Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3 271,98 eurot, kuni 02.02.2024 kogunenud viivise seadusjärgses määras summas 17,88 eurot ning viivise alates 03.02.2024 kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Nõue koosneb kostjalt ostetud sõiduki mootori remondikulust 3 038,67 eurot ja teeninduses sõiduki õlikulu mõõtmise kulust 233,31 eurot. Hageja soetas 05.06.2023 sõiduki xxx koodiga XXX (lisa 1, dtl 9) (edaspidi sõiduk), mille müügiga tegeles K L M Pilt saadud volikirja (lisa 2, dtl 10) alusel. Sõiduki omanikuks oli M P. Sõiduki hinnaks oli 8000 eurot. Sõiduki eest tasus hageja ülekandega (lisa 3, dtl 12). Sõiduki läbisõit ostu hetkel oli 136083km. Pärast sõiduki soetamist müüs hageja antud sõiduki 25.06.2023 edasi oma isale A K-ile, kes hakkas seejärel sõidukit kasutama (lisa 4, dtl 14). Sõiduki kasutamise käigus avastas A K, et sõiduki õlituli läheb pidevalt tööle ning valas õli juurde. Pärast mitmendat korda pöördus A K hageja poole ning palus antud probleemile lahendus leida. Hageja pöördus eeltoodud probleemiga 01.08.2023 xxx OÜ esinduse poole (lisa 5, dtl 15). Esinduse tulemuste järgi tuvastati 05.09.2023, et sõiduki mootor kulutab keskmiselt 1.44 liitrit õli 1000 km kohta (lisad 6-8, dtl 16-22). Hageja tasus õli mõõtmise protsessi eest 233,31 eurot (lisad 5-6, dtl 15-16). Sõiduki tehasepoolne juhis näeb ette, et kui sõiduki õlikulu on suurem kui 0,5l/1000km tuleb sõidukile teostada mootoriremont (lisa 9, dtl 24). Sama kinnitab kostja vastusele lisatud tootjatehase tehniline bülletään (kostja vastuse lisa 1, dtl 117). Hageja lisab juurde täiendavalt lisa 25, milles hageja esitas xxx täiendava päringu küsimustega seoses antud puudusega ning milles töökoja juhataja A V kinnitas vastuses küsimusele nr 2, et antud sõiduki mootori tootja on ettenäinud mootoriõli kulu ülempiiriks kuni 1l/2000km ehk 0,5l/1000km kohta ning esimese 5000km kohta kulutab sõiduk rohkem õli, kuna tegemist on nii öelda sissesõidu perioodiga, kus kogu mootor saab alles esimest korda korralikult õlitatud. Eeltoodu põhjal on selgelt välja toodud, et sõiduki õlikulu üle 0,5l/1000km kohta ei ole tavapärane ning tegemist on puudusega, mis vajas parandamist. Antud asjaolu kinnitab ka A V lisas 25 küsimusele 5 vastusega, milles toob välja, et xxx remondijuhend näeb antud mootori puhul ette, et tuleb teostada mootori kolbide vahetus (dtl 151). Õlikulu on tavapärane kulu kui tegemist on normaalsuse piires oleva kuluga, kuid antud juhul oli tegemist õlikuluga, mis oli ohtlik ülejäänud sõiduki osadele. Lisas 25 kirjavahetuses küsimuse 6 vastuses toob A V välja järgneva (dtl 152): „Suures koguses ja pikema perioodi vältel põlemiskambrisse sattuv mootoriõli moonutab olulisel määral küttesegu kvaliteeti, tekitab kahjustusi süüteküünaldele ja pihustitele. Mittetäieliku põlemise tõttu tekitab väljalaskesüsteemi sattunud õli kahjustusi katalüsaatori kärgelemendile, põhjustades katalüsaatori osalist ummistust või kärgelemendi lagunemist. Samuti võivad suure õlitahma sisaldusega heitgaasid moonutada väljalaskesüsteemi kontrollandurite näite või muuta andurid defektseks.“ Ekslik on kostja väide nagu oleks hageja teadnud liigsest õlikulust juba sõidukit ostes. Sõiduki tehnilise korrasolekule ei viita hooldusraamat ega ka tehniline ülevaatus ning samuti jääb arusaamatuks, millest järeldab kostja, et hageja hagi lisad 5 ja 6 tõendavad, et sõidukil puudus liigne õlikulu. Hagi lisad 5 ja 6 on arved, mis hageja pidid tasuma selle eest, et sõidukile teostati õlikulu diagnostika. Sõiduki hooldusraamat näitab üksnes, et sõidukiga on käidud esinduses hoolduses, kus on teostatud vajalikud hooldused ning tehniline ülevaatus veendub selles, et sõiduk vastab teatud normidele. Hoolduse käigus ei viida läbi selliseid protseduure, millega oleks võimalik tuvastada liigset õlikulu ning seda ei tehta ka tehnilise ülevaatus käigus. Õlikulu mõõtmise protsess ei ole tegevus, mida teostatakse igakord kui sõiduk läbib tehnoülevaatust või käib hoolduses. See on pikaajaline protsess, mis hõlmab sõiduki poolt 1 000 km läbimist (lisa 26, vastused 1 ja 3, dtl 154). Hageja ei saanud seda teada ega hinnata, sest vastavat asjaolu saab hinnata üksnes asjatundja, tehes läbi teatud protseduurid. Asjaolu, et hageja lasi teostada margiesinduses ostueelse kontrolli, ei välista kostja vastutust. Antud ülevaatuse käigus on toodud üksnes välja, et sõidukile tuleb juurde valada 1l õli. Hagejal 2

