Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja menetluse varasem käik Tallinna Linnakohtu 22.04.2002 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/30-811/01 kuulutati välja AS E pankrot. Alates 18.02.2005 on AS E pankrotihalduriks nimetatud Rein Kallaste. 22.09.2006 toimus AS E (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, millel võlausaldajale OÜ-

le D pankrotihalduri määratud häälte arvuga ei nõustunud L. K, OÜ F, OÜ M ja OÜ R ning OÜ-le D ja T OÜ-le pankrotihalduri määratud häälte arvuga ei nõustunud OÜ R. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus tegi 02.10.2006 määruse, millega 1) kinnitas AS E (pankrotis) võlausaldajate 22.09.2006 toimunud üldkoosolekul pankrotihaldur Rein Kallaste poolt võlausaldajatele määratud häälte arvu järgmiselt: Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse kaudu) nõue suuruses 844 533 krooni, 844 häält; L.K nõue suuruses 26 360 krooni, 26 häält; 2) määras AS E (pankrotis) võlausaldajate 22.09.2006 toimunud üldkoosolekul häälte arvu järgmiselt: OÜ D (reg. kood xxxxxxxx) nõue suuruses 21 666 000 krooni, 21 666 häält; T OÜ (reg. kood xxxxxxxx, endine ärinimi OÜ T) nõue suuruses 10 359 747 krooni, 10 359 häält. Vastavalt PankrS § 82 lg-le 3 määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. PankrS § 82 lg 4 kohaselt, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 82 lg-le 5 kinnitab vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1-3 määratud häälte arvu kohtunik määrusega. Määruse peale võib esitada erikaebuse. Pankrotihaldur Rein Kallaste määras Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu), nõue suuruses 844 533 krooni, 844 häält; L.Kle, nõue suuruses 26 360 krooni, 26 häält; OÜ-le D, nõue suuruses 21 666 000 krooni, 21 666 häält ja T OÜ-le, nõue suuruses 10 359 747 krooni, 10 359 häält. Võlausaldajad nõustusid Eesti Vabariigile ja L.Kle halduri määratud häälte arvuga, mistõttu kohtunik kinnitas häälte arvu kooskõlas PankrS § 82 lg-ga 5. Kuna võlausaldajad ei nõustunud OÜ-le D ja T OÜ-le pankrotihalduri määratud häälte arvuga, siis peab vastavalt PankrS § 82 lg-le 4 määrama häälte arvu kohtunik. Kohtunik, tutvunud pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduste ja neile lisatud dokumentidega, määras AS E (pankrotis) võlausaldajate 22.09.2006 toimunud koosolekul OÜ-le T, nõue suuruses 10 359 747 krooni, 10 359 häält ja OÜ-le D, nõue suuruses 21 666 000 krooni, 21 666 häält. T OÜ-le häälte arvu määramise aluseks on 14.09.2005 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/270-3881/03 jõustunud Tallinna Linnakohtu otsus, mille kohaselt kohus tunnustas OÜ R (reg. kood xxxxxxxx) nõuet summas 10 359 747,18 krooni AS E (pankrotis) pankrotimenetluses eesõigusnõudena esimeses rahuldamisjärgus, ning 01.12.2005 OÜ R ja T OÜ (endine ärinimi OÜ T) vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, mille kohaselt loovutas OÜ R eelnimetatud kohtuotsusega tunnustatud nõude T OÜ-le. Sama nõudeõigust on OÜ R hiljem, 31.12.2005 loovutanud OÜ-le E, kusjuures ei ole varasemat nõudeõiguse loovutamise lepingu lõpetanud. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 3, kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine, mistõttu kehtib 01.12.2005 OÜ R ja T OÜ vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping. Nõude loovutamise lepingu kehtivust ei mõjuta 08.09.2006 O. B kinnitus selle kohta, et tema allkirjaga dokumendid, millistega on OÜ R võõrandanud nõude kolmandatele isikutele, ei ole õiguspärased, välja arvatud loovutamine OÜ-le E, mis lõpetati 01.01.2006. Tehingut saab tühistada või tehingu tühisust tuvastada tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) 5. peatüki sätete järgi. 01.12.2005 OÜ R ja T OÜ vahel sõlmitud tehingu tühistamise kohta andmed puuduvad.

2(11)

