Tsiviilasi nr.2-04-1707
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.märts 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-1707
Tsiviilasi
AS X hagi I.T. vastu töövaidluse lahendamise nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : AS X Hageja volitatud esindaja : I.R. Kostja : I.T. Kostja esindaja riigi kulul : adv. O.P. 28.veebruar 2006.a.
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes TsÜS §5 ning TLS §27 lg.2, §71 p.2 ja §77 ning TsMS §162, §179, §190 lg.4, §414,§434 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi I.T. vastu täies ulatuses. Tunnistada AS X ja I.T. vahel 08.08.2004.a. sõlmitud töölepingu lõpetamine 31.augustil 2004.a., TLS §77 alusel (seoses töölepingu tähtaja möödumisega) seaduslikuks. Tunnustada AS X õigust keelduda I.T. tööle ennistamisest külalistemaja Y Villa klienditeenindaja ametikohale. Tunnustada AS X õigust keelduda I.T. le sunnitud töölt puudumise aja (periood 01.09. kuni 26.10.2004.a.) eest keskmise palga, summas neli tuhat seitsesada viiskümmend (4 750) krooni, maksmisest.
Välja mõista I.T. lt menetluskuludena riigilõiv summas kuuskümmend (60) krooni ja esindajatasu summas viisteist tuhat ükssada kaheksakümmend kuus (15 186) krooni 60 senti AS X kasuks. Välja mõista I.T. lt menetluskuludena riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud summas neli tuhat nelikümmend üheksa (4 049) krooni 76 senti, riigituludesse (AS SEB Eesti Ühispank; a/k 10220034800017, viitenumber 2800074726; saaja : Rahandusministeerium) järgmise tasumiskorraga : võrdses mahus osamaksetena viie (5) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist . Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule, 30 päeva jooksul otsuse ärakirja apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest (Valga kohtumaja kantselei kaudu; 16.03.2006.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Riigituludesse väljamõistetud summade osas võidakse kohtulahend saata sundtäitmisele, kui tasumiseks kohustatud isik pole lahendit täitnud otsuses märgitud täitmiskorra kohaselt.
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Poolte vahel 08.08.2004.a. sõlmitud töölepingu (pealkirjastatud küll „Töövõtulepinguna“, kuid pooled on kohtuistungil kinnitanud, et käsitlevad lepingut töölepinguna) alusel asus kostja alates 08.08.2004.a. tööle hagejale kuuluvas külalistemajas Y Villa klienditeenindaja ametikohal /tl.5/. 31.08.2004.a. lõpetas hageja kostjaga töölepingu TLS §77 alusel seoses lepingu tähtaja möödumisega. Valgamaa Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 26.10.2004.a. otsusega töövaidlusasjas nr.9.12-02/2656-04 rahuldati I.T. avaldus ning : tunnistati pooltevaheline tööleping sõlmituks määramata ajaks, tunnistati töölepingu lõpetamine 31.08.2004.a. ebaseaduslikuks ja ennistati I.T. tööle ning mõisteti AS-lt X välja I.T. kasuks töölt sunnitud puudumise aja (periood 01.09.-26.10.2004.a.) eest keskmine palk summas 4 750 krooni ning saamata jäänud töötasu ületundide ja riiklikel pühadel töötamise eest summas 177 krooni /tl.6-9/. Hageja nõue Hageja volitatud esindaja leiab, et TVK otsus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise ja sellega seonduvate muude nõuete (tööle ennistamine, saamata töötasu sunnitud töölt puudumise aja – periood 01.09.-26.10.2004.a. eest) osas on ebaseaduslik. Esindaja selgitab, et tulenevalt äriühingu majandustegevuse spetsiifikast, oli hagejal ette prognoositav töökoormuse kasv ja töötajate arvu ajutise suurendamise vajalikkus
suveperioodiks. Seoses tööde mahu ajutise suurenemisega kuulutas hageja välja konkursi Y Villa klienditeenindaja ametikohtadele. Esindaja märgib, et kuna konkursi korras tööle võetud töötaja (M.T.) oli isiklikel põhjustel sunnitud töölepingu ennetähtaegselt lõpetama, tekkis vajadus temale asendaja leidmiseks. Samastel alustel tööle võetud klienditeenindaja L.U. soovitusel otsustati tööleping sõlmida kostja I.T. Esindaja kinnitab, et lepingueelsetel läbirääkimistel selgitati kostjale lepingu tähtajalisust ja selle põhjust ning kostja aktsepteeris neid tingimusi. Esindaja täpsustab, et kostja ise avaldas soovi taolise tähtajaga lepingu sõlmimiseks, kuna õpingud Tartu Ülikoolis ei oleks niikuinii