2-17-2763/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Juri Krasnošlõk esitas 20.02.2017 Harju Maakohtusse pankrotiavalduse. Kohus võttis 06.03.2017 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Võlgnik põhjendas pankrotiavalduses püsivat maksejõuetust asjaoluga, et tal puudub piisav sissetulek ja vara tekkinud rahaliste kohustuste täitmiseks. Võlgnik täpsustas avalduses, et rahalised kohustused tulenevad võetud laenudest ja Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud vastutusotsusest. Vastutusotsus tuleneb asjaolust, et võlgnik oli XxxxOÜ (likvideerimisel) juhatuse liige ning Maksu- ja Tolliamet tuvastas maksudeklaratsioonides valeandmed ning koostas vastutusotsuse. Avalduse kohaselt on võlgnevuste kogusumma 495 894 ning võlgniku sissetulekuks 500 eurot (bruto) kuus. Võlgnik töötab Xxxx OÜ-s. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 23.03.2017 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on Xxxx kohustuste suuruseks vähemalt 502 949,69 eurot ning vara hinnanguliselt pärast ühisvara jagamist 50 000 eurot. Võlgnevused tulenevad mitmetest laenulepingutest ja Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud vastutusotsusest Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse eelduslikuks põhjuseks on liiga suurelt võetud rahalised kohustused, sissetuleku ja piisava vara puudumine selleks, et täita olemasolevaid kohustusi võlausaldajate ees. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus saabus 2017.a alguses ning isegi Maksu- ja Tolliameti vastutusotsusest tuleneva summa tasumise kohustuseta oleks maksejõuetus ikkagi saabunud tulenevalt laenulepingute sissenõutavaks muutumisega 2017. a alguses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul piisav vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata Xxxx pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxx pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 502 949,69 eurot ning vara hinnanguliselt pärast ühisvara jagamist 50 000 eurot. Võlgniku sissetulek on 500 eurot (bruto) ja tal puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul on võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, mida on ka ajutine haldur kinnitud aruandes. Seega esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 39 1 ja § 40 lg 1, lg 2 järgi edastab kohus käesoleva määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale märkuse tegemiseks. Võlgnikule kuulub abikaasaga ühisomandina kinnisasi registriosa nr-ga 5425402 ning võlgnik on ainuosanik XxxxOÜ-s (xxxx) ja osanik ning juhatuse liige Xxxx OÜ-s (xxxx). PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu