2-06-5880
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuli 2006. a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-06-5880
Tsiviilasi
Axxx Oxxxx hagi Axxx Lxxx vastu 50 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Axxx Oxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Axxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Axxx Oxxxx hagi Axxx Lxxx vastu rahuldada osaliselt. Välja mõista Axxx Lxxxxxx Axxx Oxxxx kasuks 42 500 (nelikümmend kaks tuhat viissada) krooni võlgnevuse katteks. Määrata kindlaks võla tasumise kord: Aivo Luik maksab iga kuu viimaseks kuupäevaks Axxx Oxxxx arveldusarvele vähemalt 5000 (viis tuhat) krooni võlgnevuse katteks. Menetluskulude jaotus: Välja mõista Axxx Lxxxxxx Axxx Oxxxx kasuks 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigilõivu katteks. Välja mõista Axxx Lxxxxxx riigituludesse 59 (viiskümmend üheksa) krooni ja 40 senti menetlusdokumentide kättetoimetamise kulude katteks. Summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.
1(4)
Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Axxx Oxxxx esitas 16.03.2006.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse Axxx Lxxx vastu 50 000 krooni nõudes. Hageja nõue ja põhjendused Hageja Axxx Oxxxx ja kostja Axxx Lxxx sõlmisid 14.11.1995.a. laenulepingu (tl.6-7), millega hageja kohustus kostjale andma laenusummana 30 000 krooni, intressiga 8 % kuus ja kostja oli vastava summa kohustatud tagasi maksma igakuiste maksetena 14. novembriks 1996.a. Peale algse laenulepingu sõlmimist on osapooled hiljem korduvalt 14.11.1995.a. sõlmitud laenulepingut uuendanud. 25.07.2003.a. sõlmitud laenulepingu uuenduses ei vaidlustanud kostja, et tal on hageja ees võlg 50 000 krooni (s.h. intresside ja viiviste eest). Samas lepiti kokku, et kostja kohustub iga kuu tasuma hageja pangaarvele vähemalt 2000 krooni kuus. Kostja on laenulepingust tulenevad kohustused täitmata jätnud. Omavahelise kokkuleppe alusel nõuab hageja kostjalt 50 000 krooni tasumist, mis sisaldab tasumata jäänud summat, intressi raha kasutamise eest ja ka viivist. Hageja tugineb VÕS § 100, § 103 lg 2 , § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja kohustas teda määrusega hagile kirjalikult vastama hiljemalt 28.04.2006.a. Hagimaterjalid on kostja elukohas 12.04.2006.a. vastu võtnud tema elukaaslane Merike Sau (tl.8). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kohus saatis pooltele kohtukutse (tl.10, 11) 06.07.2006.a. määratud kohtuistungile ilmumiseks. Kohtukutses teavitas kohus pooli istungile ilmumata jäämise tagajärgedest TsMS § 410 ja § 413 lg 1 järgi. Pooltele on kohtukutse kätte toimetatud. Kostja kohtukutse on tema elukohas vastu võtnud elukaaslane M.Sxxx(tl.13). TsMS § 322 lg 1 alusel on kutse kättetoimetatud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jäämise põhjustest (TsMS § 345). Kohtuistungil osales hageja. Hageja jäi oma nõude juurde. Lisaks avaldas hageja, et kostja kinnitas 2003.a. juulis kirjalikult oma võlgnevust. Kostja lubas hakata võlgnevust tasuma, vähemalt 2000 krooni kuus. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja tasus võlgnevust alljärgnevalt: 2003.a. augustis, septembris ja oktoobris 1000 krooni, 2005.a. augustis 1500 krooni, detsembris 2000 krooni ning 2006.a. märtsis 1000 krooni. Hageja palub võlgnevus kostjalt välja mõista reaalsete tagasimaksetena: 5000 krooni kuus iga kuu viimaseks kuupäevaks.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
2(4)
Vaadanud läbi asja materjalid ja arutanud asja kohtuistungil, leiab kohus, et asi on võimalik lahendada sisuliselt. Kostja hagile vastanud ei ole, samuti ei ilmunud kostja määratud kohtuistungile. Kostjale on selgitatud kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärgi TsMS § 410 alusel. TsMS § 414 lg 1 näeb ette: Kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja on 14.11.1995.a. sõlminud laenulepingu (tl.6), mille kohaselt hageja laenas kostjale 30 000 krooni ja kostja kohustus laenu tagastama 14.11.1996.a. Lisaks kohustus kostja hagejale tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 8 % kuus. Laenulepingu juurde oli koostatud laenuintressi