Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja X esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja märgib, et tema poolt ametiseisundi kuritarvitamine KarS § 289 tähenduses ei ole tuvastamist leidnud ja kahju tekitamist ei ole kindlaks tehtud. I. Kostja ei nõustu seisukohaga, et OÜle Ilseme on tasutud 47 718,16 krooni tegemata tööde eest. Vastavalt KÜ Põhja 2 üldkoosoleku 12. septembri 2002.a otsusele ja 05.12.2002.a tööettevõtulepingule ei nähtud seoses elamu Põhja 2 trepikoja akende vahetamisega ette akende avakülgede viimistlustöid (seest poolt), trepikodade akende ääreplekkide paigaldustöid (väljastpoolt) ja nende tööde teostamiseks tõstuki rendikulu, transpordikulu ega prahivedu. KÜ Põhja 2 juhatuses olid antud asjaolud arutusel ja vastavalt juhatuse koosoleku otsusele 25.01.2003.a otsustati, et peale trepikodade akende asendamist teha ära sisemised ja välised viimistlustööd ning vahetada ülemise karniisi plekid kõigil neljal trepikojal. Töid finantseerida olemasoleva pangalaenuga rõdu piirete tööde arvelt. Arvestades eelnimetatud asjaoluga tehti 28.01.2003.a tööettevõtulepingu muudatus. OÜu Ilseme poolt tehti 28.01.2003.a akende viimistlus-tööde teostamiseks hinnapakkumine kokku tööde ja kulu mahus 53 392,80 krooni. Tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga nr 5, 10. veebruarist 2003.a võttis kostja eelnimetatud tööd vastu. Teostatud tööde kohta esitas OÜ Ilseme 10.02.2003.a arve nr 3021/01 summas 47 718,16 krooni. Arvestades asjaoluga, et KÜ Põhja 2 ei olnud antud tööde eest esitatud arve tasumiseks raha (omafinantseeringut), vormistati eelnimetatud tööde eest tasumiseks pangalaenu arvelt ka sama kuupäevaga 10.02.2003.a rõdupiirete ümberehitustööde vastuvõtmise akt ja arve, mis esitati pangale töövõtjale tasumiseks. Seega oli tegemist juhatuse otsuse alusel teiste tööde finantseerimisega pangalaenu arvelt, milleks sihtotstarbelise pangafinantseerimise tõttu ei oleks muidu saanud laenu arvelt töövõtjale tasuda. Kostja juhatuse liikmena ei ole tekitanud oma tegevusega kahju korteriühistule ja nõue on alusetu. Hageja nõue tulenevalt laenu osa 47 718,16 krooni intresside nõudes 11% ulatuses kahe aasta eest summas 10 498 krooni, on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu. II. FIE Mehis Adamsoni poolt on KÜle Põhja 2 osutatud teenus, mille sisuks on OÜle Ilseme nõude koostamine, saatmine ja õiguslik konsultatsioon. Antud teenuse kohta on väljastatud 25. märtsil arve nr 13 summas 850 krooni. Antud arve tasumist tõendab 25.03.2003.a kassa väljamineku order nr 9. Antud kulu on põhjendatud ning on tehtud korteriühistu huvide kaitsmise eesmärgil. Hageja väide, et tasutud on osutamata teenuse eest, ei ole asjakohane. FIE Mehis Adamsoni ja KÜ Põhja 2, esindaja juhatuse esimees X vahel on sõlmitud 07.04.2003.a esindusleping, mille kohaselt on M.Adamsoni poolt osutatava teenuse sisuks KÜ Põhja 2 esindamine tööettevõtulepingust OÜ-ga Ilseme tekkinud vaidlustes ja hagis, selle käigus kliendi huvide kaitsmine kohtueelses menetluses, kohtus ning hilisemas täitemenetluses. FIE Mehis Adamsoni poolt on 24.04.2003.a väljastatud kassa sissetuleku orderi kviitung nr 14, millest nähtub 5500 krooni tasumine vastavalt esinduslepingule. Kostjale ei ole arusaadav, milliste osutamata teenuste eest on tasutud kokku 14 900 krooni.

III. Hageja väidab, et sularaha kulutšekk 3999 krooni on põhjendamatu. KÜ Põhja 2 juhatuse koosoleku protokolli 25.01.2003.a punkti 2 kohaselt otsustati tellida interneti võrgu ehitus ja vormistada leping OÜga Starman. Sularaha kulutšeki kohaselt on ostetud tolmuimeja Pihlips. Müügitšeki esiküljel on märgitud interneti ühendus, tagaküljel ostetud majale suur server koos lisaseadmetega interneti tarbeks. Y ja KÜ Põhja 2 vahel sõlmiti 12.04.2003.a töövõtuleping internetivõrgu väljaehitamiseks, internetiserveri ostmiseks ning internetivõrgu häälestamiseks ja korterite internetivõrku ühendamiseks, millise töö ees kohustus tellija vastavalt töövõtja taotlusele viimasele üle andma tolmuimeja Philips. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta ja tööde eest tolmuimeja üleandmise kohta on vormistatud eelnimetatud lepingu lisa. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on süü vormiks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hageja ei ole hagiavalduses põhistanud, milles seisneb kostja süüline käitumine ja millega on põhjendatud, et tegemist on ametiseisundi kuritarvitamisega ning milles seisneb kahju tekitamine ühistule. Kostja palub esitatud hagi jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja esindaja Galina Lepik esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja esindaja seletuste kohaselt 15.12.2002.a. oli sõlmitud tööettevõtuleping KÜ Põhja 2 ja OÜ Ilseme vahel rõdupiirete ümberehitustööde kohta. Selle järgi sõlmiti kolmepoolne leping Hansa Liising, OÜ Ilseme ja KÜ Põhja 2 vahel. Lepingutingimused olid, et tööde teostaja on OÜ Ilseme, tööde vastuvõtja on KÜ Põhja 2 ja esitatakse arve pangale, kes maksab liisingusummade arvel väljaspool KÜ Põhja 2 pangakontot raha tööde teostajale. Vastavalt Hansa Liisinguga sõlmitud lepingule, alates 12.12.2002.a. vastavalt tööde teostamisele, oli esitatud viis tööde teostamise vastuvõtuakti ja viis arvet. Arve nr. 30210/01 kohaselt on teostatud rõdu piirete ümberehitustööd. Tehti tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, et tööd on vastu võetud, kuid tegelikult tööd on teostamata. Kostja võttis vastu tegemata tööd, kirjutas aktile alla ja 10.02.2002.a. tasutud tööde eest. Seega on kostja poolt tekitatud kahju 47 718,16 krooni. Samuti on arvestatud põhjendamata laenu eest intresse 11% aastas, kahe aasta eest 10 498 krooni. 7.04.2003.a. oli sõlmitud FIE Mehis Adamsoniga leping selle jaoks, et ta esindab KÜ Põhja 2 huve selleks, et nõuda OÜ Ilseme käest tegemata tööde teostamist. Ei ole ühtegi paberit, mis näitaks, mida Mehis Adamson on teinud KÜ Põhja 2 esindamiseks, kuid temale makstud 14 900 krooni Korteriühistul ei ole ühtegi jälge, et FIE Mehis Adamson oleks esindanud KÜt Põhja 2 OÜ Ilseme vastu, seega on leping täitmata. Kostja kirjutas alla kahjulikule lepingule, ületas seejuures juhatuse esimehe volitusi ja seega võttis sellega ka vastutuse. Korteriühistule on sellega tekitatud kahju 14 900 krooni. Revideerimise käigus on leitud kviitung 3999 krooni peale, mille tagaküljele oli märgitud tolmuimeja, mida ei ole korteriühistu põhivahenditesse kantud. Hageja on seisukohal, et kostja väide, et nimetatud tšeki alusel ostetud tolmuimeja oli Y töötasuks interneti paigaldamiseks, ei ole tõendatud. Kostja ja Y vahel on sõlmitud interneti välja ehitamiseks töövõtuleping 12-16.04.2003 kohta, kuid sama perioodi eest on OÜle Starman makstud internetitööde teostamise eest 26.05.2003.a. Hageja on seisukohal, et tolmuimejaga ei maksta tehtud töö eest. Samuti ei ole hagejale teada, kas Y on teostanud KÜ-le töid, dokumentides ei ole lepingut, on ainult kassadokumentides tolmuimeja. Seega on kostja tekitanud sellega hagejale kahju summas 3999 krooni. Kohtuistungil kostja X tema vastu esitatud hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja seletuste kohaselt on ta oma tegevuses toetunud juhatuse otsustele, juhatusega kooskõlastamata ei teinud ta midagi. Kostja ei vaidle vastu, et rõdu piirded on siiani tegemata. Kostjal oli ehitajaga suuline kokkulepe, et kuna ilmastik ei kannata tõstukit siis rõdudele ei saanud tõstukiga ligi ja seega tehti ära teised tööd. Hiljem ilmnesid ehitaja poolt tehtud praaktööd ja seega abi saamiseks pöördus kostja Mehis Adamsoni poole. Kostja kinnitab, et Y ta maksis korteritesse interneti ühendamise eest tolmuimejaga, mille kohta on kulutšekk 3999 kroonile. OÜ Starman

vedas ainult ühte juhet mööda keldrit, mis ühendas nelja trepikoda ühte võrku. Y ülesanne oli kõik korterid ühendada sellesse ühtsesse võrku ja häälestada arvutid võrgusüsteemi Y soovis tehtava töö eest saada tolmuimejat ning selle kohta vormistati ka üleandmise ja vastuvõtmise akt. Kostja X esindaja Armand Mark on seisukohal, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on käitunud KÜ Põhja 2 juhatuse esimehena esimese nõude osas KÜ Põhja 2 juhatuse koosoleku protokolli 25.01.2003.a kohaselt. Pangale esitati rõdu piirete tööde teostamise kalkulatsioon ja pank tasus, tasumine on toimunud vahetatud akende sisemiste ja välimiste viimistlustööde eest. Hageja väide, et nimetatud viimistlustööd oleksid sees ka hinnapakkumises ei ole leidnud tõestamist. Hinnapakkumine sätestab ainult akende paigaldamist. Arvestada tuleb asjaoluga, et sellekohane ehitustööde ümbersuunamine ja pangalaenu ärakasutamine oli aktsepteeritud kogu juhatuse 4 liikme poolt. Oluline on asja juures see, et summa, mis maksti pangast välja, maksti akende viimistlustööde eest, see on ka juhatusele teada. Kuna kostja on käitunud juhatuse protokolli kohaselt, siis ka intressinõue 47 718,16 osas, ei ole KÜ-le kahju tekitatud ja ei saa 47 718,16 kroonist lähtudes intressinõuet esitada, ka see on alusetu ja põhjendamatu. Nõuet FIE Adamsoni vastu kostja ei tunnista. Kui esinduslepinguga on korteriühistule kahju tekitatud, siis on tal ka kohustus tõendada kahju, seda antud juhul tõendatud ei ole. Seega on see nõue kostja vastu alusetu. See, et maksti FIE-le Mehis Adamson 14 900 krooni näitab lepingupoolte käitumist lepingupoolte vahel, aga see ei tähenda, et on kostja poolt hagejale kahju tekitatud. Samuti on tõendamata hageja nõue selles osas, et tolmuimeja ei ole Y läinud. Kui on tegemist kahju tekitamise nõudega peab olema tõendatud kahju suurus ja süü kahju tekkimises. Üheski nõudes ei ole tõendatud kostja poolt kahju tekitamine hagejale. Kostja käitumine ei ole põhjustanud kahju korteriühistule, ta on käitunud üldkoosoleku otsuste kohaselt, mida ka hageja on tunnistanud. Palun jätta hageja nõue täies ulatuses rahuldamata, panna kohtukulud hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Korteriühistu Põhja 2 on esitanud Tartu Maakohtusse hagi X vastu kui endise korteriühistu juhatuse liikme poolt korteriühtistule tekitatud kahju nõudes. Hageja tugineb oma nõudes KÜ Põhja 2 revisjonikomisjoni aruandele. Kohtule esitatud revisjonikomisjoni 2002.a ja 2003.a erakorralisest aruandest (tl. 16-19) nähtub, et revisjonikomisjon on tunnistanud alates 16.05.2002.a kuni 31.08.2003.a tegutsenud juhatuse töö mitterahuldavaks. Hageja palub välja mõista X KÜ Põhja 2 kasuks järgmised rahalised kuritarvitamised: - OÜ-le Ilseme tasutud tegemata tööde eest 47 718,16 krooni; - KÜle kahjuliku lepingu sõlmimise eest FIE Adamsoniga 14 900 krooni; - sularaha tšeki summa 4000 krooni; - põhjendamatu laenu osa (47 718,16), intressid 11% aastas kahe aasta eest 10 498 krooni. Kokku 77 116,60 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS järgi on süül põhineva vastutuse (deliktilise üldvastutuse) aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis, 2) õigusvastasus ja 3) süü. Objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasust peab tõendama hageja. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või süü puudumist. Objektiivse teokoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja teo ja hagejatele kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose tuvastamine on vajalik selleks, et hagejad saaks üldse väita, et kostja on toime pannud õigusvastase teo (delikti). VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS §128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise.

Seega kui ei esine, kas või ühte deliktikoosseisu elementi, ei ole isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitatud. Hageja on oma nõude esitanud neljal alusel, kohus võtab hagejale kahju tekkimise osas iga aluse kohta eraldi seisukoha. Kohus hindab esimesena iga nõude puhul, kas on kostja poolt kahju tekitatud, kuna hageja on oma nõude rajanud kostja poolt kahju tekitamisele ja kostja põhivastuväide on, et hagejal ei ole kahju tekkinud. KÜ Põhja 2 põhikirja punktist 50 tulenevalt vastutab juhatuse liige varaliste kahjude eest, mida põhjustas tema tegevus ühistu esindamisel, kui juhatus ei kiida tema tegevust heaks. 21.10.2004.a üldkoosoleku protokollist nähtub, et otsustati täiendada üldkoosoleku 16.10.2003.a protokolli ning hinnata juhatuse töö alates 01.01.2002.a- 31.08.2003.a mitterahuldavaks ja valida uus juhatus (tl. 4041). I. Kostja poolt kahju tekitamine OÜle Ilseme tasutud tegemata tööde eest 47 718,16 krooni. 05.12.2002.a KÜ Põhja pst. 2 ja OÜ Ilseme vahel sõlmitud tööettevõtulepingu (tl. 63-65) järgi kohustus OÜ Ilseme tegema järgmised tööd: Tartus, Põhja pst. 2 asuva korterelamu remonttöid mahtudes ja hindades vastavalt OÜ Ilseme hinnapakkumisele 17.08.2002.a ja selles loetletud tööde nimistule käesoleva lepingu lisas 1. Töid teostatakse etapiviisiliselt alljärgnevalt: - Trepikodade akende vahetus plastikprofiil pakettakendega vahemikus 16.12.2002.a kuni 31.12.2002.a. neljas erinevas jaos, vastavalt maja trepikodadele, mille iga etapi lõpus koostatakse tööde vastuvõtu-üleandmise akt ja esitatakse arve. - Sissekäikudele varikatuste ehitus (teraskarkass-konstruksioon kaetud profiilplekiga). - Rõdupiirete ümberehitustööd ajavahemikus 02.01.2003.a – 31.01.2003.a. - Veetõkkeribade valamistööd teostatakse vastavalt ilmastikutingimustele, peale maapinna sulamist vastastikusel kokkuleppel ajavahemikus märts-aprill 2003.a. 10.12.2002.a sõlmisid AS Hansa Liising Eesti, OÜ Ilseme ja KÜ Põhja 2 lepingu nr 0050137L. (tl. 66-70), mille järgi Liising oli nõus osaliselt finantseerima Põhja pst. 2, Tartu fassaadi renoveerimist ja võimaldab KÜ Põhja 2 tasuda Liisingfirmale selle eest maksegraafiku alusel. Lepingu p. 1. kohaselt ehitaja loovutab liisingule osalise nõudeõiguse ühistu rahaliste kohustuste kohta summas 205 470 krooni, mis tulenevad ehitaja ja ühistu vahel 05.12.2002.a sõlmitud tööettevõtulepingust. Lepingu p. 1.1. sätestab, et liising omandab lepingu punkti 1 mõistes ainult selliseid nõudeid ühistu rahaliste kohustuste kohta, mida tõendab ehitaja poolt ühistule pärast lepingu punktides 1.1.2. ja

vahetada ülemise karniisi plekid kõigil neljal trepikojal. Töid finantseerida olemasoleva pangalaenuga rõdu piirete tööde arvelt. Arvestades ilmastiku tingimusi on see otstarbelisem. 28.01.2003.a tööettevõtulepingu muudatusega (tl. 102) leppisid OÜ Ilseme ja KÜ Põhja 2 kokku, et töövõtja kohustub tegema järgmisi töid: Trepikoja akende vahetusjärgne aknapõskede viimistlus ja välisfassaadil akende küljeplekkide paigaldus. Varikatuste vihmaveerennide paigaldus. Rõdupiirete ümberehitustööd teostatakse vastavalt ilmastiku- ja maastikutingimustele, mis võimaldavad tõstuki ligipääsu objektile ja tõstuki kasutamist vastavalt ohutuseeskirjade tööpositsioonis. Lepingu lisaks on 28.01.2003.a hinnapakkumine. 28.01.2003.a hinnapakkumise kohaselt on teostatavate tööde loetelus trepikodade akende avakülgede viimistlustööd (seest poolt), trepikoja akendele valge PVC-ääreplekkide paigaldustööd (väljastpoolt) ja tõstuki rent. Hinnapakkumine on tehtud summale 53 392,80 krooni (tl. 103). Kohus on seisukohal, et 25.01.2003.a KÜ Põhja 2 koosoleku protokolliga ja 28.01.2003.a tööettevõtulepingu muudatusega on tõendatud, et 05.12.2002.a tööettevõtuleping nägi üksnes ette trepikodade akende asendamist plastikprofiil pakettakendega. Tööettevõtulepingus ei olnud tööde hulgas trepikoja akende vahetusjärgne aknapõskede viimistlus ja välisfassaadil akende küljeplekkide paigaldus, milles lepiti hiljem kokku 28.01.2003.a tööettevõtulepingu muudatuses. Asja materjalidest ei nähtu, et KÜ Põhja 2 ja OÜ Ilseme vahel sõlmitud 28.01.2003.a tööettevõtulepingu muudatus on esitatud Hansa Liisingule. Seega said KÜ Põhja 2 ja OÜ Ilseme arvete koostamisel lähtuda üksnes 10.12.2002.a sõlmitud lepingust nr. 0050137L, et Hansa Liising finantseeriks elamu Põhja pst. 2 fassaadi renoveerimist. Kohtule on esitatud 10.02.2003.a arve nr 3021/01, millest nähtub, et teostatud on rõdupiirete ümberehitustööd, summas 47 718,16 krooni (tl. 62 ja 105). Arve juurde on esitatud ka tööde üleandmise vastuvõtmise akt nr 5, selle kohta, et OÜ Ilseme on teostanud objektil Põhja pst. 2 lepinguliselt alljärgnevad tööd: rõdupiirete ümberehitustööd koos ehitusprahi utiliseerimisega ja KÜ Põhja pst. 2 on nimetatud tööd vastu võtnud ja kvaliteedi kontrollinud ega oma pretensioone (tl. 61 ja 104). Samuti on kohtule esitatud 10.02.2004.a arve nr 3021/01, millest nähtub, et teostatud on 4 trepikoja aknapõskede viimistlus, summas 47 718,16 krooni. Arve juurde on esitatud ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5, selle kohta, et OÜ Ilseme on teostanud objektil Põhja pst. 2 lepinguliselt alljärgnevad tööd: esimese, teise, kolmanda ja neljanda trepikoja plastik-profiilakende paigaldusjärgne põskede viimistlustööd koos ehitusprahi utiliseerimisega ja KÜ Põhja puiestee on nimetatud tööd vastu võtnud ja kvaliteeti kontrollinud ega oma pretensioone. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kostja seletused selle kohta, et Hansa Liisingule on esitatud üksnes 10.02.2003.a arve nr 3021/01 summas 47 718,16 krooni, mille sisuks oli rõdupiirete ümberehitustööde teostamine ja mis on Hansa Liisingu poolt selles summas tasutud, on kooskõlas kohtupoolt eelpool tuvastatuga. Hageja ei ole kohtus tõendanud, et kostja poolt on esitatud mõlemad OÜ Ilseme poolt väljastatud 10.02.2003.a arved, nii akna põskede viimistluse kohta kui ka rõdupiirete ümberehitustööde teostamise kohta. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud, et KÜ Põhja 2 poolt või Hansa Liisingu poolt on tasutud 10.02.2003.a arve nr 3021/01 summas 47 718,16 krooni, mille sisuks oli plastik-profiilakende paigaldusjärgne põskede viimistlus, siis ei ole hageja tõendanud kostja poolt hagejale kahju tekitamine summas 47 718,16 krooni. II.

Kostja poolt kahju tekitamine põhjendamata laenu osalt summas 47 718,16 krooni intressid 11% aastas, kahe aasta eest 10 498 krooni.

AS Hansa Liising Eesti, OÜ Ilseme ja KÜ Põhja 2 vahel on sõlmitud leping nr. 0050137L, mille järgi ehitaja loovutab liisingule osalise nõudeõiguse ühistu rahaliste kohustuste kohta summas 205 470 krooni, mis tulenevad ehitaja ja ühistu vahel 05.12.2002.a sõlmitud tööettevõtulepingust. Lepingu p. 3 kohaselt ühistu tasub liisingule vastavalt maksegraafikule, mis on lepingu lisa nr. 2. Ühistu tasub liisingule intressi 11 protsenti aastas arve eest liisingule tasumata osalt. Kohus on antud asjas teinud kindlaks, et KÜ Põhja 2 poolt ei ole esitatud Hansa Liisingule teist arvet nr 3021/01 summas 47 718,16 krooni, mille sisuks oli aknapõskede viimistlus, seega ei ole selles summas ka laenu põhjendamatut osa ning sellelt ei ole ka Hansa Liisingu poolt intresse arvutatud.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu põhjendamatu laenu osalt intresside nõudes summas 10 498 krooni. III.

Kostja poolt kahju tekitamine KÜle kahjuliku lepingu sõlmimisega ja osutamata teenuste eest 14 900 krooni tasumisega FIE Mehis Adamsonile.

