lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-03-783/6

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.07.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-03-783/6
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3160
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 66 lg 2, 3, 4Vara mõisteTsÜS § 95 lg 1, 2TeatamiskohustusÄS § 281 lg 1, 4LaenukeeldTsMS § 60Toimiku taastamineTsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisusÄS § 81AsukohtTsK § 215TsK § 218TsMS § 228Nõustaja

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-01-23/13Tallinna Ringkonnakohus12.06.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-03-783

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2006. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Ande Tänav

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

OÜ F hagi AS E (pankrotis), OÜ E ja V.Gi vastu nõude tunnustamiseks AS E pankrotimenetluses Harju Maakohtu 23.01.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ F apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

OÜ F esindaja adv Toivo Viilup, AS E esindaja pankrotihaldur Rein Kallaste, OÜ E esindaja Gennadi Mihelson, V.Gi esindaja Irina Bušujeva

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 23.01.2006 otsus põhjenduste osas. OÜ F hagi jätta rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustel. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagi asjaolud ning hageja nõue

1.10.03.1998 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepinguga A.J müüs ja V.Š ostis AS-i E 68 nimelist aktsiat, nimiväärtusega 1000 krooni, sama hinnaga, kogumaksumusega 68 000 krooni, ühtlasi lepiti kokku aktsiate üleandmises ja omandiõiguse üleminekus. 19.06.1998 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepinguga V.Š müüs 68 AS-i E aktsiat, nimiväärtusega 1000 krooni, registreeritud aktsiaraamatus järjekorranumbrite all, 220 000 USD eest S I I.-le, leppides kokku omandiõiguse üleminekus jm tingimustes. 23.11.1998 müüs S I I. nimetatud aktsiad 186 000 USD eest V.G-e, V.B- ile ja A.K-ile. Ostuhinna tasumine lepiti kokku lepingu lisas nr 1, mille kohaselt tuli ostuhind ostjatel tasuda ühiselt ositi lõpptähtajaga 15.11.2001. Ostuhinna tasumist garanteerisid 23.11.1998 antud garantiikirjadega solidaarselt AS E ja OÜ N.
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 103 lg 1Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
2.06.03.2001 algatas Tallinna Linnakohus AS-i E pankrotimenetluse. 04.04.2002 esitas S I I. V.Ši allkirjastatud nõudeavalduse 23.11.1998 aktsiate ostu-müügilepingust ja AS-i E

garantiikirjast tuleneva 3 005 497 krooni suuruse (põhivõla ja viivise) nõude tunnustamiseks AS-i E pankrotimenetluses. Tallinna Linnakohtu 22.04.2002 otsusega nr 2/5/30-811/01 kuulutati välja AS-i E pankrot. 17.05.2002 avalduses teatas OÜ T K nimel juhatuse liige V.Š pankrotihaldurile, et osaühing on omandanud nimetatud nõude 31.12.2001 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga S I I.-lt (kohtule esitati ka 07.01.2002 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu muutmise kokkulepe, mille kohaselt, juhul kui AS-i E pankrot kuulutatakse välja enne 01.06.2002, esitab pankrotimenetluses asjakohase nõudeavalduse nõude loovutanud S I I.).

