Kohtulahend

MAAKOHTU LAHEND

Kostja poolt kahju tekitamine põhjendamata laenu osalt summas 47 718.16 krooni intressid 11% aastas, kahe aasta eest 10 498 krooni, on tõendamata. Antud asjas on kindlaks tehtud, et KÜ Põhja 2 poolt ei ole esitatud Hansa Liisingule teist arvet nr 3021/01 summas 47 718.16 krooni, mille sisuks oli aknapõskede viimistlus, seega ei ole selles summas ka laenu põhjendamatut osa ning sellelt ei ole Hansa Liisingu poolt intresse arvutatud. Seega on hageja nõue summas 10 498 krooni põhjendamatu. Kostja poolt kahju tekitamine KÜ-le Põhja 2 kahjuliku lepingu sõlmimisega ja osutamata teenuste eest 14 900 krooni tasumisega FIE M. Adamsonile on tõendatud, kuna asja materjalidest ei nähtu FIE M. Adamsoni poolt KÜ-le Põhja 2 õigusabi teenuse osutamist ja korteriühistu esindamist tema nõudes OÜ Ilseme vastu. Seega on KÜ-l Põhja 2 tekkinud sellest kahju 14 950 krooni. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud asjas tuleb kindlaks teha, kas kostja tegu oli hagejale tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks. Antud asjas ei ole vaidlust, et 07.04.2003 esinduslepingu ja 25.04.2003 kokkuleppe FIE M. Adamsoniga on sõlminud E.P. . Samuti on kõik arved FIE M. Adamsonile tasutud E.P. poolt KÜ Põhja 2 vahenditest. Seega on tuvastatud põhjuslik seos KÜ-l Põhja 2 tekkinud kahju ja E.P. teo vahel. VÕS §-st 1045 lg 2 p 3 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Tulenevalt KÜS § 151 lg 1 mõttest on kostja kui KÜ Põhja 2 juhatuse liikme poolt FIE M. Adamsoni arvete eest tasumine tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuse eest, seega majandamiskulu. Tulenevalt KÜS §-st 13 lg 4 on korteriühistu otsused majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega on majandamiskulude kandmise aluseks korteriühistu otsused. Tunnistaja Inga Kuusik, kes oli KÜ Põhja 2 juhatuse liige, on kohtus andnud ütlusi selle kohta, et tema ei olnud teadlik, et sõlmiti esindusleping FIE M. Adamsoniga. E.P. ütles seda siis, kui ta võttis M. Adamsoni ühistu koosolekule 2003. aasta suvel kaasa. Asja materjalidest ei nähtu, et FIE M. Adamsonilt õigusteenuse ostmiseks ja esinduslepingu sõlmiseks on olema KÜ Põhja 2 otsus. Seega on kostja FIE M. Adamsonile õigusteenuse eest tasunud, omamata selleks KÜ Põhja 2 otsust ja seega on ta toiminud õigusvastaselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei olnud hagejatele kahju tekkimises süüdi. Kostja poolt kahju tekitamine põhjendamata sularaha kulutšeki summas 3999 krooni tasumisega on tõendamata. Hageja poolt on tõendamata, et S. Tsarenko ei ole teostanud KÜ Põhja 2 heaks internetivõrgu väljaehitamist ega ole selle eest tolmuimejat Philips väärtusega 3999 krooni saanud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

