Kohtulahend

MAAKOHTU LAHEND

276 lõikes 3 nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult. Kohus leidis, et kostja naabrite ütlused on usaldusväärsed ja annavad aluse tunnistada üürilepingu ülesütlemise avaldus põhjendatuks, sest kostja on jätnud olulisel määral arvestamata majaelanike huvidega. Ka üüri põhjendamatult maksmata jätmine üürilepingu lõpetamise alusena on tõendatud. VÕS § 316 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri või kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva summa. Lähtuda tuleb 330 krooni suurusest üürist kuus, tulenevalt hageja esitatud arvetest (tl 17, 18). Kostja on üüri vaidlustanud, kuid tema hagi on rahuldamata jäetud, kohtuotsus Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 21677/2003 on jõustunud. Menetlus kostja taotluses kaja esitamise tähtaja ennistamiseks on lõpetatud Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2005 määrusega nr 2-2-429/2005. Hageja arvestuse kohaselt oli üürilepingu ülesütlemise ajaks kostja võlas perioodi eest aprill 2003 kuni juuli 2004, s.o 16 kuud. Arvestuslik üürisumma 16 kuu eest on (16x330) 5280 krooni. Kostja on tasunud selle perioodi jooksul (8x122.60 ja 3x505) 2495.80 krooni. Seega üürilepingu ülesütlemise avalduse kätteandmise hetkel võlgnes kostja hagejale rohkem kui kolme kuu üürisumma. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kostja on vaidlustanud tasumisele kuuluva summa suuruse. Poolte vahel puudub kirjalik üürileping, seetõttu ei ole kokkulepet ühegi kõrvalkulu tasumise kohta üürniku poolt. Suulise üürilepingu korral tuleb kõrvalkulud arvestada üüri hulka, kui üürnik ei tunnista, et kõrvalkulude tasumine oli kokku lepitud. Kostja väide, et hageja on juba kohtusse pöördunud kostjalt üürivõla väljamõistmiseks ning on sellest loobunud ja asjas on menetlus lõpetatud, on ekslik. Tartu Maakohtu 23.09.2003 määrusega lõpetati menetlus T.V. hagis V.L. vastu eluruumi kasutamisõiguse kaotanuks tunnistamiseks. Võlanõuet ei olnud. AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Üürilepingu ülesütlemisega langes ära kostja õiguslik alus kasutada eluruumi alates 1. septembrist 2004. Kuigi kostja on käesolevaks ajaks faktiliselt eluruumist välja tõstetud, pidas kohus vajalikuks ja võimalikuks formuleerida kohtuotsuse resolutsioon vastavalt hagiavalduses esitatule, et ei saaks tekkida mitmeti tõlgendatavat olukorda seoses kostja kasutusõiguse lõppemisega vaidlusalusele eluruumile. Üüri- ja kommunaalmaksete võla väljamõistmise hagi rahuldas kohus osaliselt, s.o (52802495.80) 2784.20 krooni, arvestades perioodil aprill 2003 kuni juuli 2004 (incl) igakuuliseks vaidlustamata üürisummaks 330 krooni ning tasutud summaks sellel perioodil vastavalt hageja arvutustele, mida kostja esindaja ei ole vaidlustanud, 2495.80 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on V.L. hagi T.V. vastu, millega V.L. väljatõstmisega tekitatud kahju hüvitamist 100 000 krooni ulatuses.

taotleb ebaseadusliku

Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse norme. Kostja palus menetluse peatada, kuna ringkonnakohtus on menetluses kostja taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks ja toimub ka kriminaalmenetlus ebaseadusliku väljatõstmise osas. Et kaja esitamise tähtaega ei ennistatud, sai kostja teada alles vaidlusalusest kohtuotsusest. Toimikus ringkonnakohtu 21.12.2005 määrust ei olnud. Lisaks on kohus rikkunud tsiviilmenetluse põhiprintsiipi ja pärast poolte vaidlusi kogunud ise täiendavaid tõendeid. Samuti pidas kostja võimatuks asja arutamist enne, kui kriminaalmenetluses on vastu võetud otsus ebaseadusliku väljatõstmise kohta. Vastavalt TsMS § 373 on kostjal õigus esitada vastuhagi. Kostja palus kohtul anda talle vastuhagi esitamiseks aega. Vastuhagis kavatses kostja taotleda kirjaliku üürilepingu sõlmimist ja tasaarvestuse tegemist kostja poolt varem ekslikult makstud summade ja üüri osas. Varem ei saanud tasaarvestuse nõuet esitada, sest kostja ei teadnud ringkonnakohtu seisukohta kostja varasema analoogilise hagi osas. Maakohus kostjale vastuhagi esitamise võimalust ei andnud. Mis puutub sotsiaalsete normide väidetavasse rikkumisesse kostja poolt, siis oluliseks perioodiks on 22.09.2003 – 30.07.2004, s.o ajavahemik, kui maakohus oli rahuldanud hageja avalduse hagist loobumise kohta eelmises tsiviilasjas ja kui hageja esitas kostjale teate üürilepingu ülesütlemise kohta. Ükski tunnistaja ei suutnud öelda, et nende poolt kirjeldatud sündmused leidsid aset just sel perioodil. Kostja palus kohtul politseiprefektuurist välja nõuda õiendi selle kohta, et kostjal ei ole sel perioodil väärteorikkumisi fikseeritud. Kohus keeldus sellest. Otsuses ei ole põhjendatud, et kostja oleks nimetatud perioodil ühiselureegleid rikkunud. Kohtuotsuses toetumine Tartu Ringkonnakohtu otsusele nr 2-2-429/2005 on TsMS § 436 lg 2 rikkumine. Kohus ei ole otsuses märkinud seda, et hageja ei ole üüriarveid regulaarselt esitanud ja ei ole ka andnud kostjale võimalust võla tasumiseks mõistliku aja jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostjal on formaalselt õigus tagaseljaotsuse alusel läbiviidud täitmise tagasitäitmisele, on põhjendatud hagi läbivaatamine kõikide nõuete sh ka eluruumi vabastamise nõudes.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.