3.AS-i E võlausaldajate 21.04.2003 üldkoosolekul jäi OÜ T K nõue summas 3 005 497 krooni kaitsmata. Nõudele vaidlesid vastu AS-i E pankrotihaldurid, OÜ E ja V.G.
4.OÜ T K esitas 19.05.2003 kohtule hagi ning palus tunnustada tema nõuet summas 3 005 497 krooni AS-i E (pankrotis) pankrotimenetluses 5. rahuldamisjärgu nõudena. Hageja nõude aluseks on AS-i E poolt 23.11.1998 väljastatud garantiikiri, millega viimane garanteeris S I I. ning V.G-i, V.B-i ja A.K-i vahel 23.11.1998 sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingust tulenevate aktsiate ostjate kõigi kohustuste täielikku täitmist aktsiate müüja ees. Hagi põhjenduste kohaselt tasusid aktsiate ostjad aktsiate eest vaid osaliselt. Kuna ostjate asukoht on hagejale teadmata, ei ole võimalik esitada ostuhinna tasumise nõuet nende vastu. AS E kui garant on kohustatud tasuma hagejale aktsiate ostuhinna tasumata osa ja viivised.
5.16.06.2004 esitas OÜ F kohtule taotluse, milles palus asendada senine hageja singulaarse õigusjärgluse korras temaga, sest sõlmis 22.10.2003 OÜ-ga T K nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega viimane loovutas oma nõude AS-i E vastu täies ulatuses OÜ-le F. Kostjate vastuväited
6.AS-i E pankrotihaldur palus jätta hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Tõendatud pole, et S I I. eksisteeris ja loovutas nõudeõiguse hagejale, samuti see, et ta omas reaalselt AS-i E aktsiaid. Hageja esitatud order-kviitungitest ei nähtu, kes kellelt raha vastu võttis.
7.OÜ E ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. AS-i E juhatuse liikme A.J-e allkiri garantiikirjal ei ühti notari juures antud allkirja näidisega. V.Š-il puudus volitus esitada nõudeavaldus S I I. nimel. Nõude sisu, alust ja suurust pole algselt ühegi dokumendiga tõendatud. AS-i E ainuaktsionär on V. B ja tõendatud pole, et S I I. oli kantud AS-i E aktsiaraamatusse. Garantiikirjas märgitud AS-i E nõukogu otsust ei ole kohtule esitatud, selle puudumisel pole garantii kehtiv. Ka ei ole hageja esitanud OÜ N osanike otsust. Pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus ei vasta seadusele.
8.V.G vaidles samuti hagile vastu. Tõendatud pole, et S I I. eksisteerib ja hageja omandas 23.11.1998 lepingust tuleneva nõudeõiguse. OÜ T K nimel ei ole pankrotimenetluses nõudeavaldust esitatud. Ka pole nõudeavaldus esitatud tähtaegselt. Kuigi pankrotihaldurile 17.05.2002 saadetud kirjast nähtub, et OÜ T K omandas nõude juba 31.12.2001, on selgusetu, miks ei esitanud ta ise nõudeavaldust. Ka ei vasta nimetatud kiri nõudeavaldusele esitatavatele nõuetele. Esitatud kviitung-orderitest nr 16, 19 ja 20 ei nähtu, kes kellele on raha maksnud. AS E ei võinud äriseadustiku (ÄS) § 281 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt väljastada garantiikirja isikutele aktsiate omandamiseks, kuna see garanteeris füüsiliste isikute võlgnevuse tasumist, mis tekkis sama aktsiaseltsi aktsiate ostmise tehingust. Seega on garantiikiri ÄS § 81 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 2 alusel tühine ega kuulu TsÜS § 66 lg 4 alusel täitmisele. 12.01.2005 esitas V.G kohtule taotluse OÜ D protsessi lubamiseks kostjana tema asemel, sest on oma pankrotimenetluses esitatud nõude

loovutanud 10.01.2005 lepinguga nimetatud osaühingule (võlausaldajate 18.02.2005 üldkoosolekul nõustuti OÜ D kui võlausaldaja lubamisega pankrotimenetlusse V.Gi asemel). OÜ D juhatuse liikmeteks on V.G ja teda käesolevas menetluses esindav I. B. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

9.Harju Maakohus jättis hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus leidis, et hageja poolt kohtule esitatud tõendid on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ega võimalda üheselt järeldada hageja nõuet võlgniku vastu. Kohus jättis V.Gi taotluse OÜ D protsessi lubamiseks rahuldamata.
10.Kohus leidis, et asjas esitatud tõenditest tuleb järeldada, et S I I. äritegevus on täielikult lõppenud vähemalt neli aastat enne hagi esitamist, mida kinnitab eelkõige 31.12.2001 registreeritud S I I. tühistamise teadaanne, mis esitati nõuetekohaselt ettevõtete registripidajale vastavalt M S V Ä Seadusele ja saadeti sama kuupäeval nii äriühingule endale kui kõigile asjassepuutuvatele isikutele. Selle kohaselt on S I I. asutamisdokument tühistatud. Kuivõrd nimetatud äriühing ei ole alates 1999. a täitnud oma rahalisi kohustusi M S V ees ning asjaolu, et alates 01.01.2002 on S I I. nimel tehtud tehingud tühised, on tühised ka kõik tema nimel või kaudu tehtud tehingud TsÜS § 66 lg 3 ja 4 ning alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 84 lg 1 alusel. Kohus asus seisukohale, et sel põhjusel ei saanud S I I. määrata 04.03.2002 oma esindajaks V.Ši ega anda talle õigust esitada nõudeavaldust AS-i E pankrotihaldurile.
11.Kohus asus tõendite hindamise tulemusel seisukohale, et S I I. ja OÜ T K vahel 31.12.2001 sõlmitud leping 168 805 USD loovutamise kohta OÜ-le T K ei ole usaldusväärne. S I I. ja OÜ T K vahel 07.01.2002 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu muutmise kokkulepe, mis on sõlmitud pärast S I I. tühistamise teadaannet, on tühine, sest lepingu muutmise kokkulepe on sõlmitud pärast S I I. tühistamise teadaannet. Eeltoodud põhjusel on tühine ka S I I. nimel 04.04.2002 V.Ši poolt ilma volituseta esitatud nõudeavaldus AS-i E pankrotimenetluses. Kohus ei pidanud usaldusväärseks S I I. 03.12.2001 volikirja J. P määramiseks oma esindajaks 23.11.1998 garantiikirjast tuleneva nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel OÜ-ga T K, sest see on välja antud vahetult enne äriühingu tühistamise teadaannet. Ka puudub volikirjal registreerimisnumber, pitsat ja S I I. volitatud esindaja T. B. K originaalallkiri. Kohus arvestas ka sellega, et nimetatud volikiri esitati alles 19.09.2005 kohtuistungil.
12.Samas on 23.11.1998 ilma ühegi volituseta S I I. J. P isikus kui müüja ja V.G, V.B ja A.K kui ostjad sõlminud aktsiate ostu-müügi lepingu, mille p-i 1 järgi müüja müüb ja ostja ostab AS-i E 68 aktsiat. Kohus, tuginedes asjaolule, et ostja nime lepingu objektis märgitud ei ole, leidis, et müüja pidi aktsiate omanikuks saamiseks tegema ostu-müügi tehingu iseendaga. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 95 lg 1 kohaselt tehing, mille esindaja on teinud esindatava nimel volituste piires, tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigusi ja -kohustusi vahetult esindatavale. Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadu esindatavale üle andma. Esindaja võib tehingut teha esindatava nimel iseenda või isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on, ainult siis, kui see tuleneb seadusest või esindatava antud volitusest (§ 95 lg 2). TsÜS § 103 lg 1 kohaselt tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on tühine. TsÜS § 66 lg 3 kohaselt tühine tehing on kehtetu algusest peale. Tühist tehingut ei pea täitma (§ 66 lg 4). Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas (§ 66 lg 5). Hageja varalise nõude olemasolu AS-i E kui V.G, V.B ja A.K varaliste kohustuste nõuetekohast täitmist garanteerinud isiku vastu ei ole ka seetõttu tõendatud.
13.Kohus nõustus kostjatega, et nõudeavaldusest ei selgu nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatud dokumendid ei tõenda avalduses nimetatud asjaolusid. Üheselt ei selgu, kui palju on aktsiate eest juba tasutud ja milline nõue on võlana käsitletav. Võla suuruse ja võlgade tasumise kohta ei selgu, kuhu on raha laekunud. Dokumentide analüüsist ei ole võimalik järeldada, et tegemist oli kahepoolse tehinguga. Selgusetu on nõudeavalduses märgitu ja AS-i E võla vaheline kokkupuude ning seos nõudeavalduse esitajaga ja hagejaga. Puuduvad tõendid, et keegi oleks müünud AS-i E aktsiaid S I I.-le. Millegagi ei ole tõendatud, et S I I. oli kantud aktsiaraamatusse. Esitatud ei ole garantiikirjas märgitud AS-i E nõukogu otsust ja OÜ N osanike otsust. Nõude loovutamine ei ole tõendatud. Endine võlausaldaja ei ole teatanud nõude loovutamisest ja AS E ei ole esitanud ühtegi nõude loovutamise kohta välja antud dokumenti. Hageja ei ole tõendanud, et vastavalt TsK § 218 oli olemas S I I. teade nõude loovutamise kohta. Hageja poolt esitatud kviitung-orderid nr 16, 19 ja 20 on kehtetud ega tõenda hagi, kuna neist ei nähtu, kes kellelt raha vastu võttis ja kuhu vastuvõetud raha kanti. Asjaolu, et Advokaadibüroo P & H on trükkinud ja registreerinud kirjad V.G, V.B ja A.K, ei tõenda, et kirjad on saadetud adressaatidele. 31.12.2001 nõudeõiguse loovutamise leping, 19.06.1998 aktsiate ostu-müügi leping, 07.01.2002 nõudeõiguse loovutamise lepingu muutmise kokkulepe ja 04.03.2002 volikiri on ebausaldusväärsed. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Hageja OÜ F palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või teha võimalusel uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Kaebuse kohaselt on kohtuotsus vastuoluline, kohus hindas vääralt esitatud tõendeid ja rikkus oluliselt õigusnorme, mis tingib asja uue läbivaatamise. Kohus ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tuvastanud ega neile õiguslikku hinnangut andnud, millega rikkus TsMS § 442 lg-t 8 (analoogse kohustuse sätestas varemkehtinud TsMS § 228 ja § 231 lg 4). Kohtuotsuses sisalduvad üksikud viited õigusnormidele on asjakohatud ega võimalda mõista kohtu järeldusi. Pidades hageja esitatud tõendeid ebausaldusväärseiks, ei ole kohus oma sellekohast seisukohta põhjendanud.
15.Kooskõlas rahvusvahelise eraõiguse seadusega oleks maakohus pidanud kohaldama S I I. õigusvõime lõppemise osas Marshalli Saarte Vabariigi seadusandlust. Kohus ei arvestanud hageja poolt esitatud asjakohase ühenduste seadusega ega teinud toiminguid Marshalli Saarte Vabariigi õigusaktide sisu väljaselgitamiseks. Ühenduste seadusest (§ 104 lg 1 ja § 105 lg 1) tuleneb üheselt, et tühistamise teadaanne ei too kaasa juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, vaid viimasel säilib muuhulgas õigus talle kuuluva vara võõrandamiseks. Seega säilis S I I.-l õigus oma vara võõrandada vähemalt kuni 31.12.2004. Isegi kui eeldada, et S I I. lõppes õigusjärgluseta 31.12.2001, on arusaamatud maakohtu viited kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 66 lg-tele 3 ja 4 ning alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 84 lg-le 1, sest nimetatud normid ei võimalda 31.12.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingut, 07.01.2002 kokkulepet, 04.04.2002 nõudeavaldust ja 03.12.2001 volikirja tühistena käsitleda. Kohus ei märkinud seadust, mida antud järeldustele jõudmiseks kohaldati. Kohtu järeldus, nagu pidanuks S I I. aktsiate omanikuks saamiseks tegema tehingu iseendaga, on arusaamatu ja motiveerimata. S I I. omandas aktsiad 19.06.1998 lepingu alusel. Ka ei oma antud asjas õiguslikku tähendust kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 95 lg-d 1 ja 2. Antud juhul nähtub 23.11.1998 lepingust üheselt, et V.G, V.B ja A.K sõlmisid lepingu isiklikult oma nimel, mistõttu puudub alus TsÜS § 95 lg 2 kohaldamiseks.
16.AS-i E aktsiate omandamine S I I. poolt on tõendatud 19.06.1998 V.Š sõlmitud lepinguga. Kohus leidis põhjendamatult, et 19.06.1998 leping on sõlmitud T B. K, mitte S I I.-ga.