Haldurile ega kohtunikule ei ole esitatud kohtuotsuseid, milles oleks tuvastatud asjaolu, et 01.12.2005 sõlmitud leping on võltsitud, või tuvastatud lepingu tühisus. Seega ei oma OÜ R AS E (pankrotis) pankrotimenetluses enam tsiviilasjas nr 2/270-3881/03 jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõuet summas 10 359 747,18 krooni ning talle häälte määramiseks alus puudub. OÜ-le D häälte arvu määramise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2006 kohtuotsus, millega tühistati AS E (pankrotis) võlausaldajate 23.02.2004 üldkoosoleku otsus, ning Harju Maakohtu 14.09.2006 kohtuotsus, millega määrati OÜ-le D 21 666 häält. Eelnimetatud kohtuotsused on tehtud AS E (pankrotis) pankrotimenetluses, seega ühes ja samas menetluses. OÜ F, OÜ M ja L.K määruskaebuse nõue ja põhjendused Võlausaldajad OÜ F, OÜ M ja L. K ei nõustunud Harju Maakohtu 02.10.2006 määrusega võlausaldajale OÜ D AS E (pankrotis) pankrotimenetluses 21 666 hääle määramise osas ning paluvad Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada Harju Maakohtu 02.10.2006 määruse OÜ-le D häälte määramise osas ning teha uus määrus, millega AS E (pankrotis) võlausaldajate 22.09.2006 üldkoosolekul OÜ-le D hääli mitte määrata. Määruskaebuse kohaselt tugines maakohus OÜ-le D häälte määramisel ebaõigesti Harju Maakohtu 14.09.2006 otsusele tsiviilasjas nr 2-02-185, millega tühistati AS E (pankrotis) võlausaldajate 12.06.2002 üldkoosoleku otsus V. G (OÜ D õiguseellane) häälte määramise kohta ja määrati OÜ-le D 21 666 häält. Ühel võlausaldajate üldkoosolekul määratud hääled ei ole siduvad teisel üldkoosolekul, kui õiguslikud asjaolud on vahepeal muutunud. Õiguslikud asjaolud muutusid pärast AS E (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekut 21.04.2003, kuna sellel tunnustati mõnede võlausaldajate nõudeid ja osa võlausaldajate (Eesti Vabariik, OÜ R) nõuded on tunnustatud hilisemas kohtumenetluses. Alates nõuete kaitsmise koosolekust on AS E (pankrotis) pankrotimenetluses hääli määratud ainult tunnustatud nõuetega võlausaldajatele ja teistele võlausaldajatele ei ole hääli määratud, mille kinnituseks esitavad kaebajad võlausaldajate 01.08.2005 ja 28.10.2005 (jätkus 25.11.2006 ja 16.12.2005) üldkoosoleku protokollid. Määruskaebuse esitajate arvates tuleks jätkuvalt lähtuda eeltoodud põhimõttest. Tunnustamata nõudega võlausaldajale OÜ D pankrotimenetluses häälte määramine võrdeliselt nõude suurusega ei ole õige ega õiglane, kuna teistele võlausaldajatele, kelle nõuded nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustati, 22.09.2006 üldkoosolekul hääli ei määratud. OÜ-le D antud häälte arvuga (21 666 häält) omandaks antud võlausaldaja ülekaaluka hääleenamuse ning võimaluse juhtida pankrotimenetlust, kusjuures ei ole teada, kas OÜ D omab reaalset nõuet pankrotivõlgniku vastu. Nõude tunnustamise vaidlus on hagimenetluses. Häälte määramisega on OÜ-d D eelistatud nii tunnustatud kui tunnustamata nõudega võlausaldajatele. Täiendavalt märgivad määruskaebuse esitajad, et OÜ D hagi AS E (pankrotis) võlausaldajate 12.06.2002 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldati ainult sellepärast, et AS E (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees G. M võttis selle arusaamatutel põhjustel õigeks ja menetlusosalised loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Harju Maakohus oleks põhimõtteliselt võinud teha ka teistsuguse otsuse. Seega ei saa olla Harju Maakohtu 14.09.2006 otsus määrav võlausaldaja OÜ D häälte arvu määramisel. OÜ R määruskaebuse nõue ja põhjendused

3(11)

