Tsiviilasi nr 2-01-211
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Valdo Lips ja Mare Merimaa
Tsiviilasja number
2-01-211
Määruse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2006, Tallinn
Tsiviilasi
AS-i K.E. pankrotiavaldus OÜ C.V. pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.03.2006 määrus/ parandatud 23.03.2006/ K.P. vabastamiseks pankrotihalduri kohustuste täitmisest
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.P. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja AS K.E. OÜ C.V. /pankrotis/, seaduslik pankrotihaldur Raivo Piirla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
esindaja
Resolutsioon Jätta muutmata Harju Maakohtu 20.03.2006 määrus ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse varasem käik Tallinna Linnakohus kuulutas OÜ C.V. pankroti välja 03.04.2001 ning pankrotihalduriks nimetati K.P.. Harju Maakohtu 20.03.2006 määrusega vabastati K.P. OÜ C.V. pankrotihalduri kohustuste täitmisest pankrotiseaduse § 68 lg 2 alusel põhjusel, et haldur ei täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt. Määruse põhjenduste kohaselt esitas haldur K.P. kohtule ainsa toiminguna 03.05.2001 taotluse esimese võlausaldajate koosoleku otsuse kinnitamiseks. Kohus kinnitas OÜ C.V. võlausaldajate üldkoosoleku otsuse juriidilise isiku lõpetamiseks ning sama määrusega kohustati haldurit likvideerima nimetatud võlgnik. Määruse kohaselt alates 2001. aastast ei ole haldur esitanud ainsatki ettekannet OÜ C.V. pankrotimenetluse kohta, vaatamata korduvatele nõudmistele. Kohus esitas 18.01.2006 haldurile nõude esitada ettekanne pankrotimenetluse kohta hiljemalt 16.02.2006, kuid ka see nõue on jäänud halduri poolt täitmata.
Lähtudes võlausaldajate ja võlgnike huvidest, vabastas kohus K.P. halduri kohustustest ning nimetas uueks halduriks Raivo Piirla. Määruskaebuse põhjendused K.P. palub kohtumääruse tühistada põhjusel, et kohus on rikkunud menetlusõigusnorme, määrus on motiveerimata. Kaebuse kohaselt määrusest ei nähtu, millised olid need halduri kohustuste täitmatajätmised, mis tingisid tema vabastamise. Ka ei ole mainitud, millised konkreetsed ettekanded on esitamata. Kohus kohustas esitama informatsiooni 16.02.2006, kuid kaebaja taotles tähtaja pikendamist seoses välislähetuses viibimisega. Tal on olnud kohtuga tihe kontakt ning ülevaate pankrotimenetluse käigust on andnud telefoni teel. Äriühingu asutajad ja juhatuse liikmed on välismaalased, mistõttu kogu asjaajamine on raskendatud. Määrusest ei nähtu, kuidas on ta rikkunud võlausaldajate või võlgniku huve. Kõik menetlusosalised on pankrotimenetluses toimuvast informeeritud. Määrusega ei nõustu ta ka sel põhjusel, et halduri vabastamine kohustuste täitmisest on äärmuslik abinõu. Kohus ei ole pöördunud tema poole selgituse saamiseks. Seetõttu leiab, et kohus on käitunud pahatahtlikult tema kui halduri suhtes. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõigusnormi rikkumist, mis tooks kaasa määruse tühistamise. PankrS § 68 lg 2 annab kohtule õiguse vabastada haldur kohustuste täitmisest, kui ta on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. PankrS § 56 lg 2 järgi peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Määrusest nähtub, et kohus ei ole rahul halduri tegevusega, kes mitme aasta jooksul ei ole kohtule esitanud ühtegi ettekannet pankrotimenetluse kohta. Selline halduri tegevus ei ole kooskõlas võlgniku ega ka võlausaldajate huvidega. Kaebaja väide on ekslik, et määrusest ei ilmne, mida ta on jätnud konkreetselt tegemata. Kohtu umbusaldus halduri vastu ongi sellest tekkinud, et haldur on jätnud informeerimata pankrotimenetluse käigust. Toimikus olevast 18.01. 2006 kirjast ilmneb, et haldur on jätnud täitmata PankrS §-st 132 tuleneva nõude ning ei ole esitanud ettekannet maksejõuetuse põhjuse, selle tekkimise kohta. Ettekanne tuli esitada mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist/ PankrS § 132 lg 3/. Esitamata oli ka jaotusettepanek, mis tuli esitada PankrS § 143 lg 2 kohaselt 40 päeva jooksul viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest arvates. Eeltoodud pankrotiseadusest tulenevate nõuete eiramised saavad olla piisavaks aluseks, mis annab kohtule õiguse haldur vabastada ametist PankrS § 68 lg 2 järgi. Kaebaja väide on õige, et halduri vabastamine tema kohustuste täitmisest on äärmuslik abinõu, kuid kohus on määruses motiveerinud, miks see vajalik on. Kolleegium ei tuvastanud kohtu poolt pahatahtlikku käitumist ning leiab, et määruskaebuses toodud väited ei võimalda selle rahuldamist.
Tiit Kollom
Valdo Lips
Mare Merimaa
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.