Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.juuni 2006 Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-13297
Tsiviilasi
AS H.L.E. hagi OÜ K&P vastu 85 316,93 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.03.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS H.L.E. apellatsioonkaebus
kirjalik menetlus Menetluse liik Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 07.03.2006 otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue summas 9106,80 krooni. Teha selles osas uus otsus, millega hagi ka nimetatud osas rahuldada. Kokku mõista OÜ-lt K&P AS-i H.L.E. kasuks välja 85316,93 (kaheksakümmend viis tuhat kolmsada kuusteist kr 93 s) ja kohtukuluna riigilõiv summas 6250,00 (kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused 13.03.2002 sõlmisid hageja rendileandjana ja AS P.B. (likvideeritud) rentnikuna kasutusrendilepingu nr 0034948L, mille alusel andis rendileandja rentniku kasutusse sõiduauto Mazda Xedos 9 2,5. Rentnik kohustus tasuma rendileandjale sõiduauto kasutamise eest rendimakseid vastavalt kasutusrendilepingu lisaks olevale maksegraafikule. Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 0034948L-KÄ, millega võttis kostja kohustuse tagada solidaarselt AS-ga P.B. (likvideeritud) kasutusrendilepingust tulenevate rentniku kohustuste kohane ja täielik täitmine. 13.01.2003 saatis rendileandja rentnikule teate kasutusrendilepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris rentnikku võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kuna rentnik ei kustutanud võlgnevust nõutud tähtajaks, siis ütles hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seoses sellega, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus rentnik sõiduauto valduse üle andma hagejale. Pärast
valduse taastamist asus hageja sõiduautot realiseerima. Rentnik võlgnes hagejale 208 198,29 krooni (tasumata rendimaksed 13 392,18 krooni, vara jääkmaksumus 185 699,31 krooni ja sõiduauto müügiga seotud kulutused 9106,80 krooni). Kuna hind, millega õnnestus sõiduautole ostja leida oli 122 881,36 krooni, siis ei katnud vara võõrandamisest saadud raha rentniku poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid ja hagejal tekkis kahju 85 316,93 krooni ulatuses. Hageja palus rentnikul kahju hüvitada, kuid viimane ei ole seda teinud. Kuna rentnik on nüüdseks äriregistrist kustutatud ja jätnud kahju hüvitama, siis peab sellise kahju hüvitama kostja kui AS P.B. (likvideeritud) käendaja. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista 85 316,93 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt, so tasumata rendimaksete osas. Hageja on olnud hooletu ning rikkunud kostja suhtes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Kui põhivõlgnik oli jätnud tasumata rendimaksed ja temale oli saadetud hageja poolt lepingu lõpetamise teade, siis oleks hageja pidanud nendest asjaoludest teatama ka kostjale. Sellisel puhul oleks käeandajal olnud võimalus asuda kasutusrendilepingus põhivõlgniku asemele. VÕS § 145 lg 2 alusel vastutab käendaja sissenõudmisega seotud kulude eest, kui talle anti võimalus sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega kulusid vältida. Ka sõiduki müük oli sisuliselt võla sissenõudmisega seotud kulu. Mõistlik isik oleks seda kulu vältinud, asudes ise sõidukit kasutama ja tasudes võla, mis oli ca 10 korda väiksem. Sõiduki müügiga viivitamise tulemusel müüdi sõiduk turuhinnast odavamalt. Samuti ei informeerinud hageja oma nõudest põhivõlgniku vastu registripidajat, kuigi väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati sellekohane üleskutse. Vastavalt VÕS § 140 lg 1 võib kohus hüvitist vähendada, kui hüvitamine oleks asjaolusid arvesse võttes ebaõiglane. Arvestades kõiki asjaolusid on õiglane hüvitis pool nõude summas ehk 42 658,46 krooni, kui mõlema poole kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 76 210,13 krooni. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et tal tuleb maksta hagejale tasumata rendimaksed summas 13 392,18 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 145 lg 1 alusel välja mõista 13 392,18 krooni. Kostja ei vastuta vara müügiga seotud kulutuste eest summas 9106,80 krooni. VÕS § 145 lg 2 viimase lause kohaselt vastutab käendaja võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja kostjale võla sissenõudmise kavatsusest ei teatanud ega andnud võimalust sissenõudmisega seotud kulusid vältida, mistõttu ei ole sissenõudmisega seotud kulutuste summas 9106,80 krooni väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Nõustuda ei saa kostja väitega, et sõiduki müük ise on võla sissenõudmisega seotud kulu. Kostja selline seisukoht ei ole kooskõlas VÕS § 145 lg-ga 2. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hagejal oli kohustus teatada temale põhivõlgniku poolsest kohustuse mittekohasest täitmisest. VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks nõudnud hagejalt teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Samuti ei ole käenduslepingus kokku lepitud hageja kohustust anda omal algatusel käendajale teavet põhivõlgniku poolt oma kohustuste täitmise või mittetäitmise kohta. Nõustuda tuleb hagejaga, et sõiduki jääkmaksumuse ja sõiduki müügihinna vahet saab pidada hagejale kasutusrendi lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahjuks. Käesoleval juhul moodustab see 62 817,95 krooni. VÕS § 140 lg 1 sätestatud alused kahju hüvitise
