Võru Kinnisvara OÜ hagi Hilkka Volli vastu võla ning viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5005,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Võru Kinnisvara OÜ (registrikood 10287913, asukoht Vabaduse 22, 65609 Võru), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; epost: [email protected]) Kostja: Hilkka Voll (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX; e-post:
XXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Võru Kinnisvara OÜ hagiavaldus kostja Hilkka Volli vastu.
2.Välja mõista kostjalt Hilkka Vollilt hageja Võru Kinnisvara OÜ kasuks Laane X-XX, Võru korteriomandi kaasomandi korrashoiu ja valitsemise kulud perioodil jaanuar 2013 kuni märts 2016 summas 3105,56 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Hilkka Vollilt hageja Võru Kinnisvara OÜ kasuks viivis 04.07.2016 seisuga summas 1221,45 eurot.
4.Välja mõista kostjalt Hilkka Vollilt hageja Võru Kinnisvara OÜ kasuks viivis alates 05.07.2016 TsMS § 367 alusel arvestusega 0,06% põhinõudelt (3105,56 eurolt) päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna Tartu Maakohtu 19.07.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek summas 4802,01 eurot) Hilkka Vollile (ik XXXXXXXXXXX) kuuluval Laane X-XX Võru korteriomandil (registriosa nr XXXXXX) Võru Kinnisvara OÜ (rk 10287913) kasuks.
6.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ning kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud kostja Hilkka Volli kanda.
8.Välja mõista kostjalt Hilkka Vollilt riigilõivust 475 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulust 997,50 eurot, kokku menetluskulu 1472,50 eurot hageja Võru Kinnisvara OÜ kasuks.
9.Välja mõista kostjalt Hilkka Vollilt hageja Võru Kinnisvara OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Võru Kinnisvara OÜ (hageja) hagi Hilkka Volli (kostja) vastu (tl 2-9; 42-51) järgmistes nõuetes: -
välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 3105,56 eurot;
-
välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 1221,45 eurot ja alates hagi esitamisest viivis 0,06 % põhivõlgnevuselt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni;
-
jätta menetluskulud kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt on hageja Laane tn 6, Võru elamu valitseja. Kostjale kuulub Laane tn X-XX, Võru korteriomand, mille omanikuks ta sai 18.04.2016. Kostja omandas selle korteri kohtutäitur Taive Peedosaare poolt 28.03.2016 läbi viidud enampakkumisel täiteasjas nr XXXXXXXXXX. Kostja kanti kinnistusraamatusse korteri omanikuna 18.04.2016. 28.03.2016 koostatud vara enampakkumise akti lisaks oli hageja koostatud tõend, mille kohaselt oli Laane tn X-XX korteri võlgnevus 29.02.2016 seisuga 5552,75 eurot. Enne korteri kostjale võõrandamist oli selle omanik K.K.. K.K. ei tasunud nõuetekohaselt korteri majandus- ja hoolduskulusid ning Tartu Maakohtu 11.04.2011 otsusega mõisteti K.K.ilt hageja kasuks välja 1586,17 eurot. 28.04.2015 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas K.K.i tasuma hagejale põhinõudeid summas 3858,69 eurot, kõrvanõudeid summas 806 eurot ning täiendavalt viivist 0,06 % päevas põhinõudelt 3858,69 eurot alates 29.04.2015. Pärnu Maakohtu 28.04.2015 kohtumäärus puudutas perioodi märts 2012 kuni veebruar 2015. K.K. ei ole kohtumäärust täitnud, see ei ole osutunud võimalikuks ka täitemenetluses. K.K.il on perioodi jaanuar 2013 kuni märts 2016 eest tasumata korteri kaasomandi korrashoiu ja valitsemise kulud summas 3105,56 eurot. Hageja on arvestanud põhinõudelt viivist määras 0,06 % tasumata summalt päevas, kuna sellises viivisemääras on esitatud viivise nõudeid ka eelmisele omanikule K.K.ile. Viivise nõue 04.07.2016 seisuga on 1221,45 eurot. Viimasena nõuab hageja kostjalt ka alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni jooksva viivise väljamõistmist.
Hageja palus hagi tagamise korras seada Laane tn X-XX, Võru korteriomandile hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 4802,01 eurot. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 19.07.2016 (tl 86-87).
01.09.2016 vastuses vaidleb kostja hagiavaldusele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata (tl 107-122). Kostja selgitab, et kui ta osales enampakkumisel, siis oli enampakkumise teates teavitus, et alghinnale lisandub võlgnevus korteriühistu ees, kuid täpset võlgnevuse summat välja ei olnud toodud. Laane 6, Võru kortermaja puhul ei ole tegemist korteriühistuga. Enampakkumise teates ei olnud välja toodud, et võlgnevus tuleks tasuda valitsejale. E-kirja teel suheldes teavitas kohtutäitur kostjat, et võlgnevus on kokku ca 5300 eurot, suurem osa sellest on eelmiselt omanikult kohtuotsusega välja mõistetud. Kohtutäitur on kostjale avaldanud, et endise korteriomaniku võlgnevusi, mis on võlgnikult kohtulahendiga välja mõistetud, kostja maksma ei pea, tuginedes ka justiitsministeeriumi nõuniku e-kirjale. Kostja leiab, et olukorras, kus hageja suhtes jõustunud kohtulahendeid ei olnud sundtäitmise korras võimalik täita, ei andnud see hagejale õigust esitada sama nõuet kohtusse teistkordselt ja nõuda sama võlga teiselt isikult. Kostja leiab, et hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu. Viivise osas ei ole arusaadav, millal muutus nõue sissenõutavaks ning kuidas oli kostjal kohustus tasuda viivist vaidlusalusel perioodil. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks pärast seda, kui kostja korteri omandas. Kostja märgib, et hetkest, mil tema sai korteri omanikuks, on ta tasunud hagejale igakuiseid kuluarveid. Veel märgib kostja, et hageja võlgnevuse arvestus on raskesti jälgitav.
24.10.2016 vastuses jääb hageja hagiavalduse juurde (tl 125-130). Hageja leiab, et kostja vastutuse aluseks on tulenevalt korteriomandiseaduse § 13 lg-le 4 asjaolud, et 1) kostja on omandanud korteriomandi ning 2) võõrandajal on omandamise ajal olnud sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata võlgnevus kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest. Kostja ja K.K. vastutavad hageja ees solidaarselt. Asjaolu, et kuni kohtumenetluseni on kostja näinud erinevaid dokumente, kus olid märgitud erinevad võlgnevused, ei muuda nõuet ebaselgeks või raskesti jälgitavaks. Hageja nõue koosneb hageja poolt K.K.ile esitatud arvete alusel tasumata jäänud summadest. Seega hageja nõue on muutunud sissenõutavaks alates igal arvel märgitud maksetähtajaks rahalise kohustuse täitmata jätmisest alates. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 145 lg-st 2 vastutab kostja hageja ja K.K.i vahel olevast võlasuhtest tuleneva viivise tasumise eest täies ulatuses sõltumata sellest, kuna kostjal n.ö käenduskohustus tekkis.
07.12.2016 määras kohus arutada asja kirjalikus menetluses, selgitas kohaldamisele kuuluvaid materiaalõiguse norme ning andis pooltele võimaluse kompromissi sõlmimiseks (tl 131-132). Hageja 22.12.2016 seisukoha (tl 134-136) ning kostja 27.12.2016 seisukoha (tl 141-145) kohaselt kompromissläbirääkimised nurjusid.
09.01.2017 andis kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 23.01.2017 (tl 146). Kohtu antud tähtajaks saabus vaid hagejalt menetluskulude nimekiri (tl 148-150).
24.01.2017 kostja seisukoha (tl 152-157), mille kohus võttis 09.02.2017 määrusega (tl 163) asja materjalide juurde, kohaselt jääb kostja oma varasemate vastuväidete juurde ning rõhutab, et temal ei saa olla viivise ega menetluskulude tasumise kohustust.
30.01.2017 esitas kostja seisukoha hageja menetluskuludele, milles vaidleb kuludele vastu (tl 160-162).
13.02.2017 uuendas kohus menetluse ning andis hagejale tähtaja korrektse põhinõude ja viivise arvestuse esitamiseks koos selgituste ning tõenditega (tl 165). 23.02.2017 täpsustas hageja hagiavalduses välja toodud nõudeid (tl 168-171).
