2-06-6272
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2006. a Jõgeva
Tsiviilasja number
2-06-6272
Tsiviilasi
AS Eraküte hagi Axxxxxxxx Rxxxxx vastu soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse 10465.95 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eraküte (registrikood xxxxxxxx; asukoht Punane 36, Tallinn 13619; Jõgeva osakond: Aia 50, Jõgeva 48304; a/a 10102021857007 SEB Eesti Ühispank); Kostja: Axxxxxxxxx Rxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
Eelmenetluses kohtuistungit pidamata
AS Eraküte hagi Axxxxxxxxx Rxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Axxxxxxxxx Rxxxxxxx:
1 (3)
oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 05. juuniks 2006.a. Hagimaterjalid on 17.mail 2006.a. vastu võtnud kostja ema. TsMS 322 lg 1 kohaselt on dokumendid kostjale kättetoimetatud. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – VÕS § 208 lg 1, 3, VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 100. Kostja on kasutanud korterit omanikuna ja kasutanud kütet ja sooja vett, mida talle on müünud hageja. Kostja ei ole ostetu ja äratarbitu eest tasunud. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Võlaõigusseaduse § 208 lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Käesoleval juhul on hageja müünud kostjale tarbimiseks soojusenergiat, kostja on soojusenergiat tarbinud, kuid ei ole selle eest tasunud. Seega on kostja jätnud täitmata VÕS § 208 lg 1 temale pandud kohustuse. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
2 (3)
Käesoleval juhul on hageja oma menetluskulud märkinud, mistõttu kohus mõistab need menetluse otstarbekama korraldamise huvides välja koheselt kohtuotsusega. Hageja on tasunud riigilõivu 1050 krooni, ehkki alates 1.jaanuarist 2006 on riigilõivumäär hagi hinnalt 1000 krooni. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu 1000 krooni ja riigilõiv summas 50 krooni on võimalik hagejale tagastada Riigilõivuseaduse § 15 lg.1 p.1 alusel vastava taotluse esitamisel.. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173 lg 1; § 174; § 175 lg 1; § 322 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik Ü.Raag
/ allkiri /
Koopia õige . Kohtunik :
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.