võimaldanud kostjal õppeperioodi algamisel (01.09.2004.a.) enam töötada. Esindaja kinnitab, et viimasel tööpäeval andis kostja tööandja esindajale üle võtmed ja muu tööandja vara ning lepiti kokku ka töötasu maksmise vormis ja viisis, samuti ei ilmunud kostja pärast lepingutähtaja möödumist tööle ega teostanud ka muid töösuhte jätkumisele viitavaid toiminguid, mistõttu kostja pidi olema teadlik lepingu tähtajalisusest ja -lõppemisest. Esindaja täiendab, et paar päeva pärast lepingutähtaega helistas kostja ema, kes nõudis selgitust töötasu mittelaekumise kohta; esindaja eeldab, et just see asjaolu tingiski kostja ootamatu pöördumise töövaidlusorganisse. Esindaja lisab, et kostja soovimatust (võimatust) jätkata tööd sellel ametikohal kinnitab ka kostja hilisem käitumine, sest koheselt pärast TVK otsusega kostja tööle ennistamist esitas viimane omal soovil lahkumisavalduse ja tööle enam ei ilmunud. Seega leiab esindaja, et tähtajalise töölepingu sõlmimine oli poolte tegelik tahe ning taolise lepingu sõlmimiseks eksisteeris ka seaduslik alus. Lepingu pealkirjastamist ja sisustamist „Töövõtulepinguna“ põhjendab esindaja lepingu vormistanud isiku ebapiisavate õigusalaste teadmistega. Samasel motiivil ning põhjusel, et VÕS ei näe ette kohustust fikseerida töövõtulepingus lepingu tähtajalise määratletuse põhjusi, puudub ka lepingus kanne lepingu tähtajalisena sõlmimise põhjuste kohta. Samas leiab esindaja, et kuna pooled olid teadlikud töösuhte tähtajalisusest ning vastav tingimus oli lepingu sõlmimisel poolte tegelikuks tahteks, ei saa ainuüksi vastava aluse mittefikseerimine lepingus olla põhjuseks lepingu käsitlemiseks tähtajatu töölepinguna. Esindaja palub tunnustada hageja õigust poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamiseks 31.08.2004.a. tähtaja möödumise tõttu ning –õigust keelduda kostja tööle ennistamisest ja temale sunnitud töölt puudumise aja (pärast 01.09.2004.a.) eest tasu maksmisest. Siinkohal möönab esindaja, et kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud lisatasu (töö eest õhtusel ja öisel ajal ning riiklikel pühadel) nõue oli põhjendatud, mistõttu hageja on need summad kostjale tasunud ning selles osas hageja töövaidluskomisjoni otsust vaidlustada ei soovi. Kohtukuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 60 krooni ja esindajatasu summas 15 186.60 krooni. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, palub esindaja lahendada asi sisuliselt, ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungist.
Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja esindaja riigi kulul adv.O.P. hagi ei tunnista. Ta möönab, et arvestades kostja poolt avaldatut ja asjas kogutud teisi tõendeid, võib üheselt järeldada, et poolte vahel eksisteeris töösuhe. Samas leiab esindaja, et kuna poolte vahel vormistatud töövõtuleping ei sisalda töölepingule ettenähtud kohustuslikke tingimusi (sealhulgas tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus, puhkus jms.), on tööandja rikkunud TLS §27 lg.2 sätestatut. Samuti märgib esindaja, et tööandja on rikkunud ka töölepingu
lõpetamise vorminõudeid, jättes kostjale töölepingu lõpetamisest ette teatamata (TLS §77 lg.1 p.2) ning -teostamata lepingusse TLS §73 sätestatud kanded. Seega leiab esindaja, et eelnimetatud puuduste tõttu on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Esindaja lisab, et juhul, kui kohus tuvastab töölepingu tähtajalisuse ning tunnustab töölepingu lõpetamise seaduslikkust, oleks kostjal nõuded tööandja vastu : TLS §77 lg.3 alusel hüvitus töölepingu lõpetamisest mitteetteteatamise eest 5 päeva palga ulatuses summas 593.75 krooni ning TLS §119 alusel lõpparve maksmisega viivitamise eest 5 päeva palga ulatuses summas 593.75 krooni ja hüvitus tööraamatu kinnipidamise eest. Kuna aga kostja vastavaid nõudeid kohtule esitanud ei ole, puudub ka esindajal võimalus vastavat õigust realiseerida. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Ta on saatnud kohtule avalduse, milles teatab seoses raske haigestumisega istungile ilmumata jäämisest /tl.122/; avaldusele on kostja lisanud arstliku ekspertiisi otsuse temale püsiva töövõimetuse (töövõimekaotus 80%) määramise kohta /tl.123/ ja perearsti tõendi /tl.124/.