Hageja on seisukohal, et kuna korteriühistu dokumentatsioonis ei ole ühtegi dokumenti, et FIE Mehis Adamson on esindanud korteriühistut nõudes OÜ Ilseme vastu, siis ei ole 07. aprilli 2003.a esinduslepingut täidetud. FIE Mehis Adamsonile on 14 900 krooni tasutud alusetult. Asja materjalidest nähtub, et FIE Mehis Adamson on esitanud KÜle Põhja 2 järgmised arved: - 10. märtsil 2003.a arve nr 14 summas 1800 krooni, selgitus õigusalane konsultatsioon (tl, 121); - 14. märtsil 2003.a arve nr 15 summas 1800 krooni, selgitus ehituslepingu alane konsultatsioon ja projekti õiguslik analüüs (tl. 120); - 25. märtsil 2003.a arve nr 13, summas 850 krooni, selgitus OÜle Ilseme nõude koostamine, saatmine ja konsultatsioon (tl. 49, 50, 119); - 07. aprillil 2003.a arve nr 16 summas 3500 krooni, selgitus 07.04.2003.a esindusleping (tl. 118). Kohtule on esitatud 07. aprilli 2003.a esindusleping, millega KÜ Põhja 2 ja Mehis Adamson leppisid kokku, et Mehis Adamson esindab KÜ Põhja 2 OÜga Ilseme tööettevõtulepingust tekkinud vaidlustes ning hagis (tl. 51-52). - 24. aprillil 2003.a kviitung nr 14, summas 5 500 krooni (tl. 48, 117). Kviitungi nr 14 selgitusse on märgitud ettemaks kohtukuludele vastavalt esinduslepingu p. 7. Esinduslepingu p 7. kohaselt kohtulikud hagikulud ja täitemenetluse kulud katab Klient, mis nõutakse kohtuotsusega sisse täiendavalt, lähtudes TsMS §-dest 60; 61. Kohtule on esitatud 25. aprilli 2003.a kokkulepe, milles lepivad KÜ Põhja pst. 2, juhatuse liikme X isikus ja FIE Mehis Adamson kokku, et nõue OÜ Ilseme vastu kohtusse ei esitata, kuivõrd asjas on võimalik leida kohtuväline ning pooli rahuldav lahendus. FIE M.Adamsoni poolt KÜ Põhja pst 2 esitatud arvete nr 13 25.03.2003 ja 14 (sularaha kviitung) 24.04.2003 alusel tasutud summad loevad pooled tasaarveldatuks FIE M.Adamsoni poolt teostatud järelevalve, läbirääkimiste läbiviimise, OÜ Ilseme juhatuse liikmete isikliku kontakti leidmise ja lepingu lõpetamisega seotud dokumentatsiooni koostamise eest. - 26. juunil 2003.a arve nr 33 summas 1500 krooni, selgituses konsultatsioon, vastuse koostamine (tl. 116). Kokku on FIE Mehis Adamsoni poolt esitatud KÜle Põhja 2 arveid summas 14 950 krooni. KÜ Põhja 2 2003.a majandusaasta aruandest nähtub, et juriidiliste teenuste eest on tasutud 14 950 krooni (tl. 36). VÕS järgi on süül põhineva vastutuse (deliktilise üldvastutuse) aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis, 2) õigusvastasus ja 3) süü. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Antud juhul on hagejal tekkinud kahju VÕS § 128 mõttes juhul, kui hageja on tasunud FIE Mehis Adamsoni poolt esitatud arved alusetult, st FIE Mehis Adamsoni poolt ei ole KÜle Põhja 2 õigusteenust osutatud ja 07.04.2003.a esinduslepingut täidetud. 05.12.2002.a sõlmis KÜ Põhja 2 OÜ Ilseme tööettevõtulepingu Põhja pst 2, Tartu korterelamule remonttööde teostamiseks. KÜ Põhja 2 üldkoosoleku 12.09.2002.a otsusega tunnistati ehitustööde teostamise osas võitjaks OÜ Ilseme ning KÜ Põhja 2 liikmed volitasid juhatuse liikmeid sõlmima kõiki vastavaid lepinguid. Kostja seletuste kohaselt tekkisid tal OÜga Ilseme probleemid, kuna teatud teostatud tööd olid ebakvaliteetsed. Kohtule esitatud 23.04.2003.a KÜ Põhja 2 ja OÜ Ilseme

vahel sõlmitud tööettevõtulepingu lõpetamisest nähtub, et tellija on konstateerinud, et peale vaegtööde ilmnemist läbi viidud ekspertiisi käigus on ilmnenud töövõtja poolsed tehnoloogilisi olulisi mitte vastavusi. Tellijale on 23.04.2003.a saanud teatavaks, et OÜ Ilseme ei oma ehitus remonttööde teostamiseks majandusministeeriumi litsentsi, mis on seaduses sätestatult nõutav nimetatud tegevusalal tegutsevatelt äriühingutelt. Kostja pöördus OÜga Ilseme tekkinud probleemide lahendamiseks õigusabi saamiseks FIE Mehis Adamsoni poole. FIE Mehis Adamson esitas vastavalt osutatud õigusabi teenusele arved, mis on kohtu poolt eelpool loetletud. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et FIE Mehis Adamson on KÜ Põhja 2 esindajana menetlenud korteriühistu nõuet OÜ Ilseme vastu. Kostja on kohtule esitanud väidetavalt FIE Mehis Adamsoni poolt OÜle Ilseme 25. märtsil 2003.a vormistatud ja esitatud nõude, mille on OÜ Ilseme juhatuse liige 27.03.2003.a kätte saanud (tl. 106, 107). Nimetatud nõude on allkirjastanud X Kohtule on esitatud KÜ Põhja 2 ja Mehis Adamsoni vahel 07. aprilli 2003.a sõlmitud esindusleping ja 25. aprilli 2003.a kokkulepe, milles lepivad KÜ Põhja pst. 2, juhatuse liikme X isikus ja FIE Mehis Adamson kokku, et nõue OÜ Ilseme vastu kohtusse ei esitata, kuivõrd asjas on võimalik leida kohtuväline ning pooli rahuldav lahendus. Nimetatud kokkuleppes loevad pooled FIE M.Adamsoni poolt KÜ Põhja pst 2 esitatud arvete nr 13 25.03.2003 ja 14 (sularaha kviitung) 24.04.2003 alusel tasutud summad tasaarveldatuks FIE M.Adamsoni poolt teostatud järelevalve, läbirääkimiste läbiviimise, OÜ Ilseme juhatuse liikmete isikliku kontakti leidmise ja lepingu lõpetamisega seotud dokumentatsiooni koostamise eest. Samas ei ole kohtus leidnud tõendamist, et Mehis Adamson on need kokkuleppes nimetatud tööd teostanud. OÜ Ilseme vastuses KÜle Põhja 2 (tl. 108) märgib OÜ Ilseme esindaja K. Tullus, et juhul kui on ilmnenud ehituslikud defektid, mille likvideerimine kuulub, nende poolt antud garantii alla, siis on lepitud pr. X iga telefonitsi kokku, et need tööd teostatakse paralleelselt töödega, mis lepinguliselt alles ootavad tegemist. Nimetatud OÜ Ilseme vastusest nähtub, et OÜ Ilseme ja X on omavahel lahendanud teostatud tööde kvaliteedile mitte vastavad küsimused, seega on küsitav FIE Mehis Adamsoniga esinduslepingu sõlmimise vajalikkus. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et antud asjas on leidnud tõendamist, et antud juhul on alusetult tasutud FIE Mehis Adamson õigusabiteenuse eest 14 950 krooni, kuna asja materjalidest ei nähtu FIE Mehis Adamsoni poolt KÜ-le Põhja 2 õigusabi teenuse osutamist ja korteriühistu esindamist tema nõudes OÜ Ilseme vastu. Seega on KÜ Põhja 2 tekkinud sellest kahju 14 950 krooni. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud asjas tuleb kindlaks teha, kas kostja tegu oli hagejale tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks. Antud asjas ei ole vaidlust, et 17.04.2003.a esinduslepingu ja 25. 04.2003.a kokkuleppe FIE Mehis Adamsoniga on sõlminud X. Samuti on kõik arved FIE Mehis Adamsonile tasutud X poolt KÜ Põhja 2 vahenditest. Seega on tuvastatud põhjusliku seose olemasolu KÜ Põhja 2 tekkinud kahju ja X teo vahel. VÕS § 1045 lg 2 p 3 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt KÜS § 151lg 1 mõttest on kostja kui KÜ Põhja 2 juhatuse liikme poolt FIE Mehis Adamsoni arvete eest tasumine tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuse eest, seega majandamiskulu. Tulenevalt KÜS § 13 lg 4 korteriühistu otsused

majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega tulenevalt KÜS § 13 lg 4 on majandamiskulude kandmise aluseks korteriühistu otsused. Tunnistaja Inga Kuusik, kes oli KÜ Põhja 2 juhatuse liige, on kohtus andnud ütlusi selle kohta, et tema ei olnud teadlik, et sõlmiti esindusleping FIE Mehis Adamsoniga, seda ütles X siis, kui ta võttis Mehis Adamsoni ühistu koosolekule kaasa 2003.a suvel. Antud asja materjalidest ei nähtu, et FIE Mehis Adamsonilt õigusteenuse ostmiseks ja esinduslepingu sõlmiseks on olema KÜ Põhja 2 otsus. Seega on kostja FIE Mehis Adamsonile õigusteenuse eest tasunud, omamata selleks KÜ Põhja 2 otsust ja seega on ta toiminud õigusvastaselt. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastaselt kahju tekitanud isiku süüd eeldatakse. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole kostja tõendanud, et ta ei olnud hagejatele kahju tekkimises süüdi. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu FIE Mehis Adamsonile õigusteenuse osutamise eest alusetult tasutud 14 950 krooni nõudes ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. IV.

