Kohtulahend

MAAKOHTU LAHEND

tunnistas AS MSI Grupp ja I.T. vahel 08.08.2004 sõlmitud töölepingu lõpetamise 31.08.2004 TLS § 77 alusel (seoses töölepingu tähtaja möödumisega) seaduslikuks, tunnustas AS MSI Grupp õigust keelduda I.T. tööle ennistamisest külalistemaja EKS Villa klienditeenindaja ametikohale ja tunnustas AS MSI Grupp õigust keelduda I.T. sunnitud töölt puudumise aja (periood 01.09. kuni 26.10.2004) eest keskmise palga summas 4750 krooni maksmisest. Kohus mõistis I.T. välja menetluskuludena AS MSI Grupp kasuks riigilõivu summas 60 krooni ja esindajatasu summas 15 186.60 krooni. Otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et 08.08.2004 sõlmisid pooled töölepingu, mis vastab töölepingule iseloomulikele tunnustele ja sisaldab TLS §-s 26 sätestatud töölepingu kohustuslikke tingimusi. TLS § 27 lg 1 võimaldab sõlmida töölepingut määramata ajaks või määratud ajaks kas lepingu tähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab imperatiivsed tingimused, milliste esinemisel võib töötajaga sõlmida töölepingut määratud ajaks. Antud juhul on tõendatud, et pooled sõlmisid 08.08.2004 määratud ajaks töölepingu tähtajaga 31.08.2004. Hageja seletuste, tunnistaja Piret Kulasalu ütlustega ning muude asjas kogutud tõenditega luges maakohus tõendatuks, et arvestades äriühingu majandustegevuse spetsiifikat (majutus- ja toitlustusteenused), oli hagejal ette prognoositav töökoormuse kasv ja töötajate arvu ajutise suurendamise vajalikkus suveperioodiks. Seoses tööde mahu ajutise suurenemisega kuulutas hageja välja konkursi EKS Villa klienditeenindaja ametikohtadele, kus tööpakkumisteates oli fikseeritud tööperioodina töötamine suvehooajal. Seega on tõendatud, et hagejal esines vajadus täiendava tööjõu hankimiseks tööde mahu ajutise suurenemise tõttu (TLS §-s 27 lg 2 p 3 sätestatud asjaolu). AS MSI Grupp juhatuse 06.08.2004 otsusest nähtub, et seoses M. Tederi lahkumisega klienditeenindaja ametikohalt otsustatakse sõlmida kostjaga tööleping tähtajaga 31.08.2004. Töölepingu p 2.2 sätestab lepingu tähtajaks 31.08.2004. Tunnistaja P. Kulasalu on kohtule kinnitanud, et lepingueelsetel läbirääkimistel selgitas ja põhjendas ta tööandja esindajana kostjale lepingu tähtajalisust ning kostja aktsepteeris lepingu tähtaega, avaldades, et soovib 01.09.2004 jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis. Kostja ei ole hageja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud ega vastupidist tõendanud. Samas on kostja kohtu küsimustele vastates möönnud enda teadlikkust töösuhte tähtajalisusest. Töölepingu lõpetamine 31.08.2004 TLS § 77 alusel (seoses tähtaja möödumisega) oli seaduslik ja õiguspärane. TLS § 71 p 2 sätestab töölepingu lõppemise alusena tähtaja möödumise. TLS § 77 lg 1 p 2 annab tööandjale õiguse lõpetada tööleping tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult vähemalt viis kalendripäeva enne lepingutähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat. Samane etteteatamistähtaja tingimus on fikseeritud ka poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 2.7. Kuigi asjas on tuvastatud, et hageja ei järginud kostjale töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaega, ei muuda see iseenesest töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, sest ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik töölepingu lõpetamise asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Selliseid asjaolusid aga käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Kostja viited töölepingu lõpetamise vorminõuete rikkumisele (TLS §-st 27 lg 2 tulenev tähtajalise töölepingu sõlmimise aluse puudumine lepingus ning töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmine), ei ole asjakohased, sest töölepingu kestus ja alus (TLS § 26 lg 1 p 3) mõjutavad töölepingu kehtivust, mitte aga töölepingu lõpetamise seaduslikkust. Tööandja