„Tsiviilkohtumenetluse seadustik“ (TsMS) (RT 49/05-395) §410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna kostja oli teatanud enda ilmumata jäämisest ja seda põhistanud, on TsMS §413 lg.3 p.2 kohaselt välistatud asja lahendamine tagaseljaotsusega. Kohus ei rahuldanud kostja esindaja taotlust asja arutamise edasilükkamiseks järgmistel põhjustel : kostja samalaadsete taotluste alusel on kohus asja arutamist edasi lükanud juba kolmel korral /tl.66,74,103,105,108,114/ ning kostja haiguslik seisund on viimase viie kuu vältel püsinud alalisena, mistõttu on vähetõenäoline kostja tervisliku seisundi paranemine tasemeni, mis võimaldaks tal kohtuistungist osa võtta; kohus on korduvalt kostjale selgitanud istungile ilmumata jäämise õiguslikke tagajärgi ja hoiatanud, et ei aktsepteeri asja arutamise edasilükkamisele suunatud taotlusi /tl.62,88-89,104,110/; samuti on kohus andnud kostjale võimalusi omapoolsete tõendite-taotluste esitamiseks ning määranud kostjale esindajaks advokaadi riigi kulul /tl.90-92/, seega on kohus teinud kõik endast sõltuva, tagamaks kostja protsessuaalsete õiguste ja huvide kaitse; kohtuistungil osaleb kostja esindaja riigi kulul ning kuna poole seletus ei ole tõendiks TsMS tähenduses ja vaidlusaluse õigussuhte lahendamiseks on eeskätt vajalik õiguslik hinnang, ei ole menetlusökonoomia printsiibist lähtudes (nii ajaline kui ka rahaline ressursikadu, õiguspärane ootus saada kohtulahend mõistliku aja jooksul jne.) mõistlik ja otstarbekas asja arutamise edasilükkamine; kohus ei ole kostjat kohustanud isiklikult ilmuma kohtuistungile ning kostja ei ole istungile ilmumata jäämise avalduses avaldanud soovi asja arutamisest osa võtta ega taotlenud ka asja arutamise edasilükkamist /tl.122/, mistõttu on elimineeritud TsMS §414 lg.2 p.2 sätestatust tulenev asja sisulise lahendamise võimalikkust välistav asjaolu. Eeltoodud põhjustel ja arvestades hageja esindaja sellekohast taotlust, peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks asja sisulist lahendamist, ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungist.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 08.08.2004.a. sõlmisid pooled töölepingu (pealkirjastatud küll „Töövõtulepinguna“). Poolte vahel sõlmitud leping („Töövõtuleping“) /tl.5/ vastab töölepingule iseloomulikele tunnustele ja sisaldab „Töölepingu seaduse“ (TLS) (RT 15-16/92-241) §26 sätestatud töölepingu kohustuslikke tingimusi; lepingu täitmisel on pooled realiseerinud töötaja-tööandja õigusi ja kohustusi. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, millist reguleerivad TLS sätted. Töölepingu tähtaeg TLS §27 lg.1 võimaldab sõlmida töölepingut määramata ajaks või määratud ajaks kas lepingu tähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab imperatiivsed tingimused, milliste esinemisel võib töötajaga sõlmida töölepingut määratud ajaks. Kohus asub asjas kogutud tõendeid kogumis hinnanuna veendunult seisukohale, et antud juhul on pooled sõlminud tähtajalise (määratud ajaks) töölepingu. Hageja esindaja seletuste, asja materjalidega /tl.12,13,47,54,55,57/ ja tunnistaja P.K. ütlustega /tl.127/ on tõendatud, et arvestades äriühingu majandustegevuse spetsiifikat (majutus- ja toitlustusteenused), oli hagejal ette prognoositav töökoormuse kasv ja töötajate arvu ajutise suurendamise vajalikkus suveperioodiks. Seoses tööde mahu ajutise suurenemisega kuulutas hageja välja konkursi Y Villa klienditeenindaja ametikohtadele; kus tööpakkumisteates oli fikseeritud tööperioodina töötamine suvehooajal /tl.54/. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejal esines vajadus täiendava tööjõu hankimiseks tööde mahu ajutise suurenemise tõttu (TLS §27 lg.2 p.3 sätestatud asjaolu). AS X juhatuse 06.08.2004.a. otsusest nähtub, et seoses M.T. lahkumisega klienditeenindaja ametikohalt otsustatakse sõlmida kostjaga töö(võtu)leping tähtajaga 31.08.2004.a. /tl.57/. Poolte vahel 08.08.2004.a. sõlmitud töölepingu punkt 2.2. sätestab lepingu tähtajaks 31.08.2004.a. /tl.5/. Tunnistaja P.K. on kohtule kinnitanud, et lepingueelsetel läbirääkimistel selgitas ja põhjendas ta tööandja esindajana kostjale lepingu tähtajalisust ning kostja aktsepteeris lepingu tähtaega, avaldades, et soovib 01.09.2004.a. jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis /tl.127/. Kostja hageja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud ega vastupidist tõendanud ei ole; samas on kostja kohtu küsimustele vastates möönnud enda teadlikkust töösuhte tähtajalisusest /tl.96-98/. Eeltoodud tõendite põhjal asub kohus seisukohale, et lepingueelsetel läbirääkimistel oli töölepingu tingimusena tähtaja osas poolte vahel sooritatud ofert-aktsept sõlmida tähtajaline tööleping. Seega loeb kohus tõendatuks, et pooled sõlmisid 08.08.2004.a. määratud ajaks töölepingu tähtajaga 31.08.2004.a.. Töölepingu lõpetamine TLS §71 p.2 sätestab töölepingu lõppemise alusena tähtaja möödumise. TLS §77 lg.1 p.2 annab tööandjale õiguse lõpetada tööleping tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult vähemalt viis kalendripäeva enne lepingutähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat. Samane etteteatamistähtaja tingimus on fikseeritud ka poolte vahel sõlmitud lepingu punktis
väljamõistmise ja saamata jäänud lisatasude (töötamise eest õhtusel ajal ja puhkepäevadel) nõudes. Kostja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud, vaid seda tegi (osaliselt – v.a. saamata jäänud lisatasude nõude osas) hageja. Tööõigussuhtest tekkinud, kuid TVK-s menetlusobjektiks mitteolnud nõue, on lahendatav iseseisvas menetluses, sest tagatud peab ka vastaspoolele vastuväidete (s.h. aegumise kohaldamise taotluse esitamine vms.) võimalikkus. Samasele seisukohale on korduvalt asunud ka riigikohus oma varasemates lahendites (3-2-1-35-03 jt.) antud juhistes. Kuna kostja pole TVK-le esitanud nõuet töölepingu lõpetamisest mitteetteteatamise ning lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvise (keskmine palk) saamiseks ning vastavat nõuet pole kostja ega tema esindaja poolt esitatud ka kohtumenetluses, ei anna kohus õiguslikku hinnangut ega lahenda kostja esindaja poolt viidatud kostja võimalikke eelduslikke nõudeid hageja vastu. Kohtukulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 (varemkehtinud redaktsioon §60 lg.1) sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, on hageja õigus nõuda kostjalt kõigi oma menetluskulude väljamõistmist. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 60 krooni /tl.14/ ja kohtuvälise kuluna esindaja kulu summas 15 186.60 krooni /tl.131-137/, väljamõistmist. TsMS §175 (varemkehtinud §61 lg.1) sätestab, et menetlusosalise esindaja kulud mõistetakse välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et arvestades menetluse keerukust (õigussuhte kvalifitseerimine, tõendamiskoormis jne.) ja -mahtu (menetluse kestvus 15 kuud) ning hageja esindaja poolt esindusfunktsioonide täitmise mahtu ja –kvalifikatsiooni, on hageja poolt taotletav esindajatasu määr põhjendatud ja mõistlik, sest see vastab asja keerukusastmele ja esindaja poolt eeldatavalt teostatud toimingute ja –kantud kulutuste mahule. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 60 krooni ja kohtuväliste kuludena hageja esindajakulu summas 15 186.60 krooni. TsMS §190 lg.4 (varemkehtinud 64 lg.1) ning „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT56/04-403) §25 lg.1 sätestavad, et kui kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral kohtukulud riigi kasuks täies ulatuses välja. Kohus on kostjale andnud menetlusabi, määrates talle esindajaks advokaadi riigi kulul ning kohustades kostjat tema kahjuks asja lahendamise korral täielikult hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud võrdses mahus osamaksetena 5 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist /tl.90-92/. Menetluses kostja esindajana riigi kulul osalenud adv. O.P. on esitanud kohtule esindajatasu taotlus-aruande, paludes kinnitada esindajatasu suuruseks 3 432 krooni, millise summa koos käibemaksuga (18% = 617.76 EEK) palub hüvitada riigieelarvest eraldatud vahendite arvel /tl.138/. Seega moodustab õigusabitasu kogumaksumus (koos käibemaksuga) 4 049.76 krooni. Kohus leiab, et esindaja poolt teostatud protsessitoimingud ja selleks kulutatud aeg on kooskõlas asja keerukuseastme ja mahuga. Advokaadi protsessitoimingud ja esinduskõne vastavad kvalifitseeritud õigusabi nõuetele, millega tagati esindatava huvide ja õiguste igakülgne kaitse. Taotluses toodud esindajatasu arvestusel on järgitud RõaS ja Justiitsministri 26.01.2005.a. määrusega nr.2 kinnitatud “Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord” sätestatud tingimusi ja tasumäärasid. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud summas 4 049.76 krooni
riigituludesse järgmise tasumiskorraga : võrdses mahus osamaksetena viie (5) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
A.Kaldma kohtunik 16.03.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.