Käesoleval juhul ei ole väidetud, et 19.06.1998 lepingu tingimusi ei ole täidetud, mistõttu ei saanud maakohus sellele asjaolule tugineda. Selgusetu on, millises osas on leping kohtu arvates mittetäidetud. Aktsiate omandamine S I I. poolt nähtub ka AS-i E aktsiaraamatu väljavõttest, milles on aktsiate omanikuna märgitud S I I. Hagejal on 23.11.1998 sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingust ja garantiikirjast tulenev varaline nõue AS-i E pankrotimenetluses. Kohus leidis, et kõnealune leping on kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 66 lg-te 3-5, § 95 lg-te 1 ja 2 ning § 103 lg 1 alusel tühine. Kohus tuvastas tehingu tühisuse, mida kogutud tõendid ei kinnita (S I I. poolt väidetavalt iseendaga sõlmitud tehing) ning millisele tehingule ükski menetlusosaline viidanud pole. Samuti on selgusetu, mis kohtu hinnangul sellise tehingu tühisusest tuleneb. Nõude loovutamine OÜ-le T K ja nõudeavalduse nõuetekohane esitamine on tõendatud asjas kogutud tõenditega.

17.Kohus pidas ebausaldusväärseteks 03.12.2001 volikirja, 19.06.1998 lepingut, 31.12.2001 lepingut, 07.01.2002 kokkulepet ja 04.03.2002 volikirja, kuid ei kohustanud hagejat esitama algdokumente. Kui kohus leidis, et 03.12.2001 volikiri esitati menetlustähtaega rikkudes, oleks kohus pidanud selle vastuvõtmisest keelduma.
18.Ka juhib apellant tähelepanu asjaolule, et tema nõude tunnustamisele vaidleb vastu isik, kes ei ole AS-i E pankrotimenetluses võlausaldajaks. V.G on talle kuuluva nõude AS-i E vastu loovutanud OÜ-le D, mistõttu V.Gi suhtes ei oleks saanud hagi rahuldamata jätta sõltumata kohtuotsuse põhjendustest. Antud juhul on menetluses osalenud isik, kelle õigusi hageja nõude tunnustamine ei saa rikkuda, mistõttu võib tõusetuda küsimus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p-s 2 sätestatud menetlusnormi rikkumisest. 10.01.2005 esitatud taotluse OÜ D protsessi lubamiseks jättis maakohus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse vastused
19.Kostjad vaidlevad oma kirjalikes vastustes apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse põhjenduste ja toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus on lõppjäreldustes õige, kuid tuleb tühistada põhjenduste osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 jätab ringkonnakohus hageja nõude rahuldamata käesolevas otsuses märgitud motiividel.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on tekkinud 23.11.1998 väljaantud garantiikirjast nõue AS-i E vastu, mida viimase pankrotimenetluses tuleks tunnustada. Kuigi kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja nõuet ei saa rahuldada, ei pea ta kaevatavas kohtuotsuses sisalduvaid seisukohti õigeiks. Hageja nõue tugines 23.11.1998 aktsiate ostumüügilepingust tulenevate kohustuste ostjate poolsele täitmata jätmisele ning neid kohustusi taganud AS-i E 23.11.1998 garantiikirjale. Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu paljudel võimalikel viisidel, seades kahtluse alla nii S I I.-i õigusvõime ja omandiõiguse kui tema õiguse esitada pankrotimenetluses nõudeavaldust (s.h teda esindanud isikute volitused), samuti nõude loovutamisele suunatud tehingud ning tuginesid garantiikirja tühisusele (ÄS § 281 lg 1 p 3 ja lg 3 rikkumise tõttu). Viimase väite osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Kuna pooled on nimetatud sätte kohaldamise suhtes oma arvamuse andnud, on ringkonnakohtul võimalik neid asjaolusid hinnata.
22.Alates 10.07.1998 jõustunud äriseadustiku muudatus kehtestas aktsiaseltsile ühemõttelise keelu anda laenu isikule aktsiaseltsi aktsiate ostmiseks või tagada seda laenu. ÄS § 281 lg 1 p 3 kohaselt ei või aktsiaselts anda laenu isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks, lg-st 3

tulenevalt on keelatud ka sellise tehingu tagamine. 23.11.1998 ostu-müügilepingust ja hageja väidetest järelduvalt garanteeris AS E tema aktsiaid ostnud isikute V.G-i, V.B-i ja A.K-i rahalist kohustust, s.o võlga summas 186 000 USD, müüja ees. Kolleegium ei nõustu hageja poolt kostjate vastuväidete kohta esitatud kirjaliku seisukohaga, mille kohaselt ei ole antud juhul tegemist laenuga, mida eelnimetatud sättes on silmas peetud. Asja materjalist nähtuvalt jäid aktsiate ostjad tehingu sooritamisel võlgu ostuhinna tervikuna (ostuhind tuli tasuda ositi ajavahemikus 01.02.1999-15.11.2001). Sisuliselt oli aktsiate müüja ja ostjate vahel tekkinud laenusuhe (võlakohustus), mille täitmise tagamine oli aktsiaseltsil seadusega keelatud. Tegemist ei olnud keeluga, mille rikkumist võiks hinnata hageja soovitud viisil. ÄS §-st 281 tulenev keeld oli kooskõlas äriseadustiku kui terviku põhimõttega, et aktsiate omaniku ja aktsiaseltsi kohustused tuleb hoida lahus. Seetõttu ei ole võimalik väita, et garantii andmisel oleks seadust rikutud ebaoluliselt. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Kuna antud juhul on garantiikirja väljastamisel rikutud otsest keeldu tagada aktsiaseltsi varaga aktsiate omandamiseks võetud laenu (rahalist kohustust), on see tehing tühine. Et kostjad ei esitanud sellekohast eraldi nõuet, ei võimalda järeldada garantiikirja kehtivust. TsÜS § 66 lg 4 kohaselt ei pea tühist tehingut täitma. Kostjatel oli õigus tugineda garantiikirja tühisusele kui asjaolule.