OÜ R ei nõustunud Harju Maakohtu 02.10.2006 määrusega võlausaldajatele OÜ D ja T OÜ häälte määramise ning OÜ-le R häälte määramata jätmise osas AS E (pankrotis) pankrotimenetluses ning palus määruskaebuses Harju Maakohtu 02.10.2006 määruse nimetatud osas tühistada ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta AS E (pankrotis) võlausaldajate 22.09.2006 üldkoosolekul OÜ-le D ja T OÜ-le hääled määramata ja määrata OÜ-le R AS E (pankrotis) võlausaldajate 22.09.2006 üldkoosolekul 10 359 häält. Määruskaebuse kohaselt on OÜ-le D erinevalt teistest tunnustamata nõudega võlausaldajatest häälte määramisega oluliselt rikutud võlausaldajate sarnastel asjaoludel võrdse kohtlemise printsiipi. Kohus ei peaks andma hääli tunnustamata nõuetega võlausaldajatele. Nendele häälte andmine on põhjendatud vaid senikaua, kuni nõuete tunnustamise menetluses jõutakse esimeste tunnustatud nõueteni. Isegi kui kohus peab põhjendatuks häälte andmist tunnustamata nõuetega võlausaldajatele, tuleks tunnustatud nõuetega võlausaldajatele anda hääli soodsamate põhimõtete alusel kui tunnustamata nõuetega võlausaldajatele. Jõustunud kohtulahendid, millele esimese astme kohus tugines OÜ-le D häälte määramisel, laienevad vaid häälte määramisele nendes kohtulahendites käsitletud AS E (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekutel ehk siis vastavalt 12.06.2002 ja 23.02.2004 toimunud üldkoosolekutel. OÜ R leiab, et temale kuulub nõue AS E pankrotimenetluses suuruses 10 359 747 krooni ja ta ei ole seda nõuet kunagi loovutanud T OÜ-le (endise ärinimega OÜ T). Seetõttu oleks T OÜle määratud 10 359 häält tulnud määrata OÜ-le R. OÜ R on esitanud määruskaebuse lisana Tallinna Ringkonnakohtule dokumendid 31 lehel, mis tema arvates tõendavad OÜ R nõudeõigust. Tõendite esitamist ringkonnakohtule põhjendab kaebuse esitaja sellega, et tal ei olnud võimalik enne võlausaldajate 22.09.2006 üldkoosolekut T OÜ nõude tõendamiseks esitatud dokumentidega tutvuda ega esitada sisulisi vastuväiteid. Pankrotihaldurile olid enne võlausaldajate 22.09.2006 üldkoosolekut esitatud dokumendid tunnustatud nõude suuruses 10 359 747 krooni kuulumise kohta OÜ-le R: nõudeõiguse loovutamise leping 31.12.2005 OÜ R ja OÜ E vahel ning kokkulepe nimetatud lepingu lõpetamise kohta 01.01.2006, OÜ R 17.08.2006 bilanss ja raamatupidamise üleandmisevastuvõtmise akt. Määruskaebuse esitaja väidab, et T OÜ juhatuse liige I. B on esitanud haldurile võltsitud dokumente OÜ-le R kuuluva nõude väidetava omandamise kohta. Sealjuures 06.09.2006 teatas haldur OÜ R esindajale, et kõnealuse nõude omandas T OÜ 05.04.2006 lepinguga OÜ E käest. Kui OÜ R oli viimasel PankrS § 82 lg 3 järgi lubatud päeval enne üldkoosoleku toimumist, 19.09.2006 esitanud tõendid selle kohta, et nõue kuulus 05.04.2006 temale, siis esitas Irina Bušujeva 20.09.2006 pankrotihalduri kodukontoris toimunud kohtumisel varasemate dokumentidega vastuolus oleva lepingu, mille järgi omandas T OÜ nõude 01.12.2005 otse OÜ-lt R. Algselt T OÜ nõude tõendamiseks esitatud dokumente pankrotihalduri valduses enam ei ole, kuna need osutusid pärast halduri 20.09.2006 kohtumist I. B kadunuks; samuti ei ole neid dokumente kohtutoimikus. Endine OÜ R ja OÜ E juhatuse liige O. B kinnitab kohtule, et muid tehinguid peale nõude loovutamise OÜ-le E ja tagasivõtmise ta OÜ R nõudeõigusega teinud ei ole ja nõudeõigus kajastub endiselt OÜ R bilansis. O. B esitas 27.09.2006 politseisse avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks dokumentide võltsimise, võltsitud dokumentide kasutamise ja dokumentide varguse tunnustel asjaolu osas, et I. B esitas AS E (pankrotis) pankrotihaldurile võltsitud 01.12.2005 nõude loovutamise lepingu OÜ R ja T OÜ vahel ning kõrvaldas pankrotimenetluse dokumentide hulgast varasema, 05.04.2006 OÜ E ja T OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu, mis oli ilmselt samuti võltsitud.

4(11)

Lisaks nõude loovutamise lepingu võltsituse väitele esitab määruskaebuse esitaja OÜ R vaidlusaluse nõude temale kuulumise tõendamiseks järgmised väited. Nõue oli määruskaebuse esitaja poolt selle väidetava T OÜ-le loovutamise ajal AÕS § 314 lg 1 järgi panditud kolmandale isikule K. I, mistõttu nõuet ei saanud võõrandada. 01.12.2005 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel ei ole nõue T OÜ-le üle läinud, sest T OÜ ei ole nõude omandamise eest tasu maksnud. Lepingu p 4 kohaselt pidi T OÜ tasuma nõude eest OÜ R kohustuste ülevõtmisega viimase võlausaldajate ees. Muuhulgas võttis T OÜ üle 30.10.2002 laenulepingust nr 2 tuleneva OÜ R võla V. B ees. VÕS § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta üksnes võlausaldaja nõusolekul. Määruskaebuse esitaja esitab V. B kirjaliku kinnituse, et nimetatu ei ole andnud nõusolekut OÜ R võla ülekandmiseks ega loovutanud laenulepingust tulenevat nõuet T OÜ-le. T OÜ 2005. a. majandusaasta aruanne ei kajasta tunnustatud nõude väärtuses 10 359 747 krooni omandamist 2005. a. 1 300 000 krooni eest. Majandusaasta aruandest nähtuvalt on T OÜ-le kuuluvate varade väärtuseks 40 358 krooni. Asjast puudutatud isikute vastuväited määruskaebustele AS E (pankrotis) pankrotihaldur Rein Kallaste vaidles OÜ F, OÜ M, L.K ja OÜ R määruskaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata ja Harju Maakohtu 02.10.2006 määruse muutmata. Pankrotihaldur on seisukohal, et määruskaebuse esitajate väited võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole õiged. Pankrotimenetluses tuleb hääled määrata nii tunnustatud kui tunnustamata nõuetega võlausaldajatele, kes on esitanud haldurile eelnevalt häälte määramise aluseks olevad dokumendid. Ka kaitsmata nõuetega võlausaldajad on kohustatud nimetatud dokumendid esitama. Pankrotihaldur jääb seisukoha juurde, et T OÜ-le 01.12.2005 nõude loovutamise lepingu alusel häälte määramine oli õige, kuna haldur ja kohus peavad häälte määramisel lähtuma võlausaldaja esitatud dokumentidest. OÜ R sai enne võlausaldajate 22.09.2006 koosoleku toimumist T OÜ nõude aluseks olevate dokumentidega tutvuda, kuna nõude loovutamise leping faksiti OÜ R esindajale 22.09.2006 hommikul kell 10.34 (koosolek toimus algusega kell 13.30). Haldur ei anna hinnangut 04.04.2005 pandilepingule, mille OÜ R esitas määruskaebuse lisana, kuid ei esitanud enne võlausaldajate üldkoosolekut pankrotihaldurile nõude tõendamiseks. Pankrotihalduri arvates tuleks jätta hiljem esitatud tõendid tähelepanuta. Määruskaebustele vaidlesid vastu võlausaldajad OÜ D ja T OÜ, kelle häälte arvu Harju Maakohus 02.10.2006 määrusega määras. Harju Maakohus kaasas 06.12.2006 määrusega OÜ D ja T OÜ neile AS E pankrotimenetluses häälte arvu määramise peale esitatud määruskaebuste läbivaatamise menetlusse. OÜ D ja T OÜ palusid jätta OÜ F, OÜ M ja L.K määruskaebuse ning OÜ R määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 02.10.2006 määruse muutmata. OÜ D ja T OÜ väitel ei olnud OÜ-l F ega OÜ-l R õigust määruskaebust esitada ega osaleda AS E (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul, kuna OÜ F nõue on jäänud jõustunud kohtuotsusega tunnustamata ja OÜ R on nõude loovutanud. Seega ei ole eelnimetatud AS E (pankrotis) võlausaldajad. Alates 06.12.2006 ei ole OÜ M AS E (pankrotis) võlausaldaja, sest Harju Maakohus jättis 06.12.2006 OÜ M nõude tunnustamise hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Hagi läbivaatamata jätmise määrus on jõustunud 15.01.2007. OÜ-l M puudub samuti pankrotimenetluses määruskaebuse esitamise õigus. Vastustajad taotlevad võtta asja juurde tõendina OÜ R 31.12.2005 parandatud bilanss, mille viimane esitas 18.07.2006 äriregistrile. Bilanss tõendab nõude loovutamist. Nõude T OÜ-le loovutamise leping on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud.

5(11)

T OÜ palus jätta OÜ F ja OÜ R määruskaebused läbi vaatamata, kuna nimetatud isikud ei ole enam võlausaldajad AS E (pankrotis) pankrotimenetluses. OÜ R on nõude loovutanud T OÜ-le ja OÜ F nõue on jäänud jõustunud kohtuotsusega tunnustamata. Oma vastuväited OÜ R määruskaebuse menetlemisele esitas T OÜ eraldi määruskaebuses Harju Maakohtu 30.10.2006 määruse peale, millega kohus parandas ebatäpsuse Harju Maakohtu 02.10.2006 määruse peale esitatud määruskaebuste menetlusse võtmise määruses 16.10.2006 ning võttis menetlusse ka OÜ R määruskaebuse. Ringkonnakohtu seisukoht Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohtu tsiviilkolleegium Harju Maakohtu 02.10.2006 määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s. o määruse resolutsiooni punkti 2 osas, millega kohus määras AS E (pankrotis) võlausaldajate 22.09.2006 toimunud üldkoosolekul PankrS § 82 lg 4 alusel OÜ-le D (reg. kood xxxxxxx) 21 666 häält (nõude suurus 21 666 000 krooni) ja T OÜ-le (reg. kood xxxxxxxx, endine ärinimi OÜ T) 10 359 häält (nõude suurus 10 359 747 krooni). Kõigepealt tuleb kohtul võtta seisukoht, kas OÜ F, OÜ M ja OÜ R on üldse pankrotimenetluse osalised (võlausaldajad) ja kas neil oli seega õigus võlausaldajate häälte arvu määramist vaidlustada, kuna asjast puudutatud isikud OÜ D ja T OÜ on esitanud sellekohase vastuväite. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. PankrS § 3 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut ja PankrS § 82 lg 4 valitseva tõlgenduse kohaselt on lubatud kohtuniku poolt võlausaldajate üldkoosolekul häälte arvu määramist vaidlustada määruskaebusmenetluses. Asjast puudutatud isikud OÜ D ja T OÜ on esitanud dokumendid, mille kohaselt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2006 otsus tsiviilasjas nr 2-03-783 OÜ F (OÜ TK õigusjärglane) nõude tunnustamise hagi rahuldamata jätmise kohta jõustus 30.10.2006 Riigikohtu määrusega (toimiku III kd, lk 245-249) ning 15.01.2007 jõustus Harju Maakohtu 06.12.2006 määrus tsiviilasjas nr 2-03258 OÜ M nõude tunnustamise hagi läbivaatamata jätmise kohta (toimiku III kd, lk 259). Nimetatud dokumentidest on võimalik järeldada, et OÜ F ja OÜ M olid käesolevas pankrotimenetluses võlausaldajad määruskaebuse esitamise ajal 12.10.2006, kuid ei ole enam AS E (pankrotis) võlausaldajad määruskaebuse läbivaatamise ajal. Eeltoodust tulenevalt oli OÜ-l F ja OÜ-l M õigus 12.10.2006 määruskaebust esitada, kuid nende vastuväited teistele võlausaldajatele nõude suuruse alusel häälte arvu määramisele tuleb jätta arvestamata analoogia põhjal PankrS § 103 lg-ga 8, mille kohaselt jäetakse arvestamata niisuguste võlausaldajate vastuväited teiste võlausaldajate nõuetele, kelle nõue on jäänud tunnustamata nii nõuete kaitsmise koosolekul kui kohtu poolt. OÜ R õiguse võlausaldajana määruskaebust esitada on vaidlustanud T OÜ, kellele OÜ R on väidetavalt loovutanud talle kuulunud nõude summas 10 359 747 krooni. On ilmne, et sama nõue ei saa kuuluda samaaegselt kahele erinevale võlausaldajale, kuid häälte arvu määramisel kerkiski vaidlus selle üle, kas antud nõue on tunnustatud nõudega võlausaldajalt OÜ-lt R läinud üle T OÜ-le ja kas T OÜ-le häälte andmine AS E (pankrotis) pankrotimenetluses on põhjendatud. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks lubada osaleda määruskaebusmenetluses häälte arvu määramise üle toimuvas vaidluses mõlemal nõude omandiõigusele pretendeerival võlausaldajal (tinglikult nimetatud endisel ja praegusel võlausaldajal), kuna OÜ R menetlusse mittelubamise korral oleks ette ära otsustatud Harju