maksmise graafik, mille kohaselt kohustus kostja tasuma laenuintressi igakuiselt 2400 krooni alates detsembrist 1995.a. kuni detsembrini 1996.a. Laenuleping nägi õiguskaitsevahendina ette kostja kohustuse maksta mittetähtaegse tasumise korral viivist 0,5 % päevas tähtajaks tasumata summalt kuni laenusumma täieliku tagastamiseni. Kostja laenukohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Laenu põhiosa on maksmata. Laenuintressi graafiku (tl.7) järgi on kostja tasunud intressi 1995.a. detsembrist kuni 1996.a. aprillini 2400 krooni kuus. 09.12.1996.a. on kostja oma allkirjaga kinnitanud (tl.7), et võlgneb hagejale 50 000 krooni, mis koosneb võetud laenusummast 30 000 krooni ja laenuprotsendist koos viivistega 20 000 krooni. 7. juulil ja 25. juulil 2003.a. on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et ei vaidlusta, et tal on Axxx Oxxxxxx võlg 50 000 krooni tasumata ja kohustub tasuma võlgnevuse katteks igakuiselt 2000 krooni hageja pangakontole. See on kohustatud isiku poolt nõude tunnustamine TsÜS § 158 mõttes. Poolte vahel on võlasuhe, mis on tekkinud 14.11.1995.a.sõlmitud laenulepingu alusel. VÕS RS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. 1995. aastal reguleeris võlasuhteid Eesti NSV Tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada TsK sätteid. Hageja nõue laenusumma 30 000 krooni osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool teise poole omandusse /.../ raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenu tagastamise kokkulepitud tähtaeg – 14. november 1996.a. – on möödunud. Kostja laenu tagastanud pole. Hageja intressi- ja viivistenõue, kokku summas 20 000 krooni, tuleb rahuldada osaliselt. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kokkulepitud tähtajaks. TsK § 191 lg 1 nägi ette õiguskaitsevahendina kreeditori õiguse nõuda võlgnikult leppetrahvi (viivise) tasumist täitmisega viivitamise korral. Sõlmitud laenuleping nägi ette õiguse nõuda laenu mittetähtaegse tasumise korral viivist 0,5 % päevas. TsK ei näinud ette intressi võtmise võimalust rahalise laenu puhul kodanike vahel. Kehtiv VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu kohaselt kohustus laenuvõtja (kostja) tasuma laenuandjale intressi 8 % kuus. Hageja nõuab kostjalt laenulepingus kokkulepitud intresse ning laenu mittetähtaegse tasumise eest viivist kokku summas 20 000 krooni. Kuna hageja pole kohtule esitanud eraldi viiviseega intressiarvestust, siis lähtub kohus kõrvalnõude väljamõistmisel kostja poolt 2003.a. juulis allkirjastatud kokkuleppest, et viimane võlgneb Axxx Oxxxxxx selle seisuga 50 000 krooni,
3(4)
mis koosneb laenusummast 30 000 krooni ja laenuprotsendist koos viivistega 20 000 krooni. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Seega kostja on andnud deklaratiivse võlatunnistuse, millega tunnustab olemasolevat, laenulepingust tekkinud võlgnevust hageja ees kokku. Kohtuistungil on hageja andnud ütlusi (tl.15), et kostja on pärast 2003.a. juulis allkirjastatud kokkulepet, tasunud temale intressimakseid alljärgnevalt: 2003.a. augustis 1000 krooni septembris 1000 krooni oktoobris 1000 krooni 2005.a. augustis 1500 krooni detsembris 2000 krooni 2006.a. märtsis 1000 krooni
7500 krooni Kostja on tasunud hagejale laenuintressi võlgnevuse katteks kokku 7500 krooni, mis tuleb seega intressinõudest maha arvestada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intressi ja viiviste eest (20 000 kr – 7500 kr) 12 500 krooni. Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks võlgnevuse välja reaalsete osamaksetena, vähemalt 5000 krooni kuus hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Kohus leiab, et see nõue on kooskõlas TsMS § 445 lg 1 sättega ja kohtuotsuses tuleb määrata täitmise tähtajad. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Menetluskulude jaotus: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud kanda kostjal. Asjas on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 2750 krooni (tl.3) ja asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) summas 59,40 krooni, mis tuleb välja mõista kostjalt.
Ü.Raag Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.