja võla tasumise kokkuleppe üles öelduks alates 21.01.2014.
4.Vastavalt võla tasumise kokkuleppele on kostjatel hageja ees seisuga 02.06.2016 tasumata põhiosamaksed summas 107 973,72 eurot, intressimaksed summas 10 071,93 eurot ja viivised summas 23 236,55 eurot, so kokku 141 282,20 eurot. Käesolevas hagiavalduses nõuab hageja kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt vaid põhinõude tasumist summas 50 000 eurot (I k, tl 3-9). Kostjate vastus hagiavaldusele, aegumise vastuväide
5.Kostjad ei võta hagi õigeks ega tunnista nende vastu suunatud nõuet. Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et pooled allkirjastasid 31.05.2012 võla tasumise kokkuleppe nr XXXX. Ülejäänud hageja faktiväidetele vaidlevad kostjad vastu. Hageja ei ole tõendanud aluskohustuste olemasolu ega suurust (I k, tl 57-58). Võla tasumise kokkulepe nr XXXX on sõlmitud XxxxAS-i (pankrotis) ja OÜ Xxxx(pankrotis) faktooringulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Võla tasumise kokkulepe on lahutamatult seotud faktooringulepingute ja omakorda nende täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingutega. Kokkuleppest ei tulene iseseisev kohustus, sest kui põhivõlgnikud
täidavad oma kohustuse hageja ees, vabanevad kostjad võla tasumise kokkuleppest tulenevast kohustusest. Seega on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis ei tekita poolte vahel eraldiseisvat õigussuhet. Võla tasumise kokkulepe on omakorda aktsessoorne põhikohustusega. Hageja ei ole tõendanud aluskohustuste olemasolu ega suurust. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja esitanud põhivõlgnike pankrotimenetlusse nõudeid faktooringulepingute alusel. See asjaolu annab alust arvata, et faktooringulepingutest tulenevad kohustused on täidetud. Kui põhivõlgnikel ei ole faktooringulepingutest tulenevaid kohustusi, ei ole kostjatel võla tasumise kokkuleppest tulenevaid kohustusi (II k, tl 44-48).
6.Kostjad on esitanud aegumise vastuväite ning taotluse TsMS § 449 lg 3 alusel aegumise vaheotsuse tegemiseks. Kostjad paluvad kohaldada aegumist ja jätta Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi Ivar Teevälja ja Xxxxvastu aegumise tõttu rahuldamata (I k, tl 56-58; II k, tl 44-48; 56-58).
7.Pooltevahelises 31.05.2012 võla tasumise kokkuleppes nr XXXX, sisaldub punkt: “Juhul, kui Võlgnik ei täida käesoleva Kokkuleppega kokkulepitud Võla tasumise graafikut, siis on Pangal õigus nõuda Võla kohest ja täielikku tasumist” (I k, tl 12). Tegemist on poolte kokkuleppega kohustuse sissenõutavaks muutumise aja kohta. VÕS § 82 lg 7 on osaliselt dispositiivne ning pooled võivad kokku leppida selles, millal on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ning millal kohustus sissenõutavaks muutub. Sama tõlgenduse on analoogsele kokkuleppele andnud Tallinna Ringkonnakohus 30.04.2015 lahendis nr 213-54383 (II k, tl 156-161). Kogu võlgnevuse kohese tasumise nõudmise õigus ei ole pooltevahelise kokkuleppe kohaselt seotud ühegi täiendava tingimusega. Väljend “nõuda Võla kohest ja täielikku tasumist” tähendab, et kogu võlgnevuse tasumist võib nõuda viivitamatult ja tingimusteta elik kostjate kohustus hageja ees muutub sissenõutavaks kogu ulatuses täiendavate hagejapoolsete toiminguteta. Viidatud lepingupunkti eesmärgiks on lihtsustada nõude sissenõudmist, võimaldades võlausaldajal seda teha täiendavate toiminguteta. Võlausaldajal oli õigus nõuda võla tasumise kokkuleppest tuleneva kohustuse täielikku täitmist hetkel, mil kostjad rikkusid maksegraafikut.
8.Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, muutub kohustus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks. Sama põhimõtte kehtestab TsÜS § 147 lg 2. Lepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumine ei eelda võlausaldaja poolt võlgnikule nõude esitamist. Hagejal oli õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist alates hetkest, mil kostjad jäid esmakordselt viivitusse maksegraafiku järgsete maksete tasumisega. Võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus muutus täies ulatuses sissenõutavaks, kui kostjad jäid esimese maksegraafikujärgse makse tasumisega viivitusse. Hageja on hagiavalduse lisas nr 6 (I k, tl 35) toonud välja, et kostjad ei täitnud võla tasumise kokkulepet nr XXXX kohaselt alates esimesest maksest. Esimese makse tähtpäev oli 30.06.2012. Kuna tegemist oli puhkepäevaga, tuli kohustus täita TsÜS § 136 lg 8 alusel hiljemalt 02.07.2012. Kohustus täideti alles 17. ja 18.07.2012. Kogu võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus muutus sissenõutavaks, kui 02.07.2012 makset tähtaegselt ei tasutud. Käesoleval juhul on tegemist aastates arvutatava aegumistähtajaga, seega algas aegumistähtaeg 02.07.2012 ning lõppes 02.07.2015. Hagi on esitatud pärast aegumistähtaja lõppemist 14.07.2016 (II k, tl 44-48; 56-58). Hageja seisukoht kostjate aegumise väitele ja taotlusele
9.Lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest ühineb hageja kostjate taotlusega vaheotsuse tegemiseks. Hageja taotleb vaheotsuse tegemist ning palub kohtul jätta kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkata käesoleva tsiviilasja menetlust (II k, tl 165, p 3.3).
10.Hageja on seisukohal, et kostjate vastu esitatud nõuded ei ole aegunud ning et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks võla tasumise kokkuleppe erakorralise ülesütlemisest, so 21.01.2014, millest alates algas TsÜS § 147 lg 1 ette nähtud kolmeaastane
aegumistähtaeg. St aegumistähaeg algas 21.01.2014 ja oleks lõppenud 20.01.2017. Kuna hageja esitas hagiavalduse kostjate vastu kohtusse 14.07.2016, siis on hageja esitanud hagiavalduse kostjate vastu aegumistähtaja kestel ja hageja nõue kostjate vastu ei ole aegunud. Hageja nõue muutus täies ulatuses sissenõutavaks 21.01.2014, mil muutus sissenõutavaks põhivõla jääk summas 61 185,03 eurot ning hageja nõuab selle osalist tasumist kostjatelt solidaarselt summas 50 000 eurot (I k , tl 83-84, p 3.7; II k, tl 165, p 3.1).
11.Hageja leiab, et kostjate poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsust ei saa käesolevas tsiviilasjas analoogiana kohaldada, kuna tsiviilasja nr 2-13-54383 aluseks olnud võla tasumise kokkulepet ei olnud hageja erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelnud. Käesoleva tsiviilasja aluseks olev võla tasumise kokkulepe nr XXXX on hageja poolt 30.12.2013 kostjatele edastatud võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise avaldusega 21.01.2014 erakorraliselt ja ennetähtaegselt üles öelnud. Tuginedes eeltoodule tsiviilasjas nr 2-13-54383 ja käesoleva tsiviilasja aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid erinevad ning tsiviilasjas nr 2-13-54383 tehtud kohtuotsust ei saa käesoleva tsiviilasja lahendamisel aluseks võtta. Kohtuotsuse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
12.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, menetlusosaliste seisukohtadega ja kostjate esitatud aegumise vastuväidetega, leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud vaheotsuse tegemiseks ning kohus võtab käesoleva vaheotsusega seisukoha aegumise kohaldamise taotluste suhtes. Kohus leiab, et kostjate poolt esitatud aegumise vastuväide on põhjendatud ning kostjate aegumise kohaldamise taotlus tuleb rahuldada.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
14.Nõude aegumise osas seisukoha võtmisel juhindub kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143-s sätestatust, mille kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on esitanud kohtule aegumise kohaldamise taotlused (I k, tl 56-58; II k, tl 44-48; 56-58). Samuti nõustub hageja vaheotsuse tegemisega TsMS § 449 lg 3 alusel (II k, tl 165, p 3.3).
15.TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled allkirjastasid 31.05.2012 võla tasumise kokkuleppe nr XXXX. Pooled vaidlevad selle üle, millal võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus muutus täies ulatuses sissenõutavaks ning kas hageja 14.07.2016
kohtule esitatud nõue on aegunud.
17.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 01.10.2008 kohtuotsuse nr 3-2-1-63-08 punktis 14 märkinud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
18.TsÜS § 67 alusel on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Hageja ja kostjate vahel on 31.05.2012 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe nr XXXX ja selle lisa võla tasumise graafik on mitmepoolne tehing (I k, tl 10-15). Seega tulenes pooltevaheline õigussuhe tehingust (võlaõigusseadus § 2 lg 1, § 3 p 1) ning kohaldumisele kuuluvad TsÜS-s sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise sätted.