probleeme töövõtjaga ei oleks esinenud, saaks kohus lugeda põhjendamatuks esindaja võtmise. Kohus ei ole otsuse tegemisel pööranud tähelepanu tunnistaja I. Kuusiku ütlusele, kes on kinnitanud, et „Erika Kirs võttis Adamsoni ühistu koosolekule kaasa suvel 2003“. Ka antud asjaolu tõendab, et FIE M. Adamson on osutanud teenust KÜ-le Põhja 2. Kohus on vääralt leidnud, et asja materjalidest ei nähtu KÜ Põhja 2 otsust FIE M. Adamsonilt õigusteenuse ostmiseks ja esinduslepingu sõlmimiseks. Kohus ei ole andnud hinnangut ja on jätnud arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisas 19 esitatud KÜ Põhja 2 juhatuse koosoleku 30.05.2002 otsuse p-s 3 märgitud aluse. Nimetatud otsuse p-s 3 on juhatuse nelja liikme poolt ühehäälselt otsustatud, et dokumentide korrastamise ja juriidilise teenuse ostmiseks sõlmida käsundusleping Turu Õigusbüroo juristiga, kelle all ei saa mõista ühtegi teist isikut peale FIE M. Adamsoni. Seega on tõendatud, et FIE M. Adamsonilt õigusteenuse ostmiseks ja esinduslepingu sõlmimiseks on olemas KÜ Põhja 2 juhatuse otsus 30.05.2002, mille alusel võis kostja sõlmida juriidilise teeninduse osutamise lepingu juristiga. Kostja ei ole käitunud seadusest tulenevat kohustust rikkuvalt, seega ei ole käitunud seadusevastaselt. Apellant ei ole esinduslepingu sõlmimisega õigusteenuse ostmiseks FIE M. Adamsonilt OÜ-ga Ilseme tekkinud vaidluste ja probleemide lahendamiseks tekitanud kahju KÜ-le Põhja 2. Tõendatud on, et vaidlused OÜ-ga Ilseme sõlmitud töövõtulepingu ebakvaliteetse täitmise osas toimusid, nende probleemide lahendamisel osales FIE M. Adamson ning samuti oli KÜ Põhja 2 juhatuse poolt võetud vastu otsus juriidilise teenuse osutamise osas õigus sõlmida selleks leping juristiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