vastutus töölepingu lõpetamisest mitteetteteatamise eest piirdub aga kohustusega maksta töötajale hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest (TLS § 77 lg 3), mistõttu ka selle kohustuse tööandja poolt täitmata jätmine ei too iseenesest kaasa töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust. Poolte seletuste ja tunnistaja P. Kulasalu ütlustega on tõendatud, et pooled teostasid töölepingu lõpetamisele suunatud toiminguid (võtmete ja muu tööandja vara üleandmine töötaja poolt, lõpparve maksmise kokkulepe jne) ning töösuhe pärast 31.08.2004 poolte vahel ei jätkunud. Siit johtuvalt ei muutunud määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks (TLS § 78), vaid tööleping lõppes seoses tähtaja möödumisega. Kohus leidis, et tuleb tunnustada hageja õigust keelduda kostja tööle ennistamisest ja temale sunnitud töölt puudumise aja eest (periood 01.09.-26.10.2004) keskmise palga maksmisest. TLS § 117 lg 1 ja ITLS §-d 29 lg 1 ja 30 lg 1 annavad töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral töötajale õiguse nõuda enda tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kuna taoliste õiguskaitse viiside rakendamine eeldab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust ning kohus on tuvastanud töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, puudub tööandjal (hagejal) kohustus töötajat (kostjat) tööle ennistada ja viimasele sunnitud töölt puudumise aja eest keskmist palka maksta. Kohus ei andnud õiguslikku hinnangut ega lahendanud kostja esindaja poolt viidatud kostja võimalikke eelduslikke nõudeid hageja vastu, kuna kostja pole TVK-le esitanud nõuet töölepingu lõpetamisest mitteetteteatamise ning lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvise (keskmine palk) saamiseks ning vastavat nõuet pole kostja ega tema esindaja poolt esitatud ka kohtumenetluses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, oli hageja õigus nõuda kostjalt kõigi oma menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 175 sätestab, et menetlusosalise esindaja kulud mõistetakse välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Arvestades menetluse keerukust (õigussuhte kvalifitseerimine, tõendamiskoormis jne) ja mahtu (menetluse kestvus 15 kuud) ning hageja esindaja poolt esindusfunktsioonide täitmise mahtu ja kvalifikatsiooni, luges kohus hageja poolt taotletava esindajatasu määra põhjendatuks ja mõistlikuks, sest see vastab asja keerukusastmele ja esindaja poolt eeldatavalt teostatud toimingute ja -kantud kulutuste mahule. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 60 krooni ja kohtuväliste kuludena hageja esindajakulu summas 15 186.60 krooni. Kohus leidis, et on põhjendatud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud summas 4 049.76 krooni riigituludesse.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) on pooltevaheline töölepingu lõpetamine 31.08.2004 TLS § 77 alusel ebaseaduslik ning õigusvastane. Kohus on otsuse tegemisel hinnanud tõendeid tööandja huvidest lähtuvalt ning loonud olukorra, kus töötaja jääb kaitsetuks tööandja piiramatu omavoli eest. Kohus ei ole arvestatud TLS § 16, mille kohaselt on tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või töölepingus ettenähtust, kehtetud, ning TLS § 17, mille kohaselt sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. TLS §-s 27 lg 2 on esitatud ammendav loetelu juhtudest, millal tööandja võib töötajaga sõlmida tähtajalise töölepingu. Poolte vahel 08.08.2004 sõlmitud leping ei sisalda ühtegi kirjalikku viidet TLS §-le 27 lg 2 ega kohtu poolt viidatud väidetavale töötamisele suveperioodil. Kohus on ekslikult tuvastanud, et 27.05.2004 ajalehes Otepää Teataja ilmunud kuulutuse kohaselt pakkus tööandja tööd klienditeenindajale, mitte aga klienditeenindajatele, nagu see on märgitud kohtuotsuses. Kuulutus ilmus