puudus teadmine, kas antud 1l õli juurde lisamist on palju või vähe, kas tegemist on normaalse kulumiga või mitte. Samuti ei saa järeldada, et kuna eelmine hooldus oli 135 040 ning margiesinduse ülevaatus toimus 136 083km pealt, oleks hageja automaatselt pidanud aru saama, et sõiduki mootor kulutab liigselt õli. Asjaolu, kas eelneva hoolduse käigus pandi sõiduki mootorisse täpselt nõutud kogus või ei, seda ei teadnud hageja. Eelnevalt on juba välja toodud, kuidas käib õlikulu mõõtmise protsess, seega ei saanud kuidagi hageja aru saada, et sõidukil on üleliigne õlikulu. Liigse õlikulu probleemist sai hageja teada alles siis, kui hageja isa tõi välja, et õlimärguande tuli on mitu korda põlema läinud ning ta on korduvalt pidanud õli juurde lisama. Seejärel sai hageja aru, et sõiduk tarbib liigselt õli, mille kohta hiljem sai hageja ka xxx poolt kinnituse. Hageja pöördus kostja poole nii 01.08.2023 (lisa 11, dtl 30), kui ka 08.09.2023 (lisa 12, dtl 32) informeerimaks probleemist, mis sõidukil on ning esinduse poolt tehtud diagnostika tulemustest. Hageja pöördus kostja poole esindaja kaudu 13.10.2023 (lisa 13, dtl 36), milles palus antud vea parandamist või sõiduki tagasi soetamist. Kostja keeldus väites, et nende puuduste eest kostja ei vastuta ning hageja pole sõiduki omanik enam (lisa 14, dtl 52). 22.12.2023 esitas A K hagejale nõude antud puudus sõidukil likvideerida (lisa 15, dtl 54). Hageja lasi teostada sõiduki remondi xxx 02.01.2024-03.01.2024 (lisa 16, dtl 55) ning tasus selle eest kahes osas kokku summas 3038,67 (lisa 17 ja 18, dtl 57-60). Hageja esindaja pöördus täiendavalt veel kahjunõudega kostja poole 16.01.2024, kuid kostja keeldus kahjude hüvitamisest (lisa 19, dtl 61). Auto ei vastanud lepingutingimustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 mõttes. Antud sõidukit ei olnud võimalik kasutada sihtotstarbeliselt, sõidukile pidi iga natukese aja pärast valama juurde õli. Lisaks esindusest saadud info kohaselt ohustas antud rike ka sõiduki heitgaasisüsteemi. Sõidukil oli puudus olemas ostu-müügi hetkel (VÕS § 218 lg 1). Arvestades, et sõidukiga sai sõita ca 2000km, mille jooksul avaldus antud probleem kolm korda, ei saa väita, et antud probleem on tekkinud pärast ostu-müügitehingut. Samuti kinnitab ka seda xxx, et antud mootoririke ei teki üleöö vaid on pikem protsess (lisa 8, dtl 22). Sõiduki esinduse ajaloo järgi tuleb välja, et sõiduk on käinud esinduses järgnevalt: 07.09.2020 on teostatud sõidukile õlivahetus läbisõidul 124 725km (lisa 20 lk 11, 75); 07.09.2021 on sõidukile juurde valatud 0,35l õli läbisõidul 130 439km (lisa 20 lk 12 ja lisa 21, dtl 76 ja 78); 17.06.2022 on sõidukile juurde valatud 1l õli läbisõidul 133 005km (lisa 22); 26.08.2022 on sõidukile teostatud õlivahetus läbisõidul 135 040km (lisa 20 lk 13, dtl 77); Eeltoodule lisaks toodi ostueelses kontrollis 02.06.2023 (lisa 23, dtl 81) läbisõidul 136 083km välja, et mootoris on 1l õli puudu. Õlitaseme mõõtmise protsess viidi läbi kui sõiduk oli läbisõiduga 138 032 km (lisa 5, dtl 15). Sõiduki ostueelses kontrollis viidatud õlipuudus ei olnud märk õli kulumisest, vaid üksnes sellest, et sõiduk vajab õli juurde valamist. Alles peale sõiduki soetamist hakkasid asjaolud viitama õli kulumisele. Esiteks seetõttu, et 2000km jooksul läks õlituli kolm korda tööle ning peale selle esindusse pöördudes tõi hooldusnõunik suuliselt välja, et antud sõidukiga on väljaspool hooldusperioodi käidud täiendavalt õli valamas. Pärast antud info saamist uuris klient täpsemalt hooldusajalugu ning seejärel joonistus hooldusajaloost välja juba kliendi poolt varasemalt välja toodud õlikulu graafik. Hageja pole eeldanud, et sõiduk on uueväärse sõiduki kvaliteediga, kuid praegusel hetkel ei vastanud sõiduk ka keskmisele kvaliteedile. Sõiduk, mis vajab mootori remonti, ei vasta keskmisele kvaliteedile ning tegemist ei ole tavapärase kulumiga nagu selleks on näiteks pidurid. Seda enam, et tegemist oli puudusega, mille likvideerimine läks maksma natukene vähem kui pool sõiduki maksumusest ehk tegemist ei saa olla keskmisele kvaliteedile vastava sõidukiga. Kulud olid vajalikud ja põhjendatud. Lisas 26 küsimuse nr 2 vastuses on välja toodud, et sõiduk vajas kolvigrupi elementide remonti ehk vahetust, seega remont oli vajalik (dtl 154). Kostja ei toonud müügiprotsessis välja, et sõiduki mootor tarbib liigselt õli ning mootor vajab

3

1

Vrdl muude teadaolevalt kuluvate komponentide vahetusega nagu hammasrihmad, õlifiltrid jm, mille puhul on üldtuntult autotootjate poolt ette nähtud kohustuslik vahetus teatud läbisõidu järel.

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.