19.Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on võla tasumise kokkuleppe ennetähtaegselt üles öelnud. Pooled vaidlevad selle üle, millal võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus muutus täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja leiab, et tema nõuded muutusid sissenõutavaks võla tasumise kokkuleppe erakorralise ülesütlemisest, so alates 21.01.2014. Kostjad leiavad, et kuna 31.05.2012 võla tasumise kokkuleppes nr XXXX sisaldub punkt: “Juhul, kui Võlgnik ei täida käesoleva Kokkuleppega kokkulepitud Võla tasumise graafikut, siis on Pangal õigus nõuda Võla kohest ja täielikku tasumist” (I k, tl 12), siis on tegemist poolte kokkuleppega kohustuse sissenõutavaks muutumise aja kohta. Kostjate hinnangul muutus võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus täies ulatuses sissenõutavaks, kui kostjad jäid esimese maksegraafikujärgse makse tasumisega viivitusse. Kostjate esimese makse tähtpäev oli 30.06.2012, kuna see oli puhkepäevaga, tuli kohustus täita TsÜS § 136 lg 8 alusel hiljemalt 02.07.2012. Seega leiavad kostjad, et kogu võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus muutus sissenõutavaks, kui 02.07.2012 makset tähtaegselt ei tasutud.
20.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks, et vältida nõude aegumist, tuleb nõue esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 14.07.2016 (I k, tl 3). TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kolm aastat (tahtliku rikkumise puhul 10 aastat).
21.TsÜS § 147 lg 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 137 lg 1).
22.Hageja ja kostjate 31.05.2012 võla tasumise kokkuleppes nr XXXX, sisaldub punkt: “Juhul, kui Võlgnik ei täida käesoleva Kokkuleppega kokkulepitud Võla tasumise graafikut, siis on Pangal õigus nõuda Võla kohest ja täielikku tasumist” (kokkuleppe kolmandal lehel; I k, tl 12). VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on
kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja on hagiavalduse lisana 6 esitanud kostjate võla tasumise kokkuleppest tulenev tasumata kohustus seisuga 02.06.2016 (I k, tl 35), millest nähtub, et alates 30.06.2012 on kostjatel tekkinud võlgnevus summas 719,82 eurot ning 02.06.2016 seisuga on võlgnevus kokku 141 282,20 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjad ei tasunud võla tasumise kokkuleppes märgitud esimest osamakset, so 30.06.2012 osamakset tähtaegselt. Kohus leiab, et tulenevalt hageja ja kostjate vahel 31.05.2012 sõlmitud kokkuleppest oli hagejal peale 30.06.2012 osamakse tasumisega viivitamist õigus nõuda kõikide maksegraafikujärgsete osamaksete korraga tasumist. 31.05.2012 kokkuleppe sõlmimisel oli hageja võlausaldajana omandanud lihtsustatud korras nõudeõiguse, kuid kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg on piiratud aegumistähtajaga TsÜS § 147 lg 1 kohaselt kolmeaastase tähtajaga. Sarnasele järeldusele on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus enda 30.04.2015 lahendis nr 2-13-54383 (II k, tl 156-161). Kohtu hinnangul on käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-13-54383 olev võla tasumise kokkulepe samasisuline.
23.Kohus nõustub hageja käsitlusega, et kuna esimese osamakse tähtpäev oli puhkepäevaks olev 30.06.2012, siis tuli kostjatel TsÜS § 136 lg 8 alusel kohustus täita hiljemalt 02.07.2012. Seega eeltoodust tulenevalt muutus kogu võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus sissenõutavaks 02.07.2012, mil esimest osamakset tähtaegselt ei tasutud. Käesoleval juhul on tegemist aastates arvutatava aegumistähtajaga, seega algas aegumistähtaeg 02.07.2012 ning lõppes 02.07.2015. Kuivõrd hagi on esitatud 14.07.2016, siis on tegemist pärast aegumistähtaja lõppemist esitatud hagiga.
24.Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et hageja nõude kostjate vastu on aegunud, mistõttu kohus rahuldab kostjate TsMS § 449 lg 3 alusel esitatud aegumise kohaldamise taotlused. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjate vastu 50 000 euro suuruse võlgnevuse nõudes.
25.TsMS § 449 lg 3 alusel kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna hageja nõue tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata, siis ei analüüsi kohus hageja nõuete materiaalõiguslikke eeldusi ja nende põhjendusi.
Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
27.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kostjate Xxxx ja xxxx menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või, 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
29.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.