Otepää Teatajas 27.05.2004, kuid I.T. asus tööle 08.08.2004, s.o kaks kuud hiljem, mistõttu on asjakohatu viidata tähtaegse töölepingu alusena ajalehes ilmunud tööpakkumisteatele. I.T. ei esitanud CV-d ega avaldust, millest oleks nähtunud töötaja soov asuda tööle viidatud kuulutuse alusel suvehooajaks. TLS § 28 sätestab töölepingu kohustusliku vormina kirjaliku vormi ning TLS § 29 kohaselt sõlmib töölepingu töötaja isiklikult. Kohtuotsuses viidatud AS MSI Grupp juhatuse 06.08.2004 otsus sisaldab tähtaegse töölepingu sõlmimise aluseks olevaid tingimusi, kuid antud juhul ei saa seda otsust käsitleda olulise tõendina, kuna otsust ei ole tutvustatud töötaja I.T. ja otsusel puudub I.T. allkiri sellega tutvumise kohta. I.T. ei olnud eelnimetatud otsusest teadlik ning tutvus sellega esmakordselt kohtumenetluse käigus. Seega on 08.08.2004 sõlmitud tööleping määratud ajaks TLS § 27 lg 2 sätestatud alusel ebaseaduslik; 2) on ebaõige väide, et tuvastatud on poolte vahel töölepingu lõppemisele suunatud toimingud nagu kokkuleppe lõpparve maksmiseks. Tegelikult puudub tõend lõpparve arvestamise ja maksmise kohta. Kohtutoimikus on AS MSI Grupp töötaja isiklik palgalipik, mille kohaselt on töötajale kokkuleppe kohaselt välja makstud augustikuu 95 tunni eest palk summas 1364 krooni. AS MSI Grupp ei ole I.T. töölepingu lõpetamisest ette teatanud, rikkudes TLS § 72 lg 1. AS MSI Grupp ei ole vastavat töölepingu lõpetamise kannet teostanud, rikkudes TLS § 73 lg 1. Samuti ei ole AS MSI Grupp vastavat töölepingu lõpetamise kannet tööraamatusse teinud, rikkudes TLS § 74 lg 1. AS MSI Grupp ei ole ka andnud I.T. tööraamatut ega maksnud lõpparvet, rikkudes sellega TLS § 74 lg 2; 3) ei ole arvestatud, et ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. I.T. töölepingu lõpetamisel töölepingut ei antud. Töölepingu lõpetamisel rikkus tööandja oluliselt seadust. I.T. jätkas töölepingus kokkulepitud töösuhete täitmist peale tööle ennistamist s.o 27.10.2004, millal lepiti kokku töö teostamise ajas ja töögraafikus. Hiljem ta haigestus ning viibis töövõimetuslehel; 4) ei ole I.T. esindaja riigi kulul adv O. Preem täiel määral kaitsnud I.T. huve ning õigusi ning on loonud olukorra, kus võimalikud nõuded hageja vastu jäid maakohtus esitamata; 5) on kohtukulude väljamõistmisel jäetud arvestamata I.T. rasket majanduslikku olukorda. I.T. on töötu ja raske haiguse tagajärjel on temale arstlik ekspertiis määranud püsiva töövõimetuse 80% töövõimekaotusega.

1) on ekslik väide, et 08.08.2004 töölepingu sõlmimine määratud ajaks oli ebaseaduslik, kuna kohus on hinnanud tõendeid kogumis ning jõudnud õigele järeldusele, et tegemist oli määratud ajaks töölepingu sõlmimisega. Kohus ei ole tuvastanud, nagu oleks ajalehekuulutuses märgitud, et tööd pakutakse mitmele klienditeenindajale ja sellel, kas kuulutuses on märgitud vastav sõna ainsuses või mitmuses, ei ole mingit tähendust; 2) ei saa formaalne rikkumine, et tööleping ei sisalda viidet TLS §-le 27 lg 2, olla antud juhul määrav. Töölepingu sisust ja iseloomust tuleneb, et poolte tahe oli sõlmida tähtajaline leping; 3) on kohus kõigile apellandi väidetele vastanud. Käesolevas tsiviilasjas on vaidluse all töölepingu lõpetamise seaduslikkus 31.08.2004 ja hilisematel kuupäevadel toimunu ei oma tähendust. 4) ei ole õige väide, et kohus oleks pidanud kohtukulude väljamõistmisel arvestama apellandi väidetavat rasket majanduslikku olukorda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

põhjendatult tuvastanud, et tähtajalise töölepingu sõlmimine oli poolte tahe. Seejuures on oluline ka see, et apellant ei ole menetluse kestel esitanud ühtegi tõendit, mille põhjal saaks väita, et tegelikult soovis ta sõlmida töölepingut määramata ajaks või et vastustajal puudus vajadus ajutiselt suveperioodil täiendava tööjõu järele ning nimetatud asjaolusid ei nähtu ka asja materjalidest. Kuigi vastustaja ei teatanud apellandile TLS § 77 lg 1 p 2 kohaselt kirjalikult vähemalt viis kalendripäeva ette tähtajalise töölepingu lõpetamisest, ei ole see selline protseduurireegli oluline rikkumine, mis ITLS § 28 lg 1 kohaselt tooks kaasa töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise. Kuivõrd tööleping sõlmiti 08.08.2004, siis vastustaja võis eeldada, et apellant oli teadlik töösuhte lõppemisest 31.08.2004. Nimetatud asjaolule viitab ka apellandi käitumine, sest ta andis vastustajale 31.08.2004 üle võtmed ja muu vara ning 01.09.2004 enam tööle ei tulnud. Maakohus on õigesti märkinud, et tööandja vastutus piirdub antud juhul TLS §-s 77 lg 3 sätestatud kohustusega maksta hüvitist, kuid see ei too kaasa töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Kuivõrd töölepingu lõpetamine apellandiga TLS § 77 alusel oli seaduslik, siis on maakohus õigesti tunnustanud vastustaja õigust keelduda apellanti tööle ennistamast ning apellandile töölt puudutud aja eest keskmise palga maksmisest. Apellandi viited TLS §-de 16 ja 17 rikkumistele ei ole asjakohased, kuna töölepingu tähtaega ei ole tööandja ühepoolselt kehtestanud ning apellatsioonkaebusest ei nähtu, millise õigusakti sätted on omavahel vastuolus ja millist soodsamat sätet tuleks antud vaidluse puhul kohaldada. Poolte vahel on sõlmitud kirjalik tööleping ning apellant on sellele isiklikult alla kirjutanud. Apellandi viide AS MSI Grupp juhatuse 07.06.2004 otsusele ei ole asjakohane, kuna selle alusel ei ole temaga töölepingut sõlmitud ning maakohus ei ole nimetatud otsust käsitlenud vaidluse lahendamisel olulise tõendina nagu seda apellant ekslikult leiab. ITLS § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgmisest päevast. Nimetatud sättest tulenevalt saab vaidlev pool, kes ei ole nõus töövaidluskomisjoni otsusega, kohtusse pöörduda üksnes sama vaidlusega, mida lahendas töövaidluskomisjon. Antud juhul vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse vastustaja ning maakohus on teinud ka otsuse vastustaja esitatud nõuete alusel. Apellant ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud ega esitanud maakohtusse iseseisvaid nõudeid. Seetõttu ei ole asjakohane apellandi väide vastustaja poolt TLS § 74 lg 2 rikkumisele (apellant ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust). Apellandi viited vastustaja poolt TLS §-de 73 lg 1 ja 74 lg 1 rikkumisele (tööandja ei teinud töölepingu lõpetamise kannet töölepingusse ja tööraamatusse) on iseenesest õiged, kuid nimetatud protseduurireeglite rikkumised ei ole olulised ning ei too kaasa töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Vaidlustatud maakohtu otsus kuulub tühistamisele apellandilt 15 186.60 krooni esindajatasu väljamõistmise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Seega peab kohus õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel hindama eelkõige õigusabikulude suuruse vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vaidluse keerukus ning menetluse kestvus tingivad apellandilt

vastustaja õigusabikulude täies ulatuses väljamõistmise. Maakohus andis hinnangu 08.08.2004 kuni 31.08.2004 kestnud töösuhtele ning asjaoludest nähtuvalt ei olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega. Vastustaja esindaja õigusabikulude suuruse põhjendatuse kindlaksmääramisel arvestab ringkonnakohus ka sellega, et esindaja poolt esitatud arvetest nähtuvalt toimusid samaaegselt istungid kahes tsiviilasjas. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja põhjendatud ja mõistlikud õigusabikulud on antud asjas 5000 krooni ning nimetatud summa tuleb I.T. AS MSI Grupp kasuks välja mõista. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega põhiosas jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv) tema kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.