10.13.03.2017 andis kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl 175). 20.03.2017 esitas hageja täpsustatud menetluskulude nimekirja (tl 177-179).
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3105,56 eurot põhivõlana ning 1221,45 eurot viivisena, samuti jooksva viivise kuni põhivõla tasumiseni.
12.Lähtudes poolte seisukohtadest ja kohtule esitatud tõenditest, ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle: -
Hageja on Laane tn 6, Võru elamu valitseja (10.04.2012 Võru, Laane 6 asuva elamu korteriomanike üldkoosoleku korduskoosoleku protokoll, tl 10-12).
-
Kostja omandas Laane tn X-XX, Võru korteriomandi (edaspidi korteriomand) kohtutäitur Taive Peedosaare poolt 28.03.2016 läbi viidud enampakkumisel täiteasjas nr XXXXXXXXXX (vara enampakkumise akt, tl 25-29).
-
Kostja sai korteriomandi omanikuks kinnistusraamatu kandega 18.04.2016 (väljavõte kinnistusraamatust, tl 13-14).
-
Enne korteriomandi kostjale võõrandamist oli selle omanikuks K.K. (väljavõte kinnistusraamatust, tl 13-14).
-
K.K. oli korteriomandi kostjale võõrandamise hetkel hageja ees võlgnevuses kaasomandi korrashoiu ja valitsemise kulude tasumisega perioodi jaanuar 2013 kuni märts 2016 eest.
-
K.K.ilt on Tartu Maakohtu 11.04.2011 otsusega hageja kasuks väljamõistetud 1586,17 eurot (kohtuotsus, tl 15-22) ning 28.04.2015 Pärnu Maakohtu määrusega põhinõuded summas 3858,69 eurot, kõrvanõuded summas 806 eurot ning täiendavalt viivis 0,06 % päevas põhinõudelt 3858,69 eurot alates 29.04.2015 (kohtumäärus, tl 23-24). Pärnu Maakohtu 28.04.2015 kohtumäärus puudutas perioodi märts 2012 kuni veebruar 2015. K.K. ei ole viidatud kohtumäärust täitnud, see ei ole osutunud võimalikuks ka täitemenetluses.
-
Korteriomandi omanikul oli/on kohustus tasuda järgmiste kasutatud teenuste eest ja tasuda järgmisi tasusid: remondifondi maksed, keskküte, vee soojendamine, üldelekter, teenustasu, vesi, kanalisatsioon, välikoristus, jagamata vesi, prügi (10.04.2012 Võru, Laane 6 asuva elamu korteriomanike üldkoosoleku korduskoosoleku protokoll, tl 10-12).
13.Hageja nõuab kostjalt korteriomandi kaasomandi korrashoiu ja valitsemise kulude võlgnevust perioodi jaanuar 2013 kuni märts 2016 eest kokku summas 3105,56 eurot, samuti viivist. Hageja leiab, et kostja vastutuse aluseks on tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 4 asjaolud, et 1) kostja on omandanud korteriomandi ning 2) võõrandajal on omandamise ajal olnud sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata võlgnevus kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest. Kostja ja eelmine korteriomandi omanik K.K. vastutavad hageja ees solidaarselt.
14.Kostja leiab, et hagejal puudub tema suhtes nõudeõigus. Kostja on tuginenud kohtutäituri kinnitusele, et endise korteriomaniku võlgnevusi, mis on võlgnikult kohtulahendiga välja mõistetud, tema maksma ei pea. Kostjale on arusaamatu võlgnevuse arvestus ning ta leiab, et viivis ei ole tema suhtes muutunud sissenõutavaks.
15.Seega tuleb kohtul lahendada poolte vaidlus selles, kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu, s.o kas kostja kui korteriomandi omandaja vastutab KOS § 13 lg 4 alusel võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Eelnevast sõltub, kas ja millises summas on kostjal kohustus tasuda hagejale korteriomandi kaasomandi korrashoiu ja valitsemise kulude võlgnevust ning viivist.
16.KOS § 13 lg 4 kohaselt korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana.
17.Kohus leiab, et KOS § 13 lg 4 kohaldamisel on põhjendatud juhinduda kohtupraktikast, mis on kujunenud korteriühistuseaduse (KÜS) analoogse sätte, s.o § 7 lg 3, kohaldamisel. KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
18.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.11.2016 kohtuasjas nr 3-2-1-97-16 tehtud kohtumääruse p-s 14 kinnitab Riigikohus oma varasemat praktikat selles, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Edasi märgib tsiviilkolleegium lahendi p-s 15, et KÜS § 7 lg 3 sätestatud võlgade ülemineku regulatsioon kehtib ka korteriomandi müümisel täitemenetluses toimunud enampakkumisel. Sama lahendi p-s 16 on leitud, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib võõrandaja ja omandaja solidaarvastutus ning korteriomandaja vastutus tekib võõrandaja vastutuse kõrval, mitte selle asemel. Seega ei kehti varasem kohtulahend kui täitedokument majandamiskulude võlgade kohta isiku suhtes, kes on hiljem omandanud korteriomandi, millest tulenevate majandamiskulude võlgnevuse kohta kohtulahend tehti. Kui sissenõudja soovib maksma panna korteriomandi ostnud isiku KÜS § 7 lg-st 3 tulenevat solidaarvastutust, tuleb esitada tema vastu hagi.
19.Tuginedes eelviidatud Riigikohtu lahendile ning kohaldades analoogiat, leiab kohus, et ka KOS § 13 lg-st 4 tuleneva solidaarvastutuse maksmapanemiseks tuleb sissenõudjal vaatamata varasema kohtulahendi olemasolule esitada korteriomandi ostnud isiku vastu iseseisev hagi. Antud juhul ongi hageja, sõltumata asjaolust, et varasema omaniku K.K.i osas on olemas jõustunud kohtulahend(id) (tl 15-24), esitanud solidaarvastutuse maksmapanemiseks hagi ka uue omaniku, s.o kostja vastu.
20.Vaidlust ei ole selles, et kostja omandas korteriomandi kohtutäitur Taive Peedosaare poolt läbi viidud enampakkumisel ning ta kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 18.04.2016. Pooled ei vaidle ka selle üle, et korteriomandi varasem omanik K.K. oli korteriomandi kostjale võõrandamise hetkel hageja ees võlgnevuses kaasomandi korrashoiu ja valitsemise kulude tasumisega perioodi jaanuar 2013 kuni märts 2016 eest. Arvestades eelnevalt otsuse p-des 16-19 toodut, leiab kohus, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu ning kostja kui korteriomandi omandaja vastutab KOS § 13 lg 4 alusel võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana.
21.Kostja märgib enda vastuses, et ta lähtus korteriomandi ostmisel kohtutäituri ning justiitsministeeriumi seisukohtadest (tl 114-118) ning sai sellest kinnitust, et tema ei pea varasemaid võlgasid tasuma. Kohus märgib, et justiitsministeeriumi nõuniku 18.03.2016 e-kirjas on samuti välja toodud, et võla üleminekut uuele omanikule näeb ette KOS § 13
lg 4 ja KÜS § 7 lg 3 ning need käivad ühisuse (äärmisel juhul valitseja) ja korteriühistu nõuete kohta (tl 114).
22.Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust kostja vastuväide selles, et enampakkumise teates (tl 111-113) ei olnud märgitud täpset võlgnevuse summat. Vastavalt KOS § 13 lg-s 5 sätestatule võib omandaja teavitamine võlgnevusest olla oluline vaid kontekstis, kas korteriomandi omandajal on tagasinõue eelmise omaniku vastu. Eeltoodu ei oma aga tähtsust antud hagi lahendamisel.
23.Vaidluse lahendamisel ei ole asjakohased ka kostja viidatud täitemenetluse seadustiku § 104, § 137 ja § 158, kuna tegemist ei ole vaidlusega asjaõiguste üle.
24.Hageja on nõudnud perioodil jaanuar 2013 kuni märts 2016 kujunenud võlgnevuse tasumist summas 3105,56 eurot. Kostja on esitanud vastuväite selles, et võlgnevuse arvestus on temale arusaamatu. Seetõttu analüüsib kohus alljärgnevalt põhinõude kujunemist ning põhinõude summa põhjendatust.