vähendamiseks puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 62 817,95 krooni tuginedes VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja VÕS § 145 lg-le 1. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused AS H.L.E. palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 9106,80 krooni ja teha tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja sõiduauto realiseerimisega kaasnenud kulutused 9106,80 krooni. Apellant leiab, et kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 145 lg 2. Kohus ei põhjendanud, miks või kuidas kuuluvad vara remontimise, uue aku paigaldamise, keemilise pesu ja müügiteenuse kulud just võla sissenõudmisega seotud kulude kategooriasse. Vara müügiprotsessiga seotud kulusid ei saa lugeda võla sissenõudmisega seotud kulude alla kuuluvaks. Võla sissenõudmisega seotud kulud on näiteks õigusabikulud, kohtukulud, kohtuotsuse täitmise kulud jne. Seadusandja on eelkõige silmas pidanud asjaolu, et juhul, kui näiteks võlausaldaja pöördub inkassofirma poole, kellele tasub võlanõude menetlemise eest tasu, siis ei kohustu põhivõlgniku käendaja vastavat inkassotasu maksma, kui võlausaldaja ei informeerinud eelnevalt käendajat, et võlanõue eksisteerib ja oma kohustuste täitmata jätmise korral võivad võlgnevuse sissenõudmisega kaasneda täiendavad kulutused. Kohus leidis, et erinevalt kostja väitest ei ole vara müük ise võla sissenõudmisega seotud kulu. Selline seisukoht on vastuolus VÕS § 145 lg-ga 2. Vara realiseerimisprotsessiga kaasnenud kulutusi ei saa pidada võla sissenõudmisega seotud kuludeks, kuna see ei ole kooskõlas VÕS § 145 lg-ga 2. VÕS § 145 lg 2 õige kohaldamise ja tõlgendamise korral oleks kohus jõudnud lahendini, mille kohaselt kohustub kostja hagejale hüvitama ka vara realiseerimisega kaasnenud kulutused 9106,80 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja leiab, et kaevatav kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ja kaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 07.03.2006 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti hagi summas 9106,80 krooni rahuldamata protsessinormide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi ka nimetatud osas rahuldada. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal tuleb maksta hagejale tasumata rendimaksed summas 13 392,18 krooni, mille kohus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 145 lg 1 alusel ka kostjalt
hageja kasuks välja mõistis. Poolte vahel on vaidlus jätkuvalt selles, kas kostja peab hüvitama hagejale ka vara müügiga kantud kulutused summas 9106,80 krooni. OÜ B.R. 09.09.2004.a teatisest nähtub, et vara müügiga seonduvad kulutused koosnevad: müügiteenusest summas 6144,07 krooni, keemilisest pesust summas 1228,81 krooni, remonditöödest summas 1163,16 krooni ning uue aku soetamisest summas 570,76 krooni. Hageja ning OÜ B.R. 01.04.2004.a müügilepingust ilmneb, et hageja müüs sõiduki OÜ-le B.R. summas 122 881,36 krooni (käibemaksuta). Kohus jättis hagi ebaõigesti osaliselt rahuldamata tuginedes VÕS §-le 145 lg 2 viimasele lausele, mille kohaselt vastutab käendaja võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest üksnes siis, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Samas tuvastas kohus, et VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks nõudnud hagejalt teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Samuti ei ole käenduslepingus kokku lepitud hageja kohustust anda omal algatusel käendajale teavet põhivõlgniku poolt oma kohustuste täitmise või mittetäitmise kohta. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus õigesti, et hagejal puudus kohustus teavitada kostjat põhivõlgniku poolt kohustuse täitmisest. Selles osas on kohtuotsus vastuoluline. Kohus on jätnud ka tähelepanuta, et hageja on hagiavalduses tuginenud vaidlusaluse nõude esitamisel lepingute üldtingimuste punktile 5.19, kus oli kokku lepitud, et kui hageja lõpetab lepingu võlgniku süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt on võlgnik kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Seega oli kostja teadlik ka sellest, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hageja võõrandab vara ning rentnikul ja (või) käendajal on kohustus hüvitada hagejale sellega tekkinud kahjud. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks pärast lepingu lõpetamist tundnud huvi selle vastu, mil viisil ja millistel tingimustel rendilepingu esemeks olnud sõiduauto müüakse ning kas ja kui suur võib olla hagejale sellega tekkiv kahju. Kostja ei ole ka põhjendanud, mil viisil ta oleks saanud kaasa aidata kahju ärahoidmisele, kui hageja oleks teda kahju tekkimise võimalikkusest eelnevalt teavitanud. Vara võõrandamisega seotud kahju summas 9106,80 krooni on hageja tõendanud OÜ B.R.e teatisega 09.09.2004 (t.l. 27). Kostja ei ole vastustes hagiavaldusele vaidlustanud nimetatud kulutuste suurust või põhjendatust. Kohtukolleegium leiab, et ülaltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista ka vara võõrandamisel tekkinud kahju summas 9106,80 krooni. Seega kuulub kokku kostjalt väljamõistmisele 85316,93 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, siis tuleb kostjalt välja mõista ka riigilõiv hagi esitamisel summas 5500,00 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel summas 750,00 krooni, seega kokku summas 6250,00 krooni. Apellatsioonkaebus rahuldada.
R. Allikvere
G. Kivinurm
V. Lips
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.