Kostja poolt kahju tekitamine sularaha põhjendamata kulutšekki summas 3999 krooni tasumisega.

Kohtule on esitatud Annelinna Kodumasinakeskus OÜu 16.04.2003.a arve nr 036385, summas 3999 krooni, millega on KÜ Põhja 2 maksnud Philipsi tolmimeja eest. Teisele poolt tšekki on kirjutatud – ostetud majale suur koos lisaseadmetega interneti tarbeks, tegi eraisik Y , Lääne 4-18 (tl. 45). Samuti on kohtule esitatud tööettevõtuleping, milles X , KÜ Põhja 2 esimees ja Y leppisid kokku, et Y teostab internetivõrgu väljaehitamise, aadressil Põhja 2, neljas trepikojas. Internetiserveri ostmise aadressile Põhja 2 ning internetivõrgu häälestamise ja klientide (korterite) internetivõrku ühendamise. Vastavalt Y taotlusele on töötasuks tolmuimeja Philips, hinnaga 3999 krooni, töö teostamine toimub 12-16-04.2003.a (tl. 111). Lepingu lisa kohaselt on X üle andnud tolmuimeja Philips, hinnaga 3999 krooni Y le aadressil Lääne 4-24 vastavalt teostatud tööle, milleks on internetivõrgu väljaehitamine, internetiserveri ostmine aadressil Põhja 2 ning internetivõrgu häälestamine ja klientide (korterite) internetivõrku ühendamine aadressil Põhja 2. Y , aadressil Lääne 4-24, on teostanud ja üle andnud vastavalt tööettevõtulepingus nimetatud tööd (tl. 112). Lepingule ja lepingu lisale on alla kirjutanud X ja Y . Kohus on seisukohal, et kostja Y töövõtulepingu sõlmimiseks, pidi omama KÜ Põhja 2 juhatuse nõusolekut, kuna antud juhul lepingu alusel töö eest tasumine, on samuti majanduskulud KÜS § 151 mõttes. Samas kohus leiab, et hagejale ei ole kulutšekiga summas 3999 krooni kostja poolt kahju tekitatud. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Nimetatud sätte kohaselt tuleb teenuse osutamise eest maksta tasu. Kohus leiab, et tasu on siinkohal käsitletav laiemalt, kui üksnes raha maksmises ja seega võisid lepingu pooled kokkuleppida, et tasuks võib ka olla mõni kindla väärtusega ese. KÜ Põhja 2 ja Y vahel sõlmitud töövõtulepingus on kokkulepitud, et töö tasuks on tolmuimeja Philips väärtusega 3999 krooni. Lepingu lisaga on X poolt Y töö vastuvõetud ja ka tolmuimeja kui töötasu üleantud. Hageja poolt on tõendamata, et Y ei ole teostanud KÜ Põhja 2 heaks internetivõrgu väljaehitamist. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, mis konkreetsed tööd teostas OÜ Starman hagejale. Hageja väide, et Y ei ole tolmuimejat Philips väärtusega 3999 krooni saanud ja hagejale töövõtulepingu alusel tööd teostanud on paljasõnaline.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu 3999 krooni nõudes.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukuld hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 5000 krooni, mille väljamõistmist ta kostjalt taotleb. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja seda summas 14 950 krooni. Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Riigilõivuseaduse lisa 2 järgi tasutakse 14 950 krooniselt hagilt riigilõivu 1050 krooni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni hageja kasuks, ülejäänud osas jääb hageja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostja on esitanud kohtule Turu Õigusbüroo OÜ Arve nr 02/02, millest nähtub, et kostja on kandnud õigusabikulusid summas 5900 krooni. Kohus rahuldas esitatud hagi osaliselt ja seda summas 14 950 krooni ja jättis rahuldamata summas 62 166,60 krooni. Kohus mõistab hagejalt välja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostja õigusabikulud summas 3108,33 krooni kostja kasuks. Hageja õigusabikulude väljamõistmise nõuet esitanud ei ole.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.