2-16-123626/4 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

10.Kostjal menetluskulusid ei ole. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 28.02.2017 edasiandmisega TsMS §-s 326 sätestatud korras. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. AS-i Starman hagi Armando Bresovski vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud trahvide 29.91 eurot, 29.91 eurot ja 90 eurot, samuti teenuse piiramise tasude 9 eurot ja 9 eurot ning võlahaldustasu 5 eurot osas. AS Starman ja kostja sõlmisid 14.11.2012 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr XXXXX ning 28.11.2012 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr XXXXX, mis on tüüptingimustel sõlmitud lepingud VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Lepingute lahutamatuks lisaks olevad üldtingimusi ja hinnakirja saab samuti lugeda tüüptingimusteks. Kui hageja nõude aluseks on tüüptingimustel sõlmitud leping, siis peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimuste kontrollimine on kohtu kohustus, sest TsMS § 438 lg 1 kohaselt on tegemist õiguse

kohaldamisega. VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt kohustus klient lepingute alusel kasutama AS-i Starman L-ZUUMtv ja Start digiTV teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 29.91 eurot. Arved TA-45212 ja TA-44862 on trahviarved lepingute rikkumise eest. Lepingu p 3.3 järgi kohustub klient juhul, kui ta on saanud enda allkirjastatud töökäsu alusel spetsifikatsioonis nimetatud ZUUMtv levigarantii esmase paigaldamise tasuta, tarbima ZUUMtv levigarantii teenust ja sellega lahutamatult seotud ZUUMtv teenust vähemalt 24 kuud alates lepingu sõlmimisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast. Kui enne nimetatud tähtaja möödumist klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele, loobub ZUUMtv levigarantii teenusest, vahetab ZUUM-teenuse mõne teise teenuse vastu või ZUUM-teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient AS-ile Starman leppetrahvi 90 eurot. Seetõttu on esitatud arve nr TA-45282. Kostjal tekkis võlg seoses tasumata arvetega, mistõttu hageja nõuab kostjalt võla tõttu teenuse piiramise tasu kahe lepingu alusel 2x9 eurot, mis on toodud arvel A-21203256, maksetähtajaga 31.05.2013. Võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-idest 5.2.1. ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on Starman AS-il õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kohus leiab, et sisuliselt on tegemist leppetrahvi tasumise kohustusega teenuse eest tähtaegselt tasumata jätmise puhuks. Samuti nõuab hageja kostjalt võlahaldustasu 5 eurot, mis on toodud arvel A-20881592, maksetähtajaga 31.03.2013. Arvel kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuse teenustasude hinnakirjast ning seda rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Hinnakirja kohaselt on võlahaldustasu 5 eurot. Kohtu hinnangul on ka võlahaldustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahvi tasumise kohustusega teenuse eest tähtaegselt tasumata jätmise korral. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tüüptingimustega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi, kuid tarbijal puudub võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi eesmärgiks ei tohi olla teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tarbimiskohustuse rikkumise eest ette nähtud leppetrahvid 29.91 eurot ja 90 eurot on ebamõistlikult suured, arvestades teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu ja seda, et arvesse ei võeta perioodi, mil teenust tarbiti. Ka võla tõttu teenuse piiramise tasu (kokku 18 eurot) ning võlahaldustasu 5 eurot puhul on sisuliselt tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga, kuna see ei ole seotud hageja tegelike kuludega ning eraldi on ettenähtud p-st 9.11 tulenev kohustus hüvitada arve

sissenõudmisega seotud kulud, samuti on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul lisatingimus ja lepingu p 3.3 leppetrahvi kohta ning hinnakiri teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu osas VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg kokku (29.91+29.91+90+18+5) 172.82 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele (421.46-172.82) 248.64 eurot. Hageja ei ole arvestanud viivist 29.91 euro ja 90 euro suurustelt trahvidelt. Seoses põhivõla osalise välja mõistmisega tuleb hageja viivisenõue selle sissenõutavaks muutunud osas jätta rahuldamata 18 euro maksmata jätmise eest alates 01.06.2013 kuni 10.02.2017 summas 12.16 eurot ning 5 euro maksmata jätmise eest alates 01.04.2013 kuni 10.02.2017 summas 3.53 eurot, kokku 15.69 euro ulatuses. Hageja viivisenõue rahuldatakse põhivõlalt perioodi eest alates 31.01.2013 kuni 10.02.2017 (187.73-15.69) 172.04 euro ulatuses. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 65,8 % ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 65,8 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 725 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 100 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 225 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 65,8 % ehk 148.05 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik