Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Tsiviilasi nr 2-16-110680

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. AS STV (hageja) esitas 29. juunil 2016 Viru Maakohtule S XXXi vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 60,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 41,25 eurot ja viivised alates 14.07.2016 kuni põhinõude summas 60,58 täitmiseni 0,15% päevas tasumata põhisummalt ning mille tasumist nõuab hageja summani 19,33 eurot. Kuna haginõue on varaline ja lähtudes TsMS §-dest 123, 124 lg-st 1, 133 ja 367 hagihind on 121,16 eurot, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 29.12.2011 tüüptingimustega sõlmitud liitumislepingust nr 137483, millega liitus kostja STV Digi Kodu paketi teenustega (internet, kaabel tv ja telefon), millel oli 12 kuuline tarbimiskohustus kuni 29.12.2012 aadressil XXX, Narva. Pooled sõlmisid 29.12.2011 seadme kasutamise lepingu, millega kostja rentis hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu järgi seadme tagastamisel oli kostja kohustatud tagastama kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu(te) lahutamatuks lisaks olevate hageja tüüptingimuste ja hinnakirjaga ning kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. 2(5)

Tsiviilasi nr 2-16-110680

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Internet ja tv teenuste osutamise Lepingu sõlmimisel ja allkirjastamisel, kostja kasutusele oli tasuta üleantud vastavad seadmed, tingimustega, et kostja ei öelda üles lepingu 12 kuu jooksul. Selle aja möödumisel, nagu tulenes esindaja selgitusest, kasutusse antud seadmed läheb üle kostja omandisse. Lepingu ülesütlemisel, mingi aja möödumisel, kostja tuli hageja esindusse ja tõi kaasa seadmed hagejale üleandmiseks. Esindaja pigistades pihtaga keeldus seadmete vastuvõtmist ja soovitas võtta ühendust hageja esindusega Tallinnas. Helistades telefonil, kostja sai vastuse et seadmed nendele juba ei ole vajaja pakus tasuma raha seadmete asemel. Sellest ettepanekust kostja on loobunud. Tänapäeva seisuga seadme täies komplekteeringus asub Kostja käes, ja ta valmis anda üle seadmed hagejale kätte. Hageja on seisukohal, et hagiavalduse aluseks on kostja ja hageja vahel 29.12.2012 sõlmitud tüüptingimustega liitumisleping ja 29.12.2012 sõlmitud seadme kasutamise leping. Nimetatud liitumislepingu alusel esitati kostjale igakuiselt arveid. Kostja on jätnud tasumata hagiavaldusele lisatud arve nr 22603635 kokku summas 61,20 eurot - tagastamata digiseadme eest summas 49,00 eurot ja tagastamata digikaardi eest summas 12,78 eurot. Kostjaga sõlmitud seadmete kasutamise lepingu alusel sai kostja seadmed tasuta enda kasutusse ja kohustus lepingute lõppemisel tagastama kõik komplektiosad. 12.02.2015 edastas hageja kostjale seadme tagastamise nõude digiseadme maksumusega 49,00 eurot ja nõude digikaardi maksumusega 13,00 eurot tagastamiseks või nende maksumuse kompenseerimiseks kuni 26.02.2016. Kostja seadmeid ei tagastanud. 16.04.2015 edastas hageja kostjale teatise, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja teavitas, et tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja edastatakse inkassoettevõttele sissenõudmiseks. Kostja ei ole seadmeid tagastanud ega nende väärtust kompenseerinud. Hageja on korduvalt andnud tähtaja seadmete tagastamiseks, mida kostja ei ole teinud ning seega nõuab nüüd seadmete väärtuse hüvitamist ja seadmeid enam tagasi ei soovi. Hageja ei ole saanud seadmeid kasumi teenimise eesmärgil kasutada ning tänaseks päevaks on need ka juba amortiseerunud. Pooltel puudub vaidlus, et:  nende vahel olid 29.12.2011 sõlmitud tüüptingimustega liitumisleping (toimiku lk 19) ja seadme kasutamise leping (toimiku lk 19 pöördel), millega liitus kostja STV Digi Kodu paketi teenusega aadressil XXX, Narva;  kostja sai kätte lepingus nimetatud digikaart maksumusega 12,78 € ja digiseade maksumusega 49 €;  digikaart ja digiseade ei ole hagejale tagastatud ega tasutud nende maksumus. Vastavalt tüüptingimustega liitumislepingu p-le 3 liitumisleping on tähtajaline kuni: kampaania aktiveerimise kuupäev + 12 kuud (kuni 29.12.12). Kampaania: Digiseadme tasuta kasutus. Kampaania tingimused: valitud paketi kasutamine vähemalt 12 kuud (kuni 29.12.12). Seadme kasutamise lepingu p 3 kohaselt kampaania „Digiseadme tasuta kasutus“ raames anti kostjale üle 29.12.11 tasuta kasutusse digiseade ja digikaart tingimusel, et ta kasutab valitud paketi vähemalt 12 kuud. Hageja ei esitanud väidet, et kostja on kasutanud digiseadme ja digikaarti vähem kui 12 kuud. AS STV elektroonilise side võrguga liitumise, teenuste ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimuste alapunkti 2.9.1. kohaselt Klient võib vajaliku Seadme Kasutuslepingu alusel saada ka tasuta kasutamiseks juhul, kui vastav soodustus on Operaatori poolt pakettide koguse 3(5)

Tsiviilasi nr 2-16-110680

valikuga avalikult väljakuulutatud. Kasutuslepingu alusel saadud varalise soodustuse omandiõigus läheb Kliendile üle ainult tähtajalise Liitumislepingu sõlmimisel, mille tingimused ja tähtaja määrab kindlaks Operaator ainuisikuliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse § 2 lg-le 1 võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg-st 1 tulenevalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingud olid tähtajalised, olid sõlmitud kampaania käigus, poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on kasutanud digiseadme ja digikaarti vähemalt 12 kuud, leiab kohus, et AS STV elektroonilise side võrguga liitumise, teenuste ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimuste alapunktist 2.9.1. tulenevalt läks digiseadme ja digikaarti omandiõigus kostjale. Seega hagejal ei ole õigust midagi nõuda kostjalt vaidlusaluste lepingute alusel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Hagi on jäetud rahuldamata, seega on tehtud hageja kahjuks. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus menetluskulud hageja kanda, mistõttu hageja menetluskulud jäävad tema kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja esitas 14.03.2017 Viru Maakohtule avalduse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks, millele on lisatud kuludokumendid. Kostja avalduse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas kostja menetluskuluks on 245,09 €, millest menetlusdokumentide koostamine 60 €, hagiavalduse analüüs ja vastus hagile 120 €, tõlketeenus 60 € ja postikulud 5,09 €, mille kostja palub hagejalt välja mõista. Hageja ei ole kostja menetluskuludega nõus. Kostja avalduse kohaselt palub ta mõista välja lepingulise esindaja kulud. 4(5)

Tsiviilasi nr 2-16-110680

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on: menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt lepingulise esindaja kulude hüvitamine (1) Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotusi kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt: TsMS § 218 lg 1 sätestab, et Lepinguline esindaja võib kohtus olla: 1) advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. 09.09.2016 kostja poolt esitatud vastuses hagile ei kajastu, et kostjal oli lepinguline esindaja. Samuti 14.03.2017 avalduse kostja esitas kohtule iseseisvalt, ilma lepingulise esindajata. Seega kostja poolt esitatud avaldus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks on alusetu ning põhjendamatu. Hageja on seisukohal, et kostja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Samuti jääb arusaamatuks, mis alusel kostja nõuab „tõlketeenus“ ja „postikulud“. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud hetkel on kostja väited lepingulise esindaja kulude kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma kulude kohta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjas ei ole andmeid et kostjat esindas TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav esindaja. Hagi vastus ja muud dokumendid on allkirjastatud kostja poolt. Selles osas ei ole kostja taotlus põhjendatud. Vastavalt TsMS § 143 p-le 1 tõlgikulud on asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks osutatud tõlgiteenus, seega see kostja väidetav kulu ei ole põhjendatud. Lähtuvalt TsMS § 144 p-st 2 menetlusosaliste postikulud, mis on kantud seoses menetlusega; on kohtuvälised kulud. Kostja on esitanud 13.03.2017 kviitungid ja Omniva sisukiri, mille kohaselt ta edastas 13.03.2017 AS-ile STV vaidlusalused seadmed ja digikaart. Kohus on juba tuvastanud, et digiseade ja digikaart läksid kostja omandisse ja tal ei olnud kohustust seda hagejale tagastada, seega ka postikulud ei ole põhjendatud. Kohus jätab kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.