6(11)

Maakohtu 02.10.2006 määruse õigsus ning menetlusosalise õigus määruskaebust esitada muutuks ainetuks. Kuivõrd OÜ R nõue AS E (pankrotis) vastu oli tunnustatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2005 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-2/674/05, oli OÜ R vaieldamatult pankrotimenetluse osaline enne väidetavat nõude loovutamist; ta on võlausaldajana märgitud ka vaidlusaluse 22.09.2006 võlausaldajate üldkoosoleku protokollis ning temalt kaebeõiguse äravõtmine oleks vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 15 sätestatuga ning riivaks isiku põhiõigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Seetõttu kuulub OÜ R määruskaebus PankrS § 82 lg 4 alusel läbivaatamisele. 1.OÜ-le D häälte arvu määramine AS E (pankrotis) pankrotimenetluses Harju Maakohus määras 02.10.2006 määrusega AS E (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajale OÜ D 21 666 häält, lugedes tema nõude suuruseks 21 666 000 krooni. Kohtulahendite andmebaasist (kohtute infosüsteem ehk KIS) kontrollimisel ja Harju Maakohtusse esitatud päringu tulemusena ilmnes, et OÜ D hagi nõude tunnustamiseks AS E (pankrotis) pankrotimenetluses on jätkuvalt Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-03264) ning asjas puudub kohtulahend. Seega OÜ D nõue, mis vaidlustati 21.04.2003 AS E (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul, on käesoleval hetkel tunnustamata, kuid nõude tunnustamise üle toimub vaidlus hagimenetluses. Mõlema määruskaebuse esitaja, nii L.K kui OÜ R arvates on OÜ-le D häälte määramine ebaõiglane teiste tunnustamata nõuetega võlausaldajate suhtes, kuna nendele pankrotimenetluses hääli ei ole määratud. Tsiviilkolleegium leiab, et võlausaldaja V. G (ka: V. G) singulaarõigusjärglase OÜ D häälte arv − 21 666 häält − on määratud Harju Maakohtu 14.09.2006 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-02-185, millega tunnistati kehtetuks AS E (pankrotis) võlausaldajate 12.06.2002 üldkoosoleku otsus OÜ D õiguseellasele V. G häälte määramise kohta (toimiku IV kd, lk 1065). Asjaolu, et OÜ D hagi rahuldati hagi õigeksvõtu tagajärjel, ei oma kohtuotsuse jõustumise seisukohalt tähendust. Vastavalt TsMS § 457 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik. Antud juhul tuleb menetlusosalistena silmas pidada kõiki pankrotimenetluse osalisi, kuna hagi õigeksvõtnud AS E pankrotitoimkonna esimees G. M esindas võlausaldajate üldkoosolekut ehk kõiki võlausaldajaid. Samas on põhjendatud määruskaebuse esitajate väide, et tunnustamata nõuetega võlausaldajatele pankrotimenetluses valikuliselt häälte määramine rikub võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et varasem ebaõige häälte määramata jätmine pankrotimenetluses ei ole aluseks jõustunud kohtulahendi alusel määratud häälte äravõtmisele võlausaldajalt. Vastavalt kehtiva PankrS § 82 lg-le 3 määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Tulenevalt PankrS § 82 lg-st 1 on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. PankrS § 82 lg 6 kohaselt, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. Eelviidatud norme ei tule nende koostoimes tõlgendada nii, et pärast nõuete kaitsmise koosolekut kaotavad võlausaldajad, kelle nõuetele koosolekul vastu vaieldi, neile halduri poolt määratud hääled. Kuna kõik võlausaldajad võivad teiste võlausaldajate nõuetele vastu vaielda, võiks see viia olukorrani, kus mitte ühelgi võlausaldajal ei ole üldkoosolekul hääli ehk pankrotimenetluse juhtorgan võlausaldajate üldkoosolek muutuks otsustusvõimetuks. Sellise olukorra tekitamine on vastuolus pankrotiseaduse eesmärgiga ja viiks taas võlausaldajate ebavõrdse kohtlemiseni, kuna nad omandaksid hääleõiguse üldkoosolekul sõltuvalt nõude tunnustamise hagide menetlemise kiirusest, mis erinevate tsiviilasjade puhul võib olla erinev, mitte aga tegeliku nõude olemasolust. Samuti ei ole pankrotiseadusega kooskõlas võlausaldajatelt pankrotihalduri poolt kord juba määratud

7(11)

häälte äravõtmine, kuna selline võlausaldaja õiguste piiramine peaks sel juhul olema sõnaselgelt seaduses sätestatud. PankrS § 82 lg 6 on erinorm PankrS § 86 lg 1 suhtes, mille mõtteks on piirata halduri pädevust üldkoosoleku või kohtu poolt tunnustatud nõudega võlausaldajale häälte määramisel. PankrS § 82 lg-st 6 tulenevalt ei saa juhul, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, haldur sellisele võlausaldajale häälte määramisel juhinduda ühestki muust alusest kui kaitstud nõudest, mida dokumentaalselt tõendab võlausaldajate koosoleku protokoll või jõustunud kohtulahend. Ülejäänud võlausaldajad, kes on tähtaegselt esitanud vormikohase nõudeavalduse pankrotimenetluses ning tõendid nõude sisu, aluse ja suuruse kohta (PankrS § 93 lg 1; § 94 lg 1), osalevad pankrotimenetluses hääleõiguslike võlausaldajatena ka pärast nõude vaidlustamist nõuete kaitsmise koosolekul ning säilitavad neile määratud häälte arvu, juhul kui nad on PankrS § 106 lg-s 1 (kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS § 74 lg-s 1) sätestatud tähtaja jooksul esitanud kohtusse hagi nõude tunnustamiseks ning seda hagi ei ole jäetud menetlusse võtmata, rahuldamata või läbi vaatamata. AS E (pankrotis) pankrotihaldur Rein Kallaste on vastuses määruskaebustele põhjendatult vastu vaielnud määruskaebuse esitajate seisukohale, et hääli tuleb määrata ainult tunnustatud nõuetega võlausaldajatele. Määruskaebuse esitajatele kui tunnustamata nõudega võlausaldajatele häälte määramise aluseks on enne võlausaldajate üldkoosolekut nõude tõendamiseks pankrotihaldurile esitatud dokumendid. Võlausaldajad osalevad neile nõudeavalduse alusel määratud häälte arvuga, mida vastava taotluse ja nõude suuruse muutumist tõendavate dokumentide alusel võib muuta PankrS § 82 lg-s 7 sätestatud erandlikus korras. Ühelgi juhul ei ole PankrS § 82 lg-s 7 toodud erinormi (PankrS § 82 lg 7 on selle sisust nähtuvalt erinorm PankrS § 82 lg-te 3 ja 4 suhtes) eesmärgiks iga võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise puhul automaatselt korraldada uut häälte määramist, kuna see tooks kaasa pikad ja ebasoovitavad vaidlused võlausaldajate häälte arvu üle. Sellele viitab ka PankrS § 80 lg 3 sõnastus, millest tulenevalt kohtunik osaleb häälte määramiseks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning järgnevatel üldkoosolekutel ainult erandjuhtudel. 2.T OÜ-le häälte arvu määramine AS E (pankrotis) pankrotimenetluses Harju Maakohus määras 02.10.2006 määrusega AS E (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajale T OÜ 10 359 häält, lugedes tema nõude suuruseks 10 359 747 krooni. T OÜ-le häälte määramise aluseks oli 01.12.2005 nõude loovutamise leping, millega esimese järgu eesõigusnõudena tunnustatud nõude omaja AS E (pankrotis) pankrotimenetluses OÜ R (registrikood xxxxxxxx) loovutas oma nõude suurusega 10 359 747,18 krooni OÜ-le T (registrikood xxxxxxxx; uue ärinimega T OÜ). Lepingu tingimuste (lepingu punkti 4.5) kohaselt läks nõudeõigus üle 19.12.2005. Nõude loovutamise kohta esitasid tsedent ja tsessionäär (vastavalt OÜ R juhatuse liikme O. B isikus ja OÜ T juhatuse liikme J. V isikus) 24.07.2006 ühise kirjaliku teate Harju Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Riigikohtule ja AS E (pankrotis) pankrotihaldurile (nimetatud dokumentide notariaalselt kinnitatud ärakirjad asuvad toimiku IV kd, lk 47-48). Asjas ei ole vaidlust, et OÜ R nõue AS E (pankrotis) vastu suuruses 10 359 747,18 krooni oli tunnustatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2005 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 22/674/05 esimese järgu nõudena AS E (pankrotis) pankrotimenetluses. Määruskaebusmenetluses on vaidlus võlausaldajate OÜ R ja T OÜ vahel selle üle, kas nõue on loovutatud. OÜ R väidab esitatud määruskaebuses, et vaidlusalust nõuet ei ole T OÜ-le loovutatud ja seetõttu on OÜ R jätkuvalt võlausaldaja AS E (pankrotis) pankrotimenetluses,

8(11)

kellele kuulub vastavalt nõude suurusele 10 359 747 krooni 10 359 häält. Määruskaebuse esitaja OÜ R möönab, et nõue oli küll loovutatud 31.12.2005 OÜ-le E, kuid 01.01.2006 lõpetati nõude loovutamise leping nr 31122005-01 OÜ R ja OÜ E vahel, mille tagajärjel on nõudeõigus pankrotimenetluses tagasi läinud OÜ-le R. Tsiviilkolleegium leiab, et pankrotihaldurile esitatud dokumentide alusel määras Harju Maakohus 02.10.2006 määrusega õigesti T OÜ-le 10 359 häält AS E (pankrotis) pankrotimenetluses ning maakohus ei ole eksinud PankrS § 82 lg 4 kohaldamisel. PankrS § 82 lg-te 3 ja 4 kohaselt peavad pankrotihaldur ja halduri määratud häälte vaidlustamise korral kohus lähtuma võlausaldajale üldkoosolekul häälte arvu määramisel antud võlausaldajale kuuluva nõude kohta halduri käsutuses olevatest dokumentidest. AS E (pankrotis) pankrotihaldurile oli esitatud 24.07.2006 kuupäevaga nõude loovutamise teade ja 01.12.2005 leping nõude suuruses 10 359 747,18 krooni loovutamise kohta OÜ-lt R OÜ-le T (praeguse ärinimega T OÜ). Nõude loovutamise dokumentide vastuvõtmise kohta halduri poolt kohtutoimikus otsesed tõendid puuduvad, kuid nõuet tõendavad dokumendid pidid olema halduri käes vähemalt 06.09.2006, kui haldur teatas sellest võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud OÜ-le R ja tegi ettepaneku esitada OÜ-l R nõudeõiguse kuuluvuse aluseks olevad dokumendid (toimiku IV kd., lk 131). OÜ R esitas haldurile ja kohtule vastavalt 19.09.2006 ning 21.09.2006 kuupäeval 31.12.2005 nõudeõiguse loovutamise lepingu OÜ R ja OÜ E vahel ning kokkuleppe nimetatud lepingu lõpetamise kohta 01.01.2006, OÜ R 17.08.2006 bilansi ja OÜ R raamatupidamise üleandmise-vastuvõtmise akti 17.08.2006, millest pidi nähtuma, et nõue oli 17.08.2006 endiselt OÜ R bilansis (toimiku IV kd., lk 8-17; lk 24-37; lk 40-46). Samad dokumendid on lisatud määruskaebusele ning nende suhtes võtab ringkonnakohus seisukoha. Ringkonnakohtule esitatud OÜ R ja K. I vahel 04.04.2005 sõlmitud nõudeõiguse pandilepingu, OÜ R ja V. B vahel 30.10.2003 sõlmitud ilma protsendita krediidi lepingu (s. o laenulepingu) ning laenuandja V. B (B) 11.10.2006 kinnituskirja, et ta ei ole mainitud laenulepingust tulenevat nõuet kellelegi loovutanud ega andnud laenusaajale (määruskaebuse esitajale) nõusolekut kohustuse üleandmiseks, jätab tsiviilkolleegium PankrS § 82 lg-le 3 tuginedes tähelepanuta, kuna määruskaebuse esitaja ei ole neid tõendeid esitanud häälte arvu määranud AS E (pankrotis) pankrotihaldurile. PankrS § 82 lg 3 kohaselt peab võlausaldaja kõik dokumendid nõude kohta esitama haldurile enne üldkoosolekut. Seega lähtub apellatsioonikohus häälte arvu määramise õigsuse hindamisel esimese astme kohtu käsutuses olnud ja varasemalt haldurile esitatud dokumentidest. PankrS § 82 lg 3 kuulub kohaldamisele seaduse analoogia alusel (ning määruskaebuse esitaja on ka ise antud normile tuginenud), kuna pankrotiseadus ei reguleeri selgesõnaliselt häälte arvu määramist olukorras, kus kaitstud nõue loovutatakse. Sellisel juhul ei ole vaidlus kaitstud nõude suuruses (PankrS § 83 lg 6) ega sellest tulenevalt häälte arvus, vaid võlausaldaja isikus. Kuna nõude omandaja astub võlausaldajana pankrotimenetlusse ning talle määratakse häälte arv esmakordselt, kuulubki kohaldamisele PankrS § 82 lg 3, eeldusel et samaaegselt järgitakse PankrS § 83 lg 6 ja kaitstud nõude suurusest tulenevate häälte arvu ei vähendata. TsÜS § 4 1. lause kohaselt õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Vaieldamatult peab võlausaldaja pankrotimenetluses saama tõendada temal nõude olemasolu, kuid seda tuleb teha pankrotiseadusega ettenähtud korras. OÜ R väidab, et ta oli sunnitud pärast 22.09.2006 võlausaldajate üldkoosolekut esitama uusi tõendeid oma nõude kohta vastuväiteks T OÜ nõudele, kuna ei saanud T OÜ nõude aluseks olevate dokumentidega enne koosolekut tutvuda. Samas ei ole määruskaebuse esitaja põhjendanud, mis takistas tal pankrotihaldurilt taotlemast T OÜ esitatud nõude loovutamise dokumentidega (asja

9(11)

materjalidest nähtuvalt 2 lehekülge dokumente) tutvumist pärast seda, kui ta pankrotihalduri 06.09.2006 elektronkirjast oli teada saanud, et T OÜ pretendeerib sama nõude omandiõigusele, mida OÜ R enda omaks pidas. OÜ R väide, et T OÜ esitas vastuolulisi dokumente ja kõrvaldas pankrotimenetlusest dokumente, ei ole asja materjalidega kinnitamist leidnud, kuna pankrotihaldur R. Kallaste vastuse kohaselt võttis T OÜ esindaja Irina Bušujeva pärast halduriga kohtumist kaasa nõuet tõendava dokumendi koopia ning muid dokumente nõude loovutamise kohta peale 01.12.2005 nõude loovutamise lepingu ja 24.07.2006 teate pankrotiasja toimikus ei leidu. OÜ R väited muude dokumentide olemasolu ja nende kõrvaldamise kohta on seega oletuslikud ja paljasõnalised. Eeltoodust tulenevalt nõustub tsiviilkolleegium T OÜ-le 10 359 hääle määramisega AS E (pankrotis) pankrotimenetluses ning nõustub Harju Maakohtu põhjendustega selles osas. Kohus määras hääled pankrotihaldurile esitatud 01.12.2005 nõude loovutamise lepingu põhjal, millega OÜ R loovutas oma nõude suurusega 10 359 747,18 krooni OÜ-le T. Maakohus on õigesti märkinud, et nimetatud tehingu kehtivust ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduses kehtestatud korras vaidlustatud ning haldurile ega kohtunikule ei ole esitatud kohtuotsuseid, millega oleks tuvastatud 01.12.2005 nõude loovutamise lepingu tühisus või võltsitus. Põhjusele, miks ei saa arvestada määruskaebuse esitaja poolt sama nõude loovutamisega 31.12.2005 OÜ-le E, osundas maakohus viitega VÕS § 164 lg-le 3, mille kohaselt, kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Kehtetu loovutus ei tõenda loovutaja omandiõigust nõudele. Tsiviilkolleegium märgib täiendavalt, et OÜ R ja OÜ T teatasid 24.07.2006 kuupäeva kandva teatega AS E (pankrotis) pankrotihaldurile nõude loovutamisest, mis oli teine T OÜ-le häälte määramise aluseks olnud dokument. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. OÜ R tuginemine nõude loovutamise lepingus osalenud äriühingute bilansile ning nõude loovutamise ajal (ja kuni 17.08.2006) OÜ R juhatuse liikmeks olnud O. B pöördumine politsei poole kriminaalmenetluse alustamiseks seoses T OÜ esindaja poolt dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamisega ei lükka ümber nõude loovutamise lepingut, mille T OÜ esitas häälte arvu määramise aluseks oleva nõude tõendamiseks ning millest pankrotihalduril ja kohtul tuli häälte määramisel PankrS § 82 lg-test 3 ja 4 tulenevalt lähtuda. Samadel põhjustel jätab ringkonnakohus arvestamata vastustaja T OÜ esitatud OÜ R bilansi paranduse, kuna see ei oma tähendust nõude kuuluvuse üle otsustamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.06.2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-01 sel ajal kehtinud PankrS § 26 lg 4 kohaldamisel (kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS § 26 lg 4 regulatsioon oli identne praegu kehtiva PankrS § 82 lg-tes 1 ja 3 võlausaldajate üldkoosolekul häälte arvu määramise kohta sätestatuga) asunud seisukohale, et kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on vaieldav ega jätta hääli sel põhjusel andmata. Kuivõrd tsiviilkolleegium on käesolevas määruses eelnevalt asunud seisukohale, et kaitstud nõude omandanud võlausaldaja pankrotimenetlusse astumisel kuulub temale häälte määramisel kohaldamisele PankrS § 82 lg 3, siis järeldub sellest, et võlausaldajale häälte arvu määramisel ei lahenda vastavad pankrotimenetluse organid vaidlust nõude kehtivuse üle. Pankrotiseadusest ei tulene, et vaidlus võlausaldaja nõude kehtivuse üle peaks toimuma pankrotimenetluses ning seda peaksid lahendama pankrotimenetluse organid. Samas peab võlausaldajale olema tagatud õigus mingil viisil vaidlustada kaitstud nõude võltsitud dokumentide alusel omandanud isikute võlausaldajana tunnustamist, vastasel korral võiksid

10(11)

pankrotimenetluses osalema ja võlgniku vara jagama asuda isikud, kellel selleks seaduse järgi õigust ei tohiks olla. Kuna antud olukord ei ole pankrotiseaduses selgesõnaliselt reguleeritud, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jällegi kohaldada seaduse analoogia alusel PankrS § 106 lg 2 ja 3. Antud sätetest tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda, et võlausaldajate üldkoosolek (nõuete kaitsmise koosolek) vaataks nõude tunnustamise uuesti läbi, kui ilmneb, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Põhjus, miks kolleegiumi arvates pankrotimenetluses vaidlust nõuete tunnustamise üle reguleerivad sätted peaksid kohaldamisele kuuluma tunnustatud (kaitstud) nõude loovutamisel uuele võlausaldajale, seisneb selles, et olgugi nõude suurus ja põhjendatus on kohtu poolt tunnustamist leidnud, ei ole OÜ-le R kuulunud nõuet tunnustatud uue võlausaldaja T OÜ suhtes. Kokkuvõttes leiab tsiviilkolleegium, olles tutvunud ülaltoodud määruskaebuste ja AS E (pankrotis) pankrotimenetluse materjalidega ning tuginedes PankrS § 82 lg-tele 3 ja 4, et Harju Maakohtu 02.10.2006 määrus OÜ-le D ja T OÜ-le häälte määramise kohta AS E (pankrotis) pankrotimenetluses on õige ning OÜ F, OÜ M ja L.K määruskaebus ega OÜ R määruskaebus ei anna alust kaevatava määrusega otsustatud häälte jaotuse muutmiseks. Seega tuleb nimetatud määruskaebused jätta rahuldamata.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Ande Tänav

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.