23.Hageja viide ÄS §-s 315 sätestatud võimalusele võtta vastutusele oma kohustuse rikkumisega äriühingule kahju tekitanud (kõnealust piirangut rikkuva tehingu teinud) juhatuse liige, ei võimalda hinnata garantiikirjaga seotud asjaolusid teisiti. Ka see, et alates 01.01.2006 lülitati äriseadustikku regulatsioon, mille kohaselt ei too ülalnimetatud keelu rikkumine kaasa tehingu tühisust (ÄS § 281 lg 4), ei toeta hageja käsitust, vaid kinnitab omakorda, et varasem seadus reguleeris vaidlusalust küsimust kehtivast seadusest erinevalt. Ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt kinnitanud, et tehingud, millega rikutakse seaduses otseselt märgitud keeldu, on tühised.
24.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et 23.11.1998 ostu-müügilepingus pooleks olnud isiku S I I. õigusvõime oli pärast 31.12.2001 lõppenud, mistõttu tema poolt ja tema huvides hiljem tehtud tehingud on kehtetud. Kolleegium nõustub apellandiga, et nimetatud äriühingu õigusvõime kindlaksmääramise osas tuli kohtul lähtuda rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 14 lg-st 1 ja kohaldada Marshalli Saarte Vabariigi õigust. Hageja esitas kohtule asja juurde võtmiseks väljavõtte Marshalli Saarte Vabariigi Ühenduste Seadusest, mille kohaselt ei too tühistamise teadaande tegemine kaasa juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, vaid viimasel säilib muuhulgas õigus talle kuuluvat vara võõrandada (§ 105 lg 1). Seega tulenes kohaldamisele kuulunud välisriigi õigusest, et S I I. kohta 31.12.2001 avaldatud asutamisdokumentide tühistamine ei toonud kaasa tema õigusvõime ühest lõppemist, vaid tal säilis õigus jätkata toiminguid äritegevuse lõpuleviimiseks. Kolleegium nõustub apellandiga ka selles osas, et asja materjaliga ei ole kooskõlas kohtu hinnang 23.11.1998 tehingu olemusele ega sellele tuginev järeldus tehingu teinud isikute ringi kohta. Pealegi ei olnud käesoleva vaidluse esemeks ei 10.03.1998, 19.06.1998 ega 23.11.1998 ostu-müügilepingute kehtivus. Küll vajas selgitamist 23.11.1998 lepingust tulenevate kohustuste täitmine aktsiaid ostnud isikute poolt, sest TsK § 215 kohaselt on garantiivastutus täiendav vastutus, mistõttu eeldas selle kohaldamine garantiiga tagatud kohustuse mittetäitmist ja seda, et võlgnevust ei saanud kustutada võlgniku vahendite arvel. Käesolevas asjas esiletoodud asjaolud ei võimalda järeldada, et garandil oleks vastutus üldse tekkinud. Kuna aga ringkonnakohus jätab hageja nõude rahuldamata varemmärgitud põhjendustel, ei oma nimetatud asjaolud sisulist tähendust. Samal põhjusel ei vaja eraldi käsitamist maakohtu seisukoht nõude loovutamise ning pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse seadusele vastavuse kohta.
25.Siinkohal tuleb nõustuda maakohtu hinnanguga mitmele hageja poolt menetluse käigus hilinemisega esitatud tõendile (mida pankrotimenetluses nõudeavaldusele ei olnud lisatud ja mida menetluse edenedes kohtule ükshaaval esitati), kuid kohtuotsuses sisalduvaid järeldusi asjas esitatud tõendid kogumis teha ei võimaldanud. Kui kohus leidis, et tõendite hindamiseks on vajalik tutvuda dokumentide originaalidega, siis pidi ta need poolelt välja nõudma. Kolleegium nõustub ka apellandi viitega menetlusnormi rikkumisele seoses V.Gi taotlusega tema asendamiseks (mille kohus jättis protokollilise määrusega rahuldamata), kuid peab ebaõigeks sellele tuginevat järeldust, et nimetatud kostja oleks tulnud menetlusest kõrvaldada. Kostja taotlusest nähtuvalt loovutas ta pankrotimenetluses esitatud nõude OÜ-le D, keda oleks kohus pidanud käsitama kostja singulaarse õigusjärglasena. Kuna aga pankrotivõlgniku vastu algselt V.Gi poolt esitatud nõude osas on muutunud vaid võlausaldaja isik, ei riku eelnimetatu hageja õigusi. Pealegi nähtub asja materjalist, et OÜ D juhatuse liikmeteks on V.G ja viimast esindanud I. B, kes osalesid käesolevas kohtumenetluses.
26.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda.

Ü.Jänes

U.Loonurm

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.