25.Hageja on esitanud kohtule K.K.ile perioodil jaanuar 2013 kuni märts 2016 esitatud kommunaalarved (tl 31-38, 52-75, 79-85), kohtutäitur Aive Kolsari poolt tsiviilasja nr 210-16569 täitemenetluse käigus (võlgnik K.K.) perioodil jaanuar 2014 kuni veebruar 2015 hagejale (sissenõudjale) üle kantud summade arvestuse (tl 172-173) ning võlgnevuse arvestuse tabeli (tl 76). Võrreldes tõendit kohtutäiturilt laekunud maksete kohta ning perioodi märts 2014 kuni veebruar 2015 arveid, kattuvad kohtutäituri poolt ülekantud summad nimetatud perioodi kommunaalarvetel kajastatud laekumistega. Ainus erinevus esineb 2014 jaanuarikuu arvel kajastatud laekumise osas. Esitatud tõendi järgi laekus kohtutäiturilt 2014 jaanuaris 34,29 eurot. Hageja on selgitanud (tl 168-171), et sellest summast kanti 28,36 eurot menetluskulude katteks ning seetõttu on arvel laekumisena näidatud 5,93 eurot (34,29 – 28,36). Kohus nõustub hagejaga, et kohtutäituri poolt kohtuotsuse täitmise tulemusena üle kantud summasid ei saa lugeda kantuks muu kohustuse katteks kui tsiviilasjas nr 210-16596 tehtud kohtuotsuse täitmiseks. Seetõttu ei saa nimetatud laekumisi hageja põhinõudest maha arvestada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 järgi, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Üldkoosoleku protokolli p 4.9 kohaselt võlgnevuse olemasolul kustutatakse makse igakordsel laekumisel esmajärjekorras võlgnevus viivise osas ja seejärel muud võlgnevused (tl 10-12). Hageja selgituse kohaselt on võlgnevuse arvestuses (tl 76) arvete osaline tasumine arvestatud põhinõude katteks. Hageja möönab, et tal oleks õigus arvestada tasumised sissenõutavaks muutunud viivise katteks, kuid hageja on teostanud arvestuse võlgnikule soodsamal viisil. Seetõttu arvestab ka kohus tasumised põhinõude katteks. Lähtudes kohtule esitatud arvetest (tl 31-38, 52-75, 79-85) ja hageja andmetest tasumise kohta (tl 76) kujuneb põhinõue järgmiselt: 31.01.2013 arve nr 1068 alusel 154,01 eurot; 28.02.2013 arve nr 3445 alusel 131,87 eurot; 31.03.2013 arve nr 5818 summas 156,82 eurot, 09.04.2013 tasutud 50 eurot, tasumata 106,82 eurot; 30.04.2013 arve nr 8191 alusel 89,88 eurot; 31.05.2013 arve nr 10564 alusel 43,54 eurot;
30.06.2013 arve nr 12936 alusel 41,64 eurot; 31.07.2013 arve nr 15308 alusel 44,35 eurot; 31.08.2013 arve nr 17681 alusel 51,70 eurot; 30.09.2013 arve nr 20051 alusel 60,34 eurot; 31.10.2013 arve nr 22416 alusel 105,02 eurot; 30.11.2013 arve nr 24784 alusel 101,35 eurot; 31.12.2013 arve nr 27150 alusel 103,68 eurot; 31.01.2014 arve nr 1050 alusel 141,05 eurot; 28.02.2014 arve nr 3405 alusel 101,39 eurot; 31.03.2014 arve nr 5759 alusel 96,65 eurot; 30.04.2014 arve nr 8108 alusel 78,22 eurot; 31.05.2014 arve nr 10455 alusel 55,22 eurot; 30.06.2014 arve nr 12801 alusel 41,65 eurot; 31.07.2014 arve nr 15148 alusel 73,17 eurot; 31.08.2014 arve nr 17494 alusel 59,89 eurot; 30.09.2014 arve nr 19840 alusel 62,48 eurot; 31.10.2014 arve nr 22184 alusel 74,60 eurot; 30.11.2014 arve nr 24528 alusel 95,30 eurot; 31.12.2014 arve nr 26871 alusel 122,14 eurot; 31.01.2015 arve nr 1046 alusel 119,92 eurot; 28.02.2015 arve nr 3374 alusel 107,52 eurot; 31.03.2015 arve nr 7002 summas 94,86 eurot, 11.05.2015 tasutud tervikuna; 30.04.2015 arve nr 9330 summas 80,58 eurot, 21.07.2015 tasutud tervikuna; 31.05.2015 arve nr 11656 summas 65,71 eurot, 09.08.2015 tasutud tervikuna; 30.06.2015 arve nr 13983 summas 60,69 eurot, 11.09.2015 tasutud tervikuna; 31.07.2015 arve nr 16311 summas 58,35 eurot, 13.11.2015 tasutud tervikuna; 31.08.2015 arve nr 18639 summas 61,98 eurot, 11.03.2016 tasutud 51,41 eurot, tasumata 10,57 eurot; 30.09.2015 arve nr 20965 alusel 74,86 eurot; 31.10.2015 arve nr 23295 alusel 119,39 eurot; 30.11.2015 arve nr 25622 alusel 120,94 eurot; 31.12.2015 arve nr 27940 alusel 133,68 eurot; 31.01.2016 arve nr 2303 alusel 159,23 eurot; 29.02.2016 arve nr 4644 alusel 110,03 eurot; 31.03.2016 arve nr 6970 alusel 113,46 eurot. Seega, perioodi jaanuar 2013 kuni märts 2016 eest kuulub tasumisele kokku 3105,56 eurot.
26.Otsuse p-s 20 on kohus leidnud, et kostja kui korteriomandi omandaja vastutab KOS § 13 lg 4 alusel võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
27.Kostja on kohtule esitanud hageja e-kirja koos sellele lisatud arvega nr 9291, mis on kohtueelselt hagejale saadetud ning milles on KOS § 13 lg 4 alusel palutud tasuda arve selles suuruses, mille tasumist kavatseb hageja valitsejana kostja käest nõuda, ning andnud maksetähtajaks 20.05.2016 (tl 119). Arve nr 9291 kohaselt kuulub seisuga 30.04.2016 tasumisele 5762,01 eurot (tl 121). Kohtumenetluse käigus on hageja nõuet korrigeerinud. Kohtu hinnangul ei anna hageja poolt esialgselt eksliku võlasumma nimetamine kostjale õigust kohustuse täitmisest keelduda ning see ei välista kostja vastutust käendajana. Kohus selgitab, et piisab nõude olemasolust. Hageja on teavitanud kostjat korteriomandil lasuvast võlast ning andnud kostjale tähtaja võla tasumiseks (tl 119). Kostjat teavitati võla olemasolust ka kohtutäituri poolt läbiviidaval enampakkumisel (tõend tl 30, enampakkumise teade tl 111-113). Seega kostja teadis, et hagejal on nõue korteriomandi omandaja vastu.
28.VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole täitnud KOS § 13 lg-st 4 tulenevat kohustust käendajana tasuda põhivõlgniku sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3105,56 eurot.
29.Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja nõuab arvete mittetähtaegse tasumise tõttu viivist 0,06% iga maksetähtaega ületava päeva kohta, s.o kokku 1221,45 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivise arvestusega 0,06% põhivõlgnevuselt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
30.Kostja vaidleb viivisenõudele vastu. Kostja hinnangul ei ole viivisenõue muutunud tema suhtes sissenõutavaks. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 145 lg 2 I ja II lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega vastutab kostja ka viivise maksmise eest. Kostja leiab, et tema ei saa olla viivituses nõude tasumisega, kuna hageja ei ole kostjale esitanud arvet täpse nõudesumma tasumiseks. Kohus selgitab, et viivisenõude eelduseks ei ole see, et võlausaldaja teataks võlgnikule täpse nõude suuruse, reeglina peaks piisama sellest, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude olemasolust (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 560). Vaidluse asjaolusid arvestades on kostja teadlik korteriomandil lasuvast võlgnevusest ning sellest, et hageja nõuab selle tasumist.
31.VÕS § 113 lg 1 I lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Laane 6, Võru korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 4.9 (tl 11) kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,25 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on hagiavalduses vähendanud viivisemäära 0,06 %-ni tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
32.Viivisenõude eelduseks on, et rahaline kohustus oleks sissenõutav, st et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult selle täitmist (VÕS § 82 lg 7). VÕS § 82 lg 2 järgi kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et maksetähtajaks on iga kuu 20. kuupäev. Seega on igast arvest tulenev nõue muutunud sissenõutavaks arve esitamisele järgneva kuu 21. kuupäevast alates.
33.Hagiavalduse kohaselt on viivisenõue 04.07.2016 seisuga 1221,45 eurot. Kohus kontrollis hageja esitatud viivisearvestust (tl 76), lähtudes arvetel märgitud maksetähtaegadest ja osaliste tasumiste aegadest. Kasutades viivisekalkulaatorit (http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator), jõudis kohus järeldusele, et õige viivisesumma perioodi 21.02.2013 kuni 04.07.2016 eest on 1258,39 eurot. Arvestades, et hageja on palunud välja mõista viivise summas 1221,45 eurot, rahuldab kohus hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 04.07.2016 seisuga summas 1221,45 eurot.
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 05.07.2016 TsMS § 367 alusel arvestusega 0,06 % põhinõudelt (3105,56 eurolt) päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud
35.Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lg-t 1 arvestades tuleb menetluskulud jätta poolele, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
36.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
38.Hageja on kohtule 22.12.2016, 23.01.2017 ja 20.03.2017 esitanud menetluskulude nimekirja (tl 137-139; 148-150; 177-179). Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulu summas 1953,50 eurot (lepingulise esindaja kulu 1453,50 eurot, riigilõiv 500 eurot). Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.Kostja ei nõustu 30.01.2017 esitatud seisukohas hageja menetluskulude suurusega, jättes siiski täpsustamata millises konkreetses ulatuses on hageja menetluskulud põhjendamatud (tl 160-162).
40.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 500 eurot. Hageja peab põhinõudelt ning kõrvalnõudelt tasuma riigilõivu TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 alusel 425 eurot. Hagi tagamise taotluse esitamisel peab hageja tasuma riigilõivuseaduse § 59 lg 17 alusel riigilõivu 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kulu 425 eurot hagiavalduse ning 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel (kokku 475 eurot). Nimetatud summa tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjalt hageja kasuks välja, s.o 475 eurot. Hagejal on õigus esitada avaldus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.
41.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud menetluskulusid õigusabi eest Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus 1453,50 (sh käibemaks) eurot 12,75 töötunni eest (tl 177-179). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (114 eurot, sh käibemaks) on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Ajakulu osas arvestab kohus tsiviilasja keskmist keerukust ja mahukust ning hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Vastavalt menetluskulude nimekirjale koosneb hageja esindaja ajakulu järgmistest toimingutest: asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 5,25 tundi, kostja vastusega tutvumine, vastuse koostamine 5 tundi, 07.12.2016 määrusega tutvumine, kompromissi läbirääkimiste nõupidamine ja kohtule seisukoha koostamine 1 tund ja kohtunõudele 23.02.2017 vastuse koostamine 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et hageja esitas esialgse hagiavalduse puudustega. Samuti ei ole kostja seisukohale vastuse koostamiseks kulunud aeg mõistlik arvestades vastuse sisu. Hageja esindaja 24.10.2016 seisukoht kordab hagiavalduses toodud seisukohti. Arvestades kohtule esitatud seisukohti ning kirjavahetust, sisulisi kompromissi läbirääkimisi pooled ei pidanud, mistõttu ei ole põhjendatud ka hageja esindaja ajakulu sellele. Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud toimingute põhjendatud ajakulu on 8,75 tundi. Seega, hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on kokku 997,50 (114 eurot * 8,75h) eurot, mis vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
42.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1472,50 (475 + 997,50) eurot.
43.Hageja on taotlenud tema kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivise tasumist. Seetõttu, TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
44.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hagi tagamise abinõu
45.TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse otsusega või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled ei ole kohtule esitanud taotlust hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Kohus leiab, et lahendi täitmise tagamiseks on vajalik jätta hagi tagamise abinõu jõusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.