et juhatuse liikme esindusõigust oleks piiratud (näiteks ühine esindamine). Sellest tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et õigusteenuse ostmise ja esinduslepingu sõlmimine E.P. poolt oli õigusvastane, kuna selleks ei olnud KÜ Põhja 2 otsust. Eelnimetatud lepingute sõlmimiseks oli E.P. l kui korteriühistu juhatuse liikmel õigus tulenevalt TsÜS §-st 34 lg 2 ja KÜ Põhja 2 põhikirja p-st 41. Juhatuse liikme vastutuse eeldusteks on seadusest või põhikirjast tuleneva kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine, sellega ühingule kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ja tekkinud kahju vahel. Seejuures peab hageja tõendama, et juhatuse liige kui kostja on rikkunud oma ametist tulenevaid kohustusi ja just sellise rikkumise tõttu on ühingule tekkinud kahju. Maakohus leidis, et kuna ei ole tõendatud FIE M. Adamsoni poolt korteriühistule õigusabi teenuse osutamine, siis on õigusabi teenuse eest väljamaksete näol summas 14 950 krooni tegemist korteriühistule tekkinud kahjuga. Maakohtu selline seisukoht ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Apellant kinnitas maakohtus, et kõik väljamaksed FIE M. Adamsonile on tehtud seoses viimase poolt korteriühistule õigusabi teenuse osutamisega. Apellandi nimetatud väidet kinnitavad FIE M. Adamsoni poolt korteriühistule tasumiseks esitatud arved, milledest nähtub teenuse nimetus (õigusalane konsultatsioon, ehitusalane konsultatsioon, OÜ-le Ilseme nõude koostamine jne). Samuti nähtub asja materjalidest, et FIE M. Adamson on teinud kindlaks OÜ Ilseme juhatuse (esimehe) tegeliku asukoha, pidanud juhatuse liikme K. Tullusega läbirääkimisi ja koostanud töövõtulepingu lõpetamisega seotud dokumendid. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole andnud hinnangut kostja esitatud tõenditele ning põhjendamatult leidnud, et ei ole tõendatud FIE M. Adamsoni poolt korteriühistu nõude menetlemine OÜ Ilseme vastu. Ka vastustaja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et OÜ-ga Ilseme olid probleemid seoses töövõtulepingu täitmisega ning nad otsisid taga OÜ Ilseme juhatuse esimeest. Ka sellest tulenevalt ei saa pidada põhjendamatuks kostja otsustust kasutada FIE M. Adamsoni õigusabi OÜ Ilseme poolt töövõtulepingu täitmisel tekkinud vaidluste lahendamisel. Kuigi OÜ-le Ilseme esitatud kirjalik nõue 25.03.2003 (t.l 106) on allkirjastatud apellandi kui juhatuse liikme poolt, ei saa selle asjaolu tõttu väita, et FIE M. Adamson ei ole seda koostanud. Apellant on kinnitanud, et FIE M. Adamson koostas nõudekirja ning teine pool ei ole vastupidist tõendanud. Läbirääkimiste pidamist OÜ-ga Ilseme tõendavad ka OÜ Ilseme vastus korteriühistule (t.l 108), töövõtulepingu lõpetamise kokkulepe (t.l 109) ning apellandi ja FIE M. Adamsoni kokkulepe (t.l 110). Nimetatud tõenditest ei saa teha järeldust, et FIE M. Adamson ei ole korteriühistule õigusabi teenust osutanud ja et esinduslepingu sõlmimine FIE M. Adamsoniga oli apellandi poolt põhjendamatu ning põhjustas korteriühistule varalist kahju. Isegi kui OÜ Ilseme jättis töövõtulepingu lõpetamise aktis märgitud tööd osaliselt tegemata või ei teinud neid õigeaegselt, ei saa nimetatud asjaolu seada kahtluse alla õigusabi kasutamise otstarbekust ning seda, et apellant oleks rikkunud juhatuse liikme ametist tulenevaid kohustusi ja põhjustanud sellega korteriühistule kahju. Apellandi väidet, et ta ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kinnitavad ka tunnistaja I. Kuusiku ütlused (t.l 161) ja korteriühistu 16.05.2003 üldkoosoleku otsus (t.l 40), millega tunnistati juhatuse liikmete tegevus aastatel 2002-2003 rahuldavaks. KÜ Põhja 2 juhatuse koosoleku protokolliline otsus 30.05.2002, millega otsustati sõlmida käsundusleping võlgade sissenõudmisega tegeleva firmaga OÜ Inkasso ja Turu Õigusbüroo juristiga juriidilise teenuse osutamiseks ning tunnistaja I. Kuusiku ütlused, mille kohaselt M. Adamson osales 2003. aasta suvel ühistu koosolekul, ei tõenda iseenesest FIE M. Adamsoni poolt korteriühistule õigusteenuse osutamist seoses vaidlusega OÜ-ga Ilseme. Küll aga tõendavad nimetatud asjaolud, et FIE M. Adamson on osutanud varem korteriühistule õigusabi

teenust ning ka sellest tulenevalt ei saanud apellandi otsustus sõlmida esindusleping FIE M. Adamsoniga seoses vaidlusega OÜ-ga Ilseme olla korteriühistule ootamatu. Seoses hagi täies ulatuses rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 60 lg 1 ja 8 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) alusel tühistada maakohtu otsus E.P. lt riigilõivu 1050 krooni väljamõistmises ja korteriühistu poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv jätta täies ulatuses korteriühistu kanda. Apellatsioonkaebuse esitamisel on E.P. tasunud riigilõivu 1000 krooni. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb KÜ-lt Põhja 2 mõista välja E.P. kasuks riigilõivu katteks 1000 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osalt hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osalt kostjale. Kostja on kandnud õigusabikulusid maakohtus 5900 krooni ja ringkonnakohtus 5900 krooni. Arvestades eeltoodut tuleb KÜ-lt Põhja 2 E.P. kasuks õigusabikulude katteks välja mõista 3855.85 krooni (77 116.60X0.05=3855.85).